Jannseni perekonnas. Kirjanikunime sai Koidula Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. Ta oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. 1850. aastal asus Jannsenide perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus, oma isalt. Hiljem (1854-1861) õppis Lydia Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Vähehaaval hakkas ta kaasa lööma ka oma isa, Jannseni ajalehe "Perno Postimehe" juures ning andis ka eratunde. Algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjanduse lektüüri mugandamisel. Tütarlaste kooli lõpetanud, sooritas Lydia Koidula 1862. aastal Tartu Ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863. aastal asus pere Tartusse elama. Seal hakkas isa- Jannsen välja andma "Eesti Postimeest". Koidula oli ajalehe juures pidevalt tegev, eriti ajalehe lisa "Jotutoa" sisustamisel. Samuti tuli teha Lydial ka enamus talitusetöödest. Koidula tundis suurt huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal
2. SISU 2.1 ELULUGU Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse.1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude
kooli seinte vahel ning õpetaja, eriti esimene õpetaja on õpilasele teatud mõttes ideoloog, kelle ütluseid ja arvamusi võetakse ,,puhta kullana". Sel ajal on laps väga vastuvõtlik, kuna tema vaimne külg on alles oma varases kujunemisjärgus. Üks õpetaja kasvatuse mooduseid on näiteks kodutööde andmine ja teatud materjalide suunamine, millel on mitmesuguseid nähtavaid ja nähtamatuid mõjusid, mis avalduvad õpilase käitumises. Minu arvates on õpilastele kodutööde ja lektüüri andamine teaduslik lähenemine kasvatusse, kuna otsene teadmiste andmine ongi ju teadus! Kasvatus tahab saavutada edu, uusi ning kõrgemaid väärtusi, sünnitada olusid, tahab ümberolusid ise ümber luua ning täiendada ja sellega seada kohandumisele uued nõudmised, anda uued suunad. (Põld, 1932) Kasvatus taotleb last vastu võtma uusi väärtusi ja kombeid, mis erinevad kõik teineteisest, kuid kõik on eluks vajalikud. Võime eristada näiteks
Tallinn 2014 1.Õppetöö 1890.aastal muudeti kooli nime Gymnasium des Kaisers Nikolai I ning sellega kaasnes mitmeid ümberkorraldusi. Kõige tähtsamaks kujunes üleminek saksakeelselt õppetöölt venekeelsele. See ümberkorraldus lõppes 1892.aastal, sest siis toimusid küpsuseksamid esmakordselt kõigis aineis vene keeles. Saksa keelt kasutati edaspidi vaid saksa keele ning luteriusulistele ettenähtud usuõpetuse tundides. Samal aastal piirati ka saksakeelse lektüüri kasutamist. Vene keelne õppetöö ei seganud eestlaseid, kuna neil tuli endiselt õppida ning kaasõpilastega suhelda võõrkeeles. Sakslased proovisid tihti sellest keelust üle astuda, kuni riputati kahe korruse vahele trepiplatvormile plakat hoiatusega: „Gümnaasiumi ruumised on kõvasti keeatud rääkida saksa keelt!“ (Kennik, Laul, Liim, Naber, Sirk, 1981) Lisaks eelnevatele muudatustele algas õppeaasta sügisel ja jagunes kaheks poolaastaks.
kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti: · Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi
kompositsiooni. Sajandivahetus ja 20. sajandi esimesed aastakümned reformeerivad balleti: · Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi
Kristo Tõnissoo AÜEP2 Pierre Bourdieau ,,Praktilised põhjused" Sotsiaalne ruum ja sümboolne ruum Esmalt vihjab Bourdieu, et loetava lektüüri puhul ei ole tegemist harjumusliku sotsioloogilise struktuuriga. Bourdieu kohaselt käsitletakse teatud grupi raames olevaid ja levivaid ootusi kui välja. Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit.
Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863.a. lõpul asus perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu; isiklikud kokkupuuted ja kirjavahetus P. Blumbergi, J. Hurda, C. R
.................................................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks tuntumate turunduseteoreetikute hulgast inglase Alfred Marshall’i, kelle kohta on eestikeelset materjali üsna vähe leida. Suure hulga inglisekeelse lektüüri luge- mine ja tõlkimine oli huvitav väljakutse, samas pakkus uurimisalune tegelane parajal määral pinget. Alfred Marshall oli inglise üks oma aja mõjukamaid majandusteadlasi. Tema raamat “Principles of Economics” (1890) oli Inglismaal pikka aega olulisim majandusõpik. Tema elulu- gu ja maailmavaade on väga imponeerivad ja ilmselgelt väärib teema lähemat uurimist. Käesolevas töös annan lühiülevaate Alfred Marshall’i eluloost ja püüan refereerida tema majan-
Elulugu Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele. Sai algõpetust kodus isa juhatusel, õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. ,,Perno postimehe" toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse. 1863.a. lõpul asus perekond Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu; isiklikud kokkupuuted ja kirjavahetus P. Blumbergi, J. Hurda, C. R.
- katekismuse õpetamise alustamine kogudustes Juhtiv osa Põhja-Eesti hariduselus oli Tallinna koolidel. Tegevust jätkas toomkool, Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool reformiti ümber triviaalkooliks. Kaotati skolastikal põhinenud meetodid. Õpilased jaotati klassidesse, eeskujuks seati humanismiideed, palju loeti antiikklassikute töid.( Andresen 1997,62) Väga kaasaegse meetodina tundub mulle see, et ettenähtud lektüüri alusel korraldati dramatiseeringuid ja vaidlusi. Kasutan võõrkeeleõpetajana taolist võtet sageli oma tundides. On ju dialoogi koostamine ka väike dramatiseering. Lisaks kanti ette värsse ning tehti stiiliharjutusi. Tarkuse ja kõneosavuse kõrval rõhutati vagaduse kasvatamise vajadust. Õpilastel oli vaja läbida kolm astet: 1. alamaste (tertia) lugemise selgeks 2. teine aste (secunda) ladina keele grammatika, usuõpetus , muusika 3
eneseabi, klassikaline kirjandus, võõrkeelne kirjandus jne. Apollo raamatukaupluses on raamatuid veel lisaks lahterdatud vanusegruppide järgi, mis on positiivne, lihtsustab otsinguid ning mugavam ka teenindajatele. Märkasin ka, et mõlemad uuritavad objektid liiguvad toodete mitmekesistamise poole, lisaks raamatutele pakutakse vihikuid pliiatseid ja muud kooliks vajalikku. Kuna ma Rahva Raamatust esialgu ei ostnud raamatut mille järgi huvi oli siis suubusin majandusliku lektüüri riiuli poole. Raamatute paigutus riiulitel oli üsna loogiline kuid samas ka veidi segane just selle valdkonna raamatu koha pealt mida mina otsisin. Pärast riiuli põhjalikku uurimist liikusin edasi õppematerjali riiuli juurde, lootes sealt leida mida otsin, kuid ei olnud õnne mul ka seal. Seadsin sammud kassa poole, et küsida otsitava raamatu kohta infot ja seal tekkis järgmine ebamugav situatsioon, nimelt oli ühel teenindajal külas seal isiklikud tuttavad,
Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“) Luuletused olid valdavalt kirjutatud maalastele Avar ilmalik ainevaldkond, optimism, lüürilisus ja musikaalsus. Luuletus ilmus koos nootidega Jakob Tamm Luuletaja(valmid, ballaadid, rahvaluulelaadsed luuletused), tõlkija (Ivan Krõlov) Omapärane, romantima-ja realismielemente põimib laad Paarkümmend luuletust kuuluvad laste lektüüri Väldib moraliseerimist, annab edasi mõttekaid elupilte Meistritööks on „Ketramas“ Jaan Bergmann (1856 – 1916) Sajandilõpu haritlane, luuletaja ja tõlkija Toimetas ajakirja meelejahutaja, hiljem esimest lasteajakirja Lasteleht (1900 – 1905) Kujundas Lastelehe põhistruktuuri ja sisulised traditsioonid, organiseeris tugeva kaastööliste ringi Koostas antoloogia „Koolilaste laulud“ ja „Kodu-lasteraamatu“, mis kuulub aabitsa- katekismuse tüüpi
allikapublikatsioone. Antikvaarse historiograafia alla võib liigitada õpetlasi ja literate käsitleva biograafiliste artiklite seeria. Vähesel määral on Hupeli ajakirjas esindatud modern valgustuslik ajalookirjutus. Hupeli ajakirjas kohtab esimesi arheoloogilisi artikleid. Ajakirja kirjanduslik-meelelahutuslik funktsioon Hupeli taotlusekd oli tõsisesisuline üldteaduslik ja valgustuslik ajakiri, mistõttu ta loobus peaaegu täielikult meelelahutusliku ja ilukirjandusliku lektüüri avaldamisest. Siiski avaldas ta ühe Liivimaa aadlipreili luuletused. Lõpetuseks Hupeli ajakirja on korduvalt nimetatud "Liivimaa valgustuse keskväljaandeks". Selles ajakirjas diskuteerisid nii kodanlikust kui ka aadliseisust valgustajad pärisorjuse üle ja tegid reformiettepanekuid. Ajakiri on väärtuslik oma topograafilise ainestiku poolest. V KAASTÖÖ NICOLAI "ALLGEMEINE DEUTSCHE BIBLIOTHEKILE" JA TEISTELE AJAKIRJADELE Kaastöö "Allgemeine Deutsche Bibliothekile"
osas lugejaskonnast esile pigem ängistust ja dus. Olude leebumine kajastus nii kodanlike pilget. natsionalistide tagakiusamise lõpetamises kui asjaolus, et võis hakata ettevaatlikult kõnelema duselu n.ö. tihendamisele vabalt saadaoleva ja kirjutama isegi mõnest pagulusse läinud lektüüri hulk suurenes tunduvalt ja olid vanema põlve kirjanikust, nagu Gustav Suits elavaks tõendiks mittenõukoguliku kirjanduse või Marie Under. Arvestades, et eesti kirjandus võimalikkuse kohta. Eraldi esiletõstmist väärib Eestis pidi 1960. aastail paljuski uuesti tekkima, Oskar Lutsu teoste silmapaistvalt oli tegu olulise tõigaga Suitsu, Underi jt
Ainestikku võetakse objektiivselt, tunnustatakse kui tõelust. Teine lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima, leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele. Kolmas lugeja on nii väga isiksus, on nii väga tema ise, et suhtub lektüüri täiesti vabalt. Ta mängib kõigega. Õnnestavaim, jaatavaim mõte võib tekkida mõnest täiesti 11 T. Tüür, Aforismid. Tallinn: Sõna, 2005, lk 5. 15 tähtsusetust sõnast, mis ümber pööratakse, mille tähtedega kui mosaiikmängu mängitakse. Ta ei tea, et maailma kogu luule ja kogu filosoofia on varjul temas endas, et
Üks vara- semaid sääraseid käsitlusi, mis hõlmab ka looduskirjanduse osa, on 1940. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi poolt "Elava teaduse" sarjas välja antud üle- vaateteos "Eesti populaarteaduslik kirjandus. Kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu" (Annist jt 1940). Selles ülevaates mõtiskleb kooli- mees Johannes Käis looduskirjanduse ülesannete üle kultuuris. Loodusteadusliku populaarse, üldarusaadava raamatu ülesandeks on pakkuda lugejate laiemaile ringidele lektüüri, mis täiendaks ja laiendaks lugeja teadmisi loodusest ja loodusjõudude rakendamisest inimese teenis- tusse, andes käsiteldavast alast vahest üldjoonelise, kuid siiski elava ja 238 Kadri Tüür, Timo Maran selge pildi. Niisugune raamat ergutab lugejas ka huvi looduse elu ja -näh- tuste vastu ja kasvatab teda loodusesõbraks. (Annist jt 1940: 132–133) Nii sellest tsitaadist kui ka teoses käsiteldava ainestiku ajaloolisest
on uudiseid.» «Aramis,» lausus Athos, «kui ma ei eksi, einetasite te üleeile Parpaillot' kõrtsis?» «Jah.» «Kuidas seal on?» 474 «Mina isiklikult sain seal süüa üsna kehvalt. Üleeile oli paastupäev, ja nad pakkusid ainult rasvaseid toite.» «Kuidas, kas siis ühes meresadamas ei ole kala?» küsis Alhos. «Nad ütlevad, et härra kardinali korraldusel ehitatav tamm ajab kalad avamerele,» vastas Aramis uuesti oma vaga lektüüri juurde asudes. «Kuid see pole see, mis ma teada tahtsin, Aramis,» ütles Athos. «Mind huvitas, kas seal on lahe ja kas keegi ei sega.» «Mulle tundub, et meil polnud palju tülitajaid. Tõepoolest, selles suhtes, mida teie mõtlete, oleks meil Parpaillot' juures üsna hea.» «Lähme siis Parpaillot' juurde,» ütles Athos, «sest siin on müürid nagu paberilehed.» D'Artagnan, kes oli harjunud oma sõbra käitumisviisiga ja ühest tema sõnast, zestist
annaabi.ee 
