EDUARD VILDE ,,Pisuhänd" 1. Üldiselt on autori suhtumine tegelastesse hea,peaaegu igas tegelases on leitud häid külgi, mõnel vähem, mõnel rohkem. Erandiks on minu arust Ludvig Sander, kes teose alguses tundub küll üsna tegus ja edukas, kuid peagi võib jõuda selgusele, et tegelikult on ta kaval ja libekeelne, püüdes leida võimalusi kuidas kerge vaevaga rikastuda ja oma naisele Matildele ja Vestmanile meelejärgi olla, ning tundub et ta on oma naise tallaalune, täites kõik tema soovid, kuigi selle taga on omakasu. Ka Matildet on kujutatud üsnagi ülbe ja kõrgina, kes kasutab teisi ära, kamandab nii oma õde, kui ka Sanderit. Pooldav suhtumine avaldub minu arust kõige paremini Laura puhul, kes on tagasihoidlikum ja vaiksem, kui Matilde. Suhtub teistesse hästi
Suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi. Tark ja kriitiline ning väga enesekindel ärimees, kes on harjunud saama kõik, mida ta tahab. Sander Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Teiste suhtumine mehesse on lugupidav. riietus on soliidne kannab ülikonda. Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Piibeleht Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Suhtub teistesse tavaliselt. Teiste suhtumine temasse on lugupidav.
ümbritsevad ja kui palju halbu inimesi ja kurjategijaid internetis leidub, kes tahavad raha välja petta või mõnitada teisi inimesi. Minu arust jõudis idee väga hästi vaatajateni, sest näitlejad mängisid väga hästi oma osad välja ning tegid kõik vaatajatele arusaadavaks. Parim näitleja oli Alejandro666, kuna ta elas väga oma osasse sisse ja näitles väga hästi. Ta meeldis mulle ka sellepärast, et ta oli väga libekeelne, ei näinud loomulik välja ja oli päris humoorikas. Väga põnev oli, kui Alejandro666 rääkis vanaemale väga usutavat juttu ja lõpuks üritas temalt raha välja pressida. Vanaema jäi tema juttu uskuma ning kandiski Alejandrole raha. Seetõttu pidi ta näidendi lõpus ilma elektrita, küünlavalgel istuma. See katkend näitas väga hästi, millised võivad olla tagajärjed, ei tohi võõraid usaldada ja raha kellelegi anda.
Dorine. Tartuffe lööb külge Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik
2.Mida tahab üks, mida teine leer? Orgon tahab tütre Tartuffile mehele panna, teised soovivad, et Orgon ei saaks teada milline suli Tartuffe on. 3.Miks selline olukord üldse tekkis? Sest Tartuffe suutis majaperemehe valedega enda poole pöörata. 4.Mida nõuab pereisa oma tütrelt? Pereisa tahab ,et tütar läheks Tartuffele naiseks. 5.Mitmendas vaatuses tuleb lavale peategelane? Peategelane tuleb lavale 3. vaatluses. 6.Iseloomusta teda viie lausega? Tartuffe on libekeelne inimene, aga ta on nii veenev, et kõik usuvad teda mida ta räägib. Ta on omaarust pühak. 7.Kuidas suutis pere isa suhtumist nimitegelase muuta? Damis räägib isale nime häbistamisest, ning lõpuks tunnistab Tartuffe ise üles. 8.Kelle jaoks lõpeb lugu õnnelikult? Vastasleeride jaoks lõpeb lugu õnnelikult. 9.Kuidas see võimalikuks sai? Tuldi peremeest vahistama, aga vahistati hoopis Tartuffe. 10.Kas tänapäeval võib ka säärane olukord tekkida? Too näiteid. Jah
Sandril endale krundi osta Vestmani rahaga ning vana Vestmann kuulutab ta rõõmuga väimeheks ja pärijaks. Kahjuks, aga ka tänapäeval on selliseid inimesi–väljapressijaid, mahhinaatoreid ja kavalaid. 5. Luuletaja Sander. Too näiteid. Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata – kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla – küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut kirjutama ning alandliku kodulooma kombel näeb Sander kurja vaeva, et seda soovi täide viia. Matilde
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" TEGELASED: Ludvig Sander- Luuser, kes mingisuguse kavaluse abil on suutnud end üsna kõrgele upitada. Sander elab oma naise ning tema isa kulul, pidades end inseneriks, luuletajaks ja kunstnikuhingega inimeseks. Libekeelne, kes armastab luisata. Ta põrub - tema raamatupettus tuleb ilmsiks ning ostutehing Vestmani tarvis ei lähe läbi. Vestman Tark mees, kes on elukogenud ja haritud. Põhirõhk on pööratud tema äritegevusele, ta liigub ainult paremate tehingute suunas. Ta ise armastab enda kohta öelda, et ta on ,,Vestman Vestmani uulitsast". Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust.
käitub tema suhtes veidi üleolevalt ikka ja jälle peab Laura oma õe jaoks midagi ära tegema. Vestman on neiu isa. Laura on enamasti kleidiväel. Tema märgatavaks omaduseks on pahema jala lonkamine. Ludvig Sander Insener ja ,,luuletaja". Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma
5. kurikael -pätt, suli 6. kesvamärjuke -õlu 7. vennaihu -sealiha 8. hiirekuningas -kass 9. koolipapa -meesõpetaja 10. eevatütar-naine В 1. lauluõli -alkohol 2. seelikukandja -naine 3. prillipapa -prillikandja 4. inimesehakatis -inimlaps 5. mesikäpp -karu 6. libekala -libekeelne inimene 7. sõnasepp -ilukirjanik 8. küljeluu -abielunaine 9. mesikeel -meelitamine 10. lustikummut –raadio, makk 5. Kirjutage lünka sobiv(halvustav) sõna õiges vormis. 1. Ta on üks paras __jupats_______________, ainult poolteist meetrit pikk. 2. Keegi ei salli pidevalt ________õelutsevat_________ müüjat. 3. Juba Raivo riietest on näha, et ta on __________kekats____________ . 4
1.11 Klient on külm kui ,,jäämägi" · võta suhtlemise aktiivsus enda kanda · käitu kliendiga soojalt ja sõbralikult, püüa äratada temas usaldust · sinu professionaalsus ja kompetentsus aitavad ,,jäämäge" üles sulatada 1.12 Klient on passiivne · pööra passiivsele kliendile alati viisakat tähelepanu ja paku abi · ära unusta, et passiivne klient võib olla agar negatiivse suust- suhu info levitaja 1.13 Klient manipuleerib · oska manipuleerija ära tunda (libekeelne, poeb, naeratab, aga võltsilt) · ära lase ennast ,,ära rääkida" ega alandada · ära eira firma poliitikat · käitu kehtestavalt ja keskendu probleemile ning võimalikele lahendusvariantidele · oskamatu käitumine manipuleerijaga võib lõppeda tõsise kaebusega kliendi poolt, mis sageli esitatakse otse firmajuhile 1.14 Klient on ebaviisakas · jää viisakaks ja käitu kehtestavalt · vabanda ja ütle kliendile, mida saad teha
Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Sander Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut
Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Sander Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised
püüab ta Jörgenile lihtsalt hetkelist rõõmu valmistada, enne peatselt saabuvat traagilist lõppu. Hedda ja Jörgeni vaheline distants on kohati ebameeldiv, kuid veelgi ebameeldivamaks muudab selle Brack. Mitmel korral, kui Hedda ning Brack laval kahekesi jäävad, läheb Brack Heddale lähedale, liiga lähedale naise jaoks, kes on äsja abiellunud ning kelle enda abikaasa on teises ruumis. Olgugi et Hedda naerab koos assessoriga, on see siiski kohati isegi vastik, et taoline libekeelne mees talle nii lähedale tikub. Veelgi ebameeldivamaks muudavad olukorra Bracki kommentaarid sooviga Heddat tema magamistoa uksepraost piiluda. Terve etenduse vältel tekitab Brack laval olles rahutust ning ebameeldivat õhkkonda, seda väljendavad ka tema lavaloleku ajal klaveril ning seintel mänglev lilla valgus ning kurjakuulutav muusika. Selline muusika oligi justkui ennustamaks, milliseks tegelaseks assessor lõpus kujuneb. Kohati võis Brack mõjuda tavalise tegelasena, ehk isegi veidi
Puudub jämekoomika. Lihtsustatud igapäevaelu, pereelu konfliktid, armastusteemad (,,seebiooper"). Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt). 66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. 68. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? Aristotelese ,,Retoorika" 70. Kirjelda Aristotelese kõneteooriat teoses ,,Retoorika".
Tartuffe lööb külge ka Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik
uues komöödias, kui tüüpilistest maskidest tekkis rohkem variatsioone, individuaalsemad tegelased. Tegelasi: armunud kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk. 69. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kodanikud osalesid kõnekoosolekutel, kus enda arvamuse oskuslik edasiandmine oli väga oluline. Samuti enda kaitsmine kohtus. Seetõttu arenes praktiline kõnekunst, seejärel ka teooria. Kõneõpetajad ja kõnekirjutajad olid uued võimalikud eluteevalikud. 70. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad: pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole
armupiinu ja rahapuudust, vastane kiitlev sõjamees. Üldine põlgusobjekt on ahne naiskupeldaja, kes saab näidendi lõpus tüssata. Noormehe isaks on kokkuhoidlik ja pahur vanamees, mõnes näidendis aga tikub kaunitariga amelema ja sel alal pojaga võistlema. Mehel jonnakas ja õel naine. Sage kuju ka lleidlik ori, noormehe teener ning abiline. Noormehe neiuks ahne ja salakaval, aga mõnikord ka heasüdamlik hetäär või halba keskkonda sattunud malbe neiu. Veel libekeelne kokk ja mingi priileivasööja. Intriigi oskuslik arendamine. Iseloomude süvendatud käsitlus. Tegelased indiviidid. Ladus ja vaimukas dialoog. Prekonna-, abielu-,kasvatusküsimused, suhted laste ja vanemate vahel, naise seisund, orjade olukord peamised teemad. Iseloomusta autorit, too näiteid loomingu kohta: a. Menandros b. Kallimachos. c. Theokritos Menandros 343-291 eKr. ,,Vahekohus" komöödia, jutustab noormehest ja neiust, kes abielluvad, on 5 kuud abielus, kui neiu on
Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Sander Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Üritab kavaluse teel kõrgustesse pürgida ning raha teenida, mõeldes välja erinevaid plaane ning võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Ludvigu suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Vestmaniga suheldes on noormees ettevaatlik ning üritab pruudi isale igal võimalusel meelejärele olla küsimärgi all on ju tema rahaline kindlustatus. Samal ajal kasutab ärimees ära Sandri alandlikkust, piitsutades teda salvavate ütlemistega. Sandri suhted oma naisega on samuti omamoodi koomilised. Matilde sunnib oma meest raamatut
Keskendutakse pereelu konfliktidele, armastusteemadele (,,seebiooper"). 65. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. Armunud, kergemeelne noormees, hooplev rikas sõjamees, ahne kupeldaja, pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa), jonnakas ja õel naine, salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär, leidlik ori (noormehe abiline), väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline), priileivasööja ja libekeelne kokk. 66. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kõnekunst saavutas suure olulisuse demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa poliitilisist koosolekuist. Poliitliste kõnede kõrval olid olulised ka kohtukõned, kuna igaüks pidi kohtus enese eest ise kõnelema. Tihti peale kirjutasid kuulsad oraatorid logograafidena tasu eest teistele kõnesid. Samuti kirjutati kõnesid kellegi ülistamiseks või tähtsate sündmuste puhul 67
(,,seebiooper") Tragöödia mõju (motiivid Euripideselt) 66. Loetle nn uue atika komöödia tegelastüüpe. armunud, kergemeelne noormees hooplev rikas sõjamees ahne kupeldaja pahur ja kitsi vanamees (noormehe isa) jonnakas ja õel naine salakaval (mõnikord ka heasüdamlik) hetäär leidlik ori (noormehe abiline) väle ümmardaja või vana ustav amm (naistegelase abiline) priileivasööja parasiit libekeelne kokk 67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Juba Homerose eepostes peavad kangelased (väejuhid) koosolekutel kõnesid, neid peavad ka Jumalad. Silmapaistvate tegelaste puhul ei räägita aind isiku füüsilistest vägitegudest vaid tähtis ka sõnaosavus ja veenmisoskus. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. Ei palgatud advokaate.
Tartuffe lööb külge ka Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon
Tartuffe lööb külge ka Orgoni naisele ja raiskab Orgoni vara, kuid oma libeda keelega räägib ta Orgoni olukorrani, kus too talle andestab ja oma maja tema nimele kirjutab. Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe kaebuse tühistab ning ta enda vangi laseb saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan, saada Orgoni kulul ratsa rikkaks, kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik
Kõik teised majaelanikud peale Orgoni ja tema ema saavad Tartuffe`i plaanidest aru, kuid Orgoni ei suuda nad veenda. Kõrvalintriigiks kujuneb Orgoni . Peale seda tegu esitab Tartuffe Orgoni peale salakaebuse ja viskab ta tema oma majast välja. Õnneks astub vahele "hea kuningas", kes Tartuffe`i kaebuse tühistab ning laseb ta vangi saata. Seega Tartuffe'i kaval plaan saada Orgoni kulul ratsa rikkaks kukkus läbi. Tartuffe oli libekeelne varas, kes oskas hästi valetada ja kellel oli piisavalt mõistust leida teistes inimestes saatuslikke vigu ja neid osavalt ära kasutada. Ta oli kunagi ammu kaotanud kogu oma varanduse ja nüüd proovis seda kelleltki teiselt välja petta. Ohvriks valis ta Orgoni. Teeskles vagadust mis tal iseenesest õnnestuski kuid lõpuks pingutas, nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma
annaabi.ee 
