(intraperitonaalne) paremal taga impressio suprarenalis et renalis - jejunoileum on intraperitonaalne Sagarad lobi - lobus hepatis dexter et sinister - piiriks on vasakpoolne sagitaalvagu ja ligamentum falciforme hepatis - sagitaalvagude vahealal 2 lisasagarat (vasakul pool) MAKS HEPAR lobus caudatus (väratist tagapool) - mass 1.5kg, koos verega 2kg lobus quadratus (väratist eespool)
- meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis - põhimikult lähtub ette elastne häälejätke – processus vocalis - taha lähtub lihasjätke - processus muscularis Kõrikaanekõhr – cartilago epiglottica - õhuke ja elastne - vars – petiolus – kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale ÜHENDUSED KEELELUUGA - sidemed + musculus thyrohyoideum - Sidemed: membrana thyrohyoidea ligamentum thyrohyoideum medianum et laterale - neelamisel aitab kõrikaanele survet avaldada kõrirasvkeha – corpus adiposum laryngis ligamentum hyoepiglotticum + ligamentum thyrohyoideum medianum = nendevahelises ruumis KÕRIJUURDEKÄIK – ADITUS LARYNGIS - paikne peaaegu frontaalselt ja avaneb neeluõõnde - eest: kõrikaane ülaserv - küljed: pilkkõhre-kõripealise kurd – plica aryepligottica (köbrukesed)
f: ühepoolne -> painutab rinnakuosa samale poole, pöörab teisele; kahepoolne -> sirutab rinnakuosa Musculus levatores costarum longi o: C7 – T11 (processus transversi) i: 2. roide angulus costae Spino-transversaalne trakt Musculus splenius cervicis o: T3 – T6 (procsessus spinosi) i: C1 – C2 (processus transversi) f: ühepoolne -> painutab ja pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab kaelaosa ja pead Musculus splenius capitis o: ligamentum nuchae + C7 – T3 (processus spinosi) i: os occipitalis (linea nuchalis, processus mastoideus) Heterohtoonsed Musculus serratus posterior superior o: C6 – C7 (processus spinosi) + T1 – T2 (processus spinosi) i: costa 2-5 lateraalsed pinnad f: tõstab roideid (sissehingamine) Musculus serratus posterior inferior o: T11 – T12 (processus spinosi) + L1 – L2 (processus spinosi) i: costa 9-12 lateraalpinnad
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik
Osad vesicouterina Apex vesicae - naaberelunditega ühendatud koheva sidekoega - suunatud ette üles - sümfüüsitagune sidekoeruum võimaldab täitunud põiel tõusta koos - lähtub ligamentum umbilicale medianum – ulatub nabani kõhukelmega sümfüüsist kõrgemale nii, et sümfüüsi ülaserva kohal Corpus vesicae saab tungida põide kõhukelmet vigastamata Fundus vesicae – suunatud taha alla Cervix vesicae – lehtrikujuline üleminekukoht kusitisse SEINA EHITUS Tunica mucosa - ebatasane põiekortsude tõttu
Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni.
Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb ligamentum anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni.
2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne on oma läbimõõdu muutmise teel murda kiiri sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo
ebastabiilsust või valu. Nt. õla- ja puusaliigese mokk. Liigesekettad (ains. discus) (nt. lülikehade vahel, rinnaku-rangluu liiges, temporomandibulaarne liiges) ja võrukettad e. meniskid (menisci) (nt. põlveliiges). Tihedast sidekoest või kiudkõhrest siledad . moodustised. Limapaunad (ains. bursa)- suure hõõrdumisega piirkondades. Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi liigutavate lihaste ümber. Seesamluud (ains. os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis) Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud)
endomeetrium koosneb kahest kihist – all püsiv basaalkiht, pealpool muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub; b) emaka lihaskest e. müomeetrium on paks, kihid läbi põimunud – venib laienemisel ühtlaselt igas suunas; c) serooskelmet emaka pinnal nim. perimeetrium. Tupp (vagina, colpos): ca 10 cm pikkune torujas kopulatsioonielund vaagnapõhja lihaste vahel. Emaka sidemed: Emaka laiside (ligamentum latum uteri): Emaka laiside on peritoneumi duplikatuur (=2 kihti), mis ümbritseb naise sisesuguelundeid. Selle ülaserva sees on munajuhad (siit ülaosa nimetus: munajuha kinnisti e. mesosalpinx); tagumise lestme külge kinnituvad munasarjad (neil on ka väike munasarjakinnisti e. mesovarium) ja suurem osa laisidemest kulgeb emakalt vaagnaseinale (see osa on emakakinnisti e. mesometrium). Emaka servade
b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale. lig. collaterale ulnare - humeri epicondylus medialiselt ulna lateraalkülje ülaosale. ! 4. Art. radiocarpalis (proksimaalne käeliiges) ! a) mis moodustavad liigese augu, mis liigese pea liigese pea: os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges
teres minor, alt m. ters major, mediaalselt m. triceps brachii caput longum Foramen trilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagasena mediaalses osas. Seda piiravad: lateraalselt m. triceps brachii caput longum, ülalt m. teres minor, alt m. teres major. Canalis inguinalis. Canalis inguinalis kubemekanal on suguelundite arenguga seotud läbipääs kõhuseinas. Ta paikneb ligamentum inguinale peal ning tal on kaks ava ja neli seina. Avad: - sisemine anulus inguinalis profundus, on kaetud peritoneumiga, tema kohal on kõhuseina sisepinnal näha fossa inguinalis lateralis; - välimine anulus inguinalis superficialis, paikneb naha ja nahaaluskoe all tuberculum pubicum`ist lateraalsemal. Seinad: - alumine sein lig. inguinale (see on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroosi paksenenud alumine serv!), - eesmine sein m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos,
koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad
koha täidavad armkude ja tugirakud. Arvatakse, et mürakahjustuse süvenemine aastate jooksul tuleneb asjaolust, et tunderakud hakkavad kahjustusega piirnevatel aladel normaalsest kiiremini hävima. Kuulmislangus on püsiv ja taaspöördumatu, kui hävinud on üle 30% välimistest karvarakkudest. Müra kahjustab ka kõiki teisi Corti organi rakutüüpe, subtsellulaarseid organelle ja enamikke intrakohleaarseid struktuure nagu stria vascularis't, ligamentum spirale't, membrana tectoralis't ja prominentia spiralis't. /9/ Akustilise trauma puhul tekivad ruptuurid Ressner'i membraanil ja basilaarmembraanil, vigastuskohtadel hävivad tunderakud peaaegu täielikult. Armistumise tagajärjel Corti organi mikromehaanilised omadused muutuvad. Tavaliselt esinevad ruptuurid ka tunde-ja tugirakkude vahel, mistõttu tunderakud 9 kaotavad võime adekvaatselt järgida basilaarmambraani liikumist. Teos sisalduvad
sirutatud, kanna all kõrgendus, et jalg vajuks põlvest sirgeks). Parandada reielihaste- m quadriceps femorise, m vastus medialise jõudu põlveliigese lõppsirutuse eesmärgil !!! Põlveliigese stabiilsuse lisamine (tasakaalu-, koordinatsiooniharjutused: trambuliin, ebastabiilsed tasapinnad, teraapiapall) Sääre sise- välisrotatsioon põlvest Kõrvalolevate liigeste aktiivsus, reielihaste venitus. Põlveliigese sidemete vigastused MCL- medialis ligamentum cruciatum LCL- lateralis ligamentum cruciatum ACL- anterior ligamentum cruciatum PCL- posterior ligamentum cruciatum Nt. rebenenud ACL- põlveliigese ette- taha suunaline ebastabiilsus- sahtli test positiivne Põlveliigese sidemete venitused ravitakse tavaliselt konservatiivselt Rebendid korrigeeritakse operatiivselt mõni nädal pärast vigastust (väiksem turse) Vajadusel ortoosi kasutamine, käimisabivahendid. PREOPERATIIVNE FÜSIOTERAAPIA: Alandada turset põlveliigeses Saavutada täielik põlveliigese liikuvusulatus
Kõri osadeks on kaks kõhre: kilp- ja sõrmuskõhr. Kilpkõhr (cartilago thyroidea) koosneb kahest teineteise suhtes teravnurga all asuvast plaadist ja selle ülaserva on võimalik kõril palpeerida (Aadama õun ehk kõrivälje). Sõrmuskõhr (cartilago cricoidea) meenutab oma kuju poolest pitsatsõrmust. Kõik kõrikõhred on omavahel ühendatud sidemete ja liigeste abil. Kilp- ja sõrmuskõhr on seotud sidemega (ligamentum cricothyreoidea, lig. conicum → koniotoomia). Kõripealis (epiglottis) on puulehe- või tennisereketikujuline kõhr ja oma kitsenenud osaga kinnitub kilpkõhre sisemisele pinnale. Neelamisel sulgeb kõripealis kõri sissepääsu. 68 Kõri ülesandeks on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. Kõriõõnt vooderdav limaskest moodustab kaks paarilist limakestavolti või -kurdu: ülemised on ebahäälepaelad ja alumised häälepaelad, mis piiravad häälepilu
annaabi.ee 
