SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia.............
"Eesti liberaalse demokraatia edendamisel?" Sissejuhatuseks peaksime endalt küsima: kui pikk on üldse Eesti demokraatia edendamise ajalugu, mis ajast saame demokraatia ilminguid siinmail üldse järgida? Kuidas ja millal sai eestlasest demokraatia tarbija ja looja? Jättes kõrvale Raikküla Kärajad esimese eesti parlamendina võime vist siiski demokraatia algusaegadeks lugeda 17. sajandil taluperemeeste osalemist valla- ja kihelkonnakohtutes kaasistujatena, hiljem valitavatel kohtadel valla- ja linnavalitsustes. Ja nii Esimese Eesti Vabariigi loomiseni välja. Ka 50 aastane Vene okupatsioon jättis demokraatia ilmingutele kitsa pilu: demokraatia elementide loov rakendamine erinevates sotsiaalsetes üksustes- töökollektiivides, haridusasutustes, taidlus- ja erialaühingutes, liitudes ja klubides Voka naisansamblini välja. Ikka oli vaja ühiselt kooskõlastada tegevusplaane, ühiselt leida juhte, ühiselt otsustada rahakasutust. Jätame siit välja o...
wikipedia.org). Selline demokraatia liik on iseloomulik enamikele tänapäeva demokraatlikele riikidele. (http://et.wikipedia.org). 1.3. Osalusdemokraatia Osalusdemokraatia on demokraatia liik, kus esindusdemokraatias esineb otsese demokraatia elemente näiteks rahvahääletuste näol, kus iga kodanik saab vahetult otsustamisel osaleda ehk rahvas kaasatakse osalusprotsessi (kairi.wiseman.ee). 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 2.1. Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et
dokumenteeritavad. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.Bürokraatia ülesandeks on korraldada inimeste vahelisi suhteid vastavalt võimu teostava inimgrupi poolt antud korraldustele, registreerida kogukonna seisukohalt olulised sündmused, pidada registreid ning nende baasil ette valmistada otsustamiseks vajalikku informatsiooni. POLÜARHIA - Robert Dahli väljapakutud termin liberaaldemokraatia kohta, kus lisaks ausale valimisprotseduurile ning enamuse tahte järgimisele oleks võimalus antud ka vähemusele, st kodanikel peab olema juurdepääs alternatiivsele teabele ning opositsioonil peab võimaldama esindada ka oma valijate huve. ROHELINE IDEOOLOOGIA – Kuni 1960.aastateni käsitas enamik poliitilisi mõtlejaid loodust lihtsalt ressursina, mis on piiramatu ning mida inimesed saavad oma äranägemisel kasutada
et kaasatud on võimalikult paljud need ühiskonna liikmed, keda see puudutab; ideaalis peaks taoline arutlus võimaldama kõigi seisukohtade esitamist ning selle tulemus ei tohiks olla mõjutatud nende esitaja võimupositsioonist või tema muudest ressurssidest (http://et.wikipedia.org). 8 3. DEMOKRAATIA LIIGITUS IDEOLOOGILISTE SÜSTEEMIDE TASANDIL 3.1 Liberaaldemokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite piiravat mõju. Seepärast rõhutavad liberaalid, et reeglite / seaduste põhiline eesmärk seisneb indiviidi enda vabaduse ja õiguste kaitses. Sellest aga tuleneb, et enamuse reegleid endid tuleb piirata, et need ei rööviks indiviidilt tema
5. LOENG 21. Mida tähendab ideoloogia mõiste George Vic järgi? Ideoloogia mõiste George Vic'i järgi tähendab väärtuste, tõekspidamiste süsteemi, millega mõjutatakse ühiskonda. (5 loeng, 2 slaid). 22. Nimetage ja seletage lühidalt lahti poliitilise ideoloogia neli dimentsiooni George Vic järgi Loogika- Ajaline kestvus Ulatus Intensiivsus 23. Kuidas käsitleb uus liberaaldemokraatia: indiviidi, heaolu ja heaoluriiki? Uus parempoolsus või liberaaldemokraatia oli väga populaarne heaoluriigi ideoloogia 1970-80 aastates. Selle tekkimine oli põhjustatud gloobalse majandusliku kriisiga 1972 aastal, kuid samas oli see lähenemine reaktsioon riigi kuulutuste suurenemisele 1960 ndates ning riigi poliitikate edukuse ja mõju ebakindlusele · indiivid: vabadus, iseseisvus, individuaalsus, ratsionaalsus;. Pp5-6
enamus inimesi on tõesti vabad või et poliitiline konkurents on aus, kui rikkuse ja võimu omamisel on suuri erinevusi. Lääne-Euroopas ja eriti Põhja-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia. (Rinne, 2013) 2.3 Rahva demokraatia Rahvademokraatia vorm on levinud nn kommunistlikes riikides. Mõnes mõttes olevat rahva demokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nö töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima / juhtima valitsust. Rahva demokraatias põhinevad reeglid / seadused nendele ettepanekutele, mis tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. Peale N.Liidu ja Idabloki lagunemist kehtib see vorm näiteks Hiinas, Kuubal, Vietnamis
Põhja-Euroopas ja Lääne-Euroopas on rahvaste poolt selgelt eelistatumaks poliitiliseks võimuvormiks sotsiaaldemokraatia. (Demokraatia liigid, 2004) 2.3. Rahvademokraatia Rahvademokraatia vorm tekkis nendes Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid Nõukogude Liidu mõjutsooni (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 17). Osaliselt on rahvademokraatia lähemal originaalsele kreeklaste demokraatiale (reeglid on inimeste poolt ja inimeste huvides), kui seda liberaaldemokraatia või sotsiaaldemokraatia. Tavalised inimesed on nii-öelda töölisklass ja demokraatia on saavutatav alles siis, kui valitsus toimib nende huvides. Seejuures ei eelda rahvademokraatia ilmtingimata seda, et töölisklass ise otse peab kontrollima, juhtima valitsust. Rahvademokraatias põhinevad reeglid ja seadused nendele ettepanekutele, mis on tehtud kommunistliku partei poolt töötava enamuse heaks. (Demokraatia liigid, 2004) 7
130. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad (Dahl): - Väljendusvabadus - Õigus alternatiivsele teabele 131. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud riuaalid, kuid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises otsustamises kaasa rääkida, nimet: - Mitteliberaalseks demokraatiaks 132. Sultanismiks nimetatakse: - Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet 133. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? - See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke - See ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri 134. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimet: - Osalusdemokraatiaks 135. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus: - On eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel
Korporatiivne demokraatia esindamine on korraldatud hierarhilises süsteemis institutsioonide kaudu, mis katavad kogu ühiskonna. Korruptsioonid; huvide eiramine Elitistlik lähenemine poliitikud on ettevõtjad, kes pakuvad valijatele erinevai tegevuspakette ühiselu arendamiseks; Erinevad demokraatiakäsitlused: Pluralism Elitism Korporatism Uusparempoolsus Marksism Liberaaldemokraatia poliitiline alus: Kõik täisealised kodanikud peavad saama kasutada poliitilisi õigusi Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal Kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel Kodanikel võimalus valida sisuliselt erinevaid lähedusi Kehtib häälteenamuse põhimõte Vähemusõigusi ei tohi piirata Demokraatia tunnused: Vabad ja üldised perioodilised valimised
8. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad väljendusvabadus ja õigus alternatiivsele teabele. (DAHL) 9. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid, kuid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises elus otsustamises kaasa rääkida, nimetatakse mitteliberaalseks demokraatiaks. 10. Sultanismiks nimetatakse valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet. 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? -See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke; see ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri. 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse osalusdemokraatiaks. 13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel ja otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes. 14
Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19. saj lõpul moodsa poliitikateaduse sünd: n Prantsuse ja Saksa ideoloogiate uurimine ja võimusotsioloogia (de Tracy, Comte, Michels, Pareto, Weber; 1871 Ecole Libre des Sciences Politiques Pariisis)
7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset ja riigiteadusliku käsitlust riigist. ÕIGUSLIK - Riik on kindla territooriumi ja rahvaga, sõltumatu üksus, mida iseloomustab avaliku võimu organisatsioon. Riigil on jõumonopol.
), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised). 5. Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl'i järgi? · idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest · demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses · demokraatia idee veelkordne laienemine Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni? 8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus · Kollektiivse enesemääramise põhimõte
inimeste vabadus, moraalsete olenditena teevad vabad inimesed avalikku koostööd niikuinii n Vabariiklikus lähenemises tuleb toetada aktiivse ja pühendatud kodaniku avalikku osalust, ka sunniga Demokraatlik poliitiline kultuur n Pluralism, variatiivsus n Osalus n Sallivus n Usaldus ja legitiimsus n Poliitikaprotsesside läbipaistvus n Isiklik usaldus ja vastutus n Reeglid ja tavad poliitilises käitumises Liberaaldemokraatia poliitiline alus n Kõik täisealised kodanikud, sõltumata rassist, usundist, jõukusest, soost jne, peavad saama kasutada poliitilisi õigusi, st õigust väljendada oma arvamusi kas ise või vabalt valitud esindajate kaudu n Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal n Kõik poliitilisi õigusi kasutavad kodanikud peavad olema vabad ja hääletama oma vabal äranägemisel, mis kujuneb
Revolutsioonipõhjused ® Pikaajalised: ebaadekvaatne reageerimine sotsiaalsele muutusele ® Keskmise kestusega: n Majanduslik surutis n Haritlaste võõrandumine n Valitseva klassi lõhenemine ja ebapädevus n Sõda n Valitsuse rahanduskriis ® Revolutsioonijärgud: mõõdukus, radikaalsus, lõppjärk Valimised: idee kujunemine n No taxation without representation n Rahva kujunemine suverääniks n Liberaaldemokraatia mastaabiinnovatsioon: valitsema rahva esindajad n Saadik ja esindaja n Tänapäeva demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis on valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused n ühe-kandidaadi-valimised n struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm või n üldvalimised
a. autoritarismiks b. diktatuuriks c. mitteliberaalseks demokraatiaks d. demokraatlikuks autoritarismiks 10. Sultanismiks nimetatakse a. ainult valitsemisviisi, kus valitsejat nimetatakse sultaniks b. Araabia maailma uusi demokraatiaid c. Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet d. Valitsemisviisi, kus sõjavägi on autonoomne 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? a. seal puudub valimisõigus b. tagatud on pluralistlik erakonnasüsteem, mida sügavas demokraatias piiravad kvoodid c. see ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke d. see ei sisalda kohustusliku elemendina demorkraatlikku poliitilist kultuuri 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsess a. otsedemokraatiaks b. osalusdemokraatiaks c. tööstusdemokraatiaks d. korporatiivseks demokraatiaks 13
tundmatu. Moodsad demokraatiad peavad kinni esindusmudelist, kus valimisi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kes moodustab valitsuse, mitte selleks, et otsustada konkreetsete päevaküsimuste üle. Aga kui esindussüsteemi peetakse ebademokraatlikuks, siis pole tegelikult kunagi eksisteerinud peaaegu ühtegi suurema ulatusega demokraatiat. Sellele järeldusele jõuavad paljud nüüdisaegse "liberaaldemokraatia" kriitikud. Demokraatia võib olla tore asi, ütlevad nad kui ta ainult oleks olemas. Need kaks vaidlust enamuse valitsemine versus üksikisiku õigused ning esindusdemokraatia versus otsese demokraatia mudelid on demokraatiateooria formuleerimise juures põhjapaneva tähtsusega. Samas ei ole vaidlusalused küsimused sellega kaugeltki ammendatud. Näiteks kreeklaste seas mõeldi mõnikord, et
annaabi.ee 
