7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. q Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.
sookailu, sinikat, villpead, rabamurakat ja jõhvikat. Vahel võib kohata omapärast putuktoidulist huulheina. Eesti metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,2 % kask 28,4 % kuusk 23,6 % lepp 6,4 % haab 1,7 % tamm 0,7 % http://www.youtube.com/watch?v=bwN752jNjKA Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel
töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need arvatavasti lõpuks okaspuumetsadega. mänd 39,2 %,kask 28,4 %,kuusk 23,6 %,lepp 6,4 %,haab 1,7 %,tamm 0,7 % Metsarikkamad riigid: Euroopas- Rootsi, Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Rumeenia Maailmas- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, India Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu
Saksamaa 30% Suurbritannia 9% Norra 28% Poola 28% Metsa elaniku kohta (ha) Kanada 9,32 Leedu 0,54 Soome 4,03 Prantsusmaa 0,23 Rootsi 2,85 Poola 0,23 Norra 2,05 Saksamaa 0,13 Eesti 1,3 Taani 0,09 Läti 1,03 Suurbritannia 0,04 USA 0,84 Holland 0,02 Eesti metsad: Kuuluvad segametsade vööndisse Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine jagunemine enamuspuuliigi enamuspuuliigi järgi: järgi: Hall-lepikud 26%
Saared Eesti saared on Eesti territooriumil asetsevad saared. Eestis on kokku ligikaudu 1520 saart. Suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa. Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus. Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe. Sood Sood on Eesti rikkus. Kui paljud KeskEuroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja
Selgrootuid loomi elab Eestis ligikaudu 20 000 liiki.(2) 4 1.7 Maastikud 1.7.1 Metsad Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus.Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.(1) 1.7.2 Niidud ja loopealsed Niidud on rohumaad, mida kasutatakse põhiliselt heinamaana, vahel ka karjamaana. Eesti
laiutab taiga (türgi-tatari keeltes tähendab ,,taiga" tukkuvat metsa), mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taigas kasvavad põhiliselt okaspuud: kuusk, mänd, nulg, lehis, seeder. Tuntud taigaasukas on karu. Muide, välismaalased armastavad venelasi võrrelda karuga ja Venemaad nimetada karude maaks. Karu on teadupärast tugev ja osav loom, kes väga armastab mett. Looma venekeelne nimetus medved pärineb sõnadest mjod (mesi) ja vedatj (teadma). Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud - nagu meil Eestiski - heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask - Venemaa tõeline sümbol. Kaug-ldas on ülekaalus segametsad, mis oma olemuselt sarnanevad keskvöötme metsadega. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsaste-pid: puid leidub seal vähe, see-eest on taimkate päris tihe. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna- Uuralile ja Lääne-Siberi lauskmaale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele
Baikalisse suubub 336 jõge, ent väljub vaid üks Angara. Kuna riigi territoorium on nii suur, on kliima seal väga mitmekesine. Seal on talv pikk ja külm, suvi lühike ja jahe. Kõige külmem piirkond on Siber, kus Verhojanski linna piirkonnas võib kraadiklaas veebruaris langeda kuni 68 kraadini. Põhjaregioonis asub tundra, tundrast lõuna poole laiutab taiga, mis ulatub Siberi lõunapiirini. Taiga lõunaosas võib leida lehtpuumetsi, kus puud nagu meil Eestiski heidavad talveks oma leherüü maha. Keskvöötme levinuimaks puuks on kask Venemaa tõeline sümbol. Maa lõunarajoone hõlmavad stepid ja metsastepid. Metsastepp on iseloomulik Kesk-Volga aladele, Lõuna-Uuralile ja Lääne-Siberi lausk- maale, stepp Lõuna-Volga aladele, Uurali äärmistele lõunaaladele ja Ida- Siberi mõnele osale. Pinnas on neis paigus väga viljakas ja niisiis laiuvad peaaegu kõikjal põllud.
Metsarikkamad riigid:Soome (73%),Rootsi(70%),Sloveenia(62%),Läti(54%),Eesti(52%)(2010-47,7%),Venemaa(49%). Vasemad: Island (0,3%),Iirimaa(11%),Holland(11%),Suurbritannia(12%) Metsa ajalugu Eestis: 4000-3000 a. tagasi 9% primitiivne maaviljelus. 17sajandil ulatuslik metsade laastamine.1900a 14%metsa 20saj metsade pindala suurendamine 20saj lõpp 47%. Eesti metsade üldiseloomustus: Kuuluvad segametsade vööndisse. Valitsevad okaspuu- enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe. Keskmine vanus 56 a. Eesti metsavarud.Kõdusoometsad(14,8%) Laanemetsad(23,5%) Loometsad(2,4) Palumetsad(22,5). Tagavara: Kuusk (23,4%) Haab(7,4%) Kask(22,9%) Mänd(30,3%) Metsade klassid n
2) Sinilill leostunud või leetjad mullad, tüse huumushorisont. Kõige enam esineb kuusikuid, mida on kahjustanud juurepess. Leidub veel männikuid, kaasikuid, tammikuid, haavikuid. Alusmets: sõstar, kuslapuu, pihlakas, vaarikas. Alustaimestik: sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, ussilakk. Salumetsad levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimietel tekkinud muldadel. Muld on viljakas ja seetõttu on puistute koossesi mitmekesine. Esineb nii lehtpuumetsi kui ka kuusikuid. 1) Naadi kv levivad nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Taimed on veega hästi varustatud, huumushorisont on tüse 20-35 cm. (eesti viljakaim kasvukohatüüp). Üle poole on kaasikuid ja 1/5 kuusikuid. Sobi ka nt tamme ja saare kasvatamiseks. Alusmets: sarapuu, sõstar, toomingas, vaarikas. Alustaimestik: domineerivad rohttaimed, kopsurohi, naat, ussilakk (eesti ida ja keskosa). 2) Sõnajala kv esineb peamiselt orgudes, põhjavesi on
Armeenia(9%) Moldova(11%) Iirimaa(11%) Holland(11%) Suurbritannia(12%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsade üldiseloomustus: • kuluvad segametsade vööndi • valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi • tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) • u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe • keskmine vanus 56 a. 2. Eesti metsavarud. (Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad c) Viimase 20
.50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG
.50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja 27 suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm)
.50 cm. Tpr: T1. b) R´´ õhuke rabamuld. T tüsedus 50...100 cm. Tpr: T1. c) R´´´ sügav rabamuld. T tüsedus >100 cm. Tpr: T1-(T2). Siirdesoo ja rabamullad ei sobi põllumajanduslikuks kasutamiseks. VIII Tüüp Lammimullad A Levivad jõgede, järvede kallaste aladel, kus leiab aset perioodiline üleujutus, mille käigus kantakse setteid lammialale. Lammimuldade viljakus kasutamissobivus oleneb veetaseme kõikumisest. Lammimuldadel levivad peamiselt rohumaad, vähesel määral leidub lehtpuumetsi. Lammimuldi iseloomustab neutraalne kuni nõrgalt happeline reaktsioon ja kõrge küllastusaste. Lammimuldadel asuvad Eesti saagirikkamad looduslikud rohumaad. 1. Gleistunud lammimuld Ag. Üleujutused on enamasti lühiajalised. Paiknevad jõesängi vahetus läheduses kõrgematel rannavallidel. Pärast üleujutust langeb põhjavesi sügavale ja suvel on muld parasniiske või isegi kuiv. Iseloomulik kihiline tüse A-horisont (40...100 cm). 2. Lammi-gleimuld AG
Austria(47%) Makedoonia(12%) Metsa ajalugu eestis: 4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus 13.saj – 60% 17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine 1900. A – 14% 20.saj – X – metsade pindala suurendamine 20.saj lõpp – 47% Eesti metsad: kuluvad segametsade vööndi valitsevad oksapuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir,
Eesti metsade keskmine vanus on 56 aastat, ulatudes olulisemate puuliikide osas hall-lepikute 30 aastast männikute 72 aastani. Võrreldes küpsusvanusega on keskmine vanus kõrge, mistõttu uuendusraieküpsete puistute osakaal on suhteliselt suur, seda eelkõige lehtpuumetsades. Viiekümne aasta jooksul, mille kohta on olemas piisava täpsusega andmed, on metsade vanus pidevalt suurenenud, näidates küll viimasel kümnendil stabiliseerumise märki. Kuigi Eestis on okas- ja lehtpuumetsi peaaegu võrdselt, on kuni 60-aastaste puistute osas lehtpuu ülekaal (62%). Viimasel 60 aastal on metsamaa pindala oluliselt suurenenud endise põllumajandusmaa metsastumise arvelt. Kahe kolmandiku ulatuses on see toimunud lehtpuudega ja kolmandiku ulatuses okaspuudega. Eriti laiaulatuslik oli metsastumine möödunud sajandi 50-60. aastatel, mistõttu 40-60 aasta vanused metsad moodustavad peaaegu poole lehtpuupuistute pindalast. Osaliselt on lehtpuudega uuenenud
annaabi.ee 
