koorega tüveosal. Kase-maltsaüraski asustust on väliselt kerge avastada nimelt õhuaukude järgi,mis asuvad reastikku emakäigu kohal. Tõrje on suhteliselt kergesti läbiviidav,kahjustatud puude kõrvaldamise teel (talve jooksul) Lendlus toimub mais ja Kasepuurlane juunis. Tüvekahjur. Hudepuuks on kask Tõugukäigud kulgevad risti puud. Kasepuurlane võib tekitada lehtpuu- tarbepuidule tunduvalt tehnilist kahju. Vältida tuleks metsamaterjali suveks metsa jätmist
Puu koore all haudekäigud, emane ürask närib haudekäigu, mille serva muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Munast areneb tõuk, sellest noormardikas teevad läbi nn küpsussööma. Munast noormardikani 1,5 kuud. Kui üraskid rajavad suve teisel poolel veel ühe haude, on tegemist nn sõsarhaudega. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Kuuse kooreürask 5mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a vanuseid kuuski. Polügaamne. Talvituvad juba septembris, 1- 7cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Männikärsakad talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel. Mai keskpaigast juuni keskpaigani toimub eriti intensiivne lendlus, sel ajal toimub küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel
Sellel põhjusel ka alguses mainisin, et olümpia kestab 12 Maa päeva. Tänavusel olümpial püstitatakse kindlasti palju uusi maailmarekordeid, kõige rohkem erinevates hüppealades. Põhjus seisneb Veenuse gravitatsioonjõus. See on võrreldes planeet Maaga väiksem. Maa külgetõmbejõud on 1 ja Veenusel 0,903. Sellega seoses teostaksid inimesed uusi rekordeid nii kaugushüppes kui ka kõrgushüppes. Jooksualades ei ole oodata uusi rekordeid, sest seal toimub kerge lendlus tänu nõrgemale gravitatsioonjõule kui Maal. Mulle meeldiks selliseid olümpiamänge minna vaatama. Esiteks saaks võimaluse lennata teisele planeedile. Ilmselt on 2300. aastal normaalne külastada teisi planeete - kosmosereisid kuuluvad igapäevaelu tegevuste hulka. Mõned alad on küll totaalsed surmamõistjad, sest nendest pääsemine on võimalik aga ala ise on ohtlik. Ma tunnen kaasa sportlastele, kes võtavad osa riskantsetest võistlustest. Osavõtjad peavad juba enne olema ka
okstele, kus nad talvituvad. Nad jätkavad toitumist kevadel ja saavad suguküpseks sama aasta aprillist juunini. Üks põlvkond aastas Tõrje: Kahjustatud oksad lõigake välja ja põletage. Tegutsevad just tihedavõralistel puudel-põõsastel, seega on oluline nende õigeaegne hooldus. Terve istutusmaterjal. Kollane karusmarja- lehevaablane – Nematus ribesii Valmik 7...8 mm pikkune Lendlus karusmarja õitsemise ajal. Muneb rohkem põõsa keskel olevatele lehtedele, lehe alumisele küljele leheroodude kõrvale 30...40 muna. Ebaröövikud roodavad lehti algul alumiselt küljelt, siis söövad lehtedesse mulke ning lõpuks jäävad järele ainult rootsud. Nukkuvad põõsa all kõdus kookonis. Esimese põlvkonna ebaröövikud kahjustavad enamasti mai lõpul ja juunis. Teise põlvkonna kahjustus on enamasti juulis-augustis. Kolmanda
nukkub. Üks röövik kahjustab 6...7 marja. Vaarika-klaastiib muneb juurekaelale või maapinnale. Röövik närib end varre sisse ja kaevandab säsis, sisenemiskohale tekib pahk. Talvitub röövikuna varres, kevadel jätkab toitumist. Enne nukkumist närib avause liblika jaoks. Varred murduvad, võrsed kuivavad. Kiletiivalised. Lehevaablased. Kollane karusmarja-lehevaablane - ebaröövik talvitub mullas, varakevadel nukkub. Kevadel algab lendlus ja munetakse lehtede alumisele küljele. Koorunud vastsed elavad koloonias ja toituvad põõsaste sees, seetõttu võib esimene pk jääda märkamatuks. Siis lähevad mulda nukkuma, paari nädala pärast ilmuvad teise pk valmikud, munevad uuesti sama põõsa lehtedele. Teine pk arvukam, suurem kahjustus. Teine pk võib põõsa vaid paari päevaga süüa täiesti raagu. Kahetiivalised. Pahksääsklased. Vaarika-pahksääsk vagel talvitub vaarikavarrel paha sees.
ja võib tekkida olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Okaspuud reageerivad sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja siis hakkab loodusliku iseregulatsiooni tulemusena langema. Kõige ohtlikum on kuuse-kooreürask. Kuuse-kooreürask 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Asustab nõrgestatud puutüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali. Polügaamne, paarituskojast üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna. Kogu haudepilt niines. Talvituvad 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa ka koore all. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Raiutud materjal metsast võimalikult ruttu välja viia, või koorida. 2
metsapinnast. Kokku oli üraskikahjustuse koldeid ca 800 kohas, ja hävis ca 2 milj tm. metsa. Kuuse kooreürask asustab nii lamavaid tüvesid, värsket metsamaterjali kui ka seisvaid nõrgestatud puid. Eelistatakse hõredamates puistutes metsa ja häilude servades ning raielankide servades kasvavaid kuuski. Kuuse-kooreüraski mardikas on 4.....5,5 mm pikk, tumepruun. Kattetiibade tagaosa külgedel on kummalgi pool 4 kida. Lendlus algab mai alul. Puude esmasasustajad on isamardikad, kes närivad koorde sisenemisava ja koore alla paarituskoja. Seejärel lendavad ligi emasmardikad, kes pärast viljastamist närivad igaüks omaette 6.....15 cm pikkuse emakäigu, mille serva munetakse munad. Esimene emakäik kulgeb tavaliselt paarituskojast ülespoole, teised allapoole. Kuuse-kooreürask on polügaamne liik, ühe isase kohta tuleb tavaliselt 2-3 emasmardikat. Tõugud närivad igaüks laieneva lühikese tõugukäigu,
põld-litterhein, virn Haiguste Helelaiksus Prosaro 43,20/l Enne haiguse Pritsida tuleks tõrje lehtedel, 250 EC lööbimist, varahommikul helelaiksus 32,40- kõrsumise või õhtul, kui viljapeadel, 0,75-1 l/ha 43.20/ha algusest kuni kasulike kõrreliste õitsemise lõpuni. putukate lendlus jahukaste, on lõppenud. Ilm kollane rooste, peab olema punarooste, tuulevaikne ning fusarioosid. temperatuus vähemalt + 12
Euroopas on ta laialt levinud, välja arvatud Skandinaavia põhjaosa ja Briti saared. Eestis kohatav puisniitudel ja lehtmetsaservadel, arvukamalt Lääne-Eestis. Minu kodukandis levinud metsateede servadel ja avamaastikul. Vähearvukas. Põualiblikas on oma valgete poolläbipaistvate tiibadega sugukonna üldtüübile vastav. Tiibade siruulatus on 5,2-6,5 cm. Tumedad laigud tiibadel puuduvad. Tiivasooned on musta värvi. Tagumiste tiibade alakülg on kergelt kollakat tooni. Liblikate lendlus toimub juuni keskelt juuli keskpaigani. Liblikaid on suve jooksul üks põlvkond. Munad munetakse hunnikutena enamasti pihlaka, aga ka õuna-, pirni- või ploomipuu jt. lehtpuude lehtede alaküljele. Noored röövikud elavad koos ning valmistavad suve lõpul ühise „talvepesa“, mähkides 15 võrgendiniidiga kokku mõned puule jäänud kuivanud lehed. Sellise pesa sees on iga röövik omaette poolkerakujulises kookonis
Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid. Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad
Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne), siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4 -4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid (alates 60. a.). Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud
MAVRIK 2F Toimeaine: tau-fluvalinaat 240 g/l Mavrik 2F hävitab kahjur-putukaid ning tõrjub ja hävitab lest-kahjureid. Preparaat mõjub eelkõige kontaktsel teel, s.t., et tõrjutavad kahjurid peavad kokku puutuma pritsimisvedelikuga või selle jääkidega. Hea tulemuse eelduseks on taime korralik katmine pritsimisvedelikuga. Mavrik 2F on lubatud kasutada taimede õitsemise ajal. Pritsitakse hommiku- ja õhtutundidel, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate lendlus on lõppenud. Kulunorm-2..4 ml/100 m², Veekulu lahuse valmistamiseks: 8-10 l vett 100 m² pritsimiseks Kordus-2, ooteaeg – 30 p Hind-198 eur/l Fastak 50 Toimeaine: alfa-tsüpermetriin 50 g/l Fastac 50 on laia toimespektriga, pika järelmõjuga kontaktne insektitsiid põllu-, aia-, kasvuhoone- ja laokahjurite tõrjeks. Pärast pritsimist tungib Fastac 50 taimi katvasse vahakihti toimides sellisel viisil ka söötmürgina
ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja juurtel jne). seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad lõpuks puu surma. Surnud puude koore all võivad Kuuse kooreürask Ips typographus moodustada esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus laiaulatusliku võrgustiku seeneniidistiku ehk viljakehad (pruunikaskollased). Levib mulla mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda ülemises kihis risomorfide abil juurelt juurele. 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte Risomorfid on mustad, seest valged võrgutaoliselt puude tüvede alumist ja keskmist osa,
Tagatiivad volditakse lehvikjalt eestiibade alla kokku, viimased on vaid pisut tugevamad. Pea on suur, pikkade niitjate hulgalüliliste tundlatega. Suised on väikesed- valmikud ei toitu. Jalad on saledad jooksujalad, 3-lülilise käpaga. Tagakeha 10-lüliline, paari urujätketega tipul. Eluviis: Varjatud või väheliikuvad, enamasti istuvad liikumatutena pilliroo vartel ja lehtedel, kaldal kasvavate puude koorel või kaldaäärsel rohul. Lendlus on lühike. Moone: vastsed on sarnased valmikuga, kuid tiivad ilmuvad alles vastseperioodi lõpul. Talvitumine toimub nümfistaadiumis. Kestutakse mitmeid kordi. Valmikud väljuvad kevadel. Näited: harilik kevik (Nemoura cinerea), talikevik (Taeniopteryx nebulosa), salekevik (Leuctra digitata). 57. Lutikalised (Heteroptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: eestiibade eesosa paks, tagaosa kilejas. Imemissuistega putukad, võivad
Hoiduda kultiveerimast esimese aasta lanke, et vältida juurekahjurite levikut. See on eriti oluline männikultuuride puhul. Männikärsakad Hylobius spp. On kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Mardikate nukustaadiumist või talvitumiskohast väljumine algab tavaliselt mai esimesel poolel, kui öökülmi pole mõne päeva jooksul enam olnud. eriti intensiivne on lendlus mai keskpaigast juuni keskpaigani. Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse koort. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Nende puudumisel muneb ka vanematele kändudele, maas vedelevatele okaspuunottidele jne. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat
annaabi.ee 
