Lehis Lehis on heitlehiste okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Enamik lehiseid (välja arvatud mõned Kaug-Ida liigid) on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga puud. Lehised on väga valgusnõudlikud puud. Põhjaparasvöötmes, eriti Kanada ja Venemaa taigas on lehis üks enim levinud puid, moodustades suuri metsamassiive ("hele" taiga). Lehised kasvavad 1550 m kõrgeks: Lehis on ka väga hea puit materijal. Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga.
kasvavad tänapäeval veel vaid mõned vanemad õunapuud ja pirnipuu. 1875. aasta plaanilt võib välja lugeda selle aiaosa regulaarse planeeringu ja triiphoonete asukohad. Tõenäoliselt on seal asunud ka paviljoni laadne aiaehitis. Suurem puistuosa jääb mõisa peahoonest lõunasse. Selle moodustab Tallinn - Narva maanteest jätkuv peaaegu kilomeetri pikkune puiestee (foto 6) koos endise Tollide suguvõsa kalmistuga (Kabelimets). Võib oletada, et Robert von Tollil ei jätkunud lehiseid kogu allee jaoks ja seetõttu on seal rohkem kasutatud teisi puuliike (põhiliselt harilikku tamme, aga ka mägivahtrat, harilikku pärna, harilikku vahtrat jt.) 12 . Selles pargiosas on sõjapäevil ja hiljem puid maha raiutud (ala on osaliselt hoonestatud), paremini on säilinud ida- ja läänepoolsed (välimised) puuderead. Alleeosa ja kalmistu on tänapäeval pidevalt niidetud nagu ka peahoone esine ala. Kuna pargi alleeossa on erinevatel aegadel tehtud hulgaliselt
postid. Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini. Madalates kohtades on istutatud tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub loodesse mõisnike matmispaika, nn kabeliparki. Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid. Peamine puuliik on tamm. Pargis on rohkesti erinevaid põõsaid, mis pole vanades parkides kuigi tavaline. Tiigi ääres kasvab eri liiki pajusid, põhjaosas rohkesti lehiseid. Haruldasemad liigid on hilistoomingas, punane leeder, juudapuulehik, himaalaja hortensia, siberi ja Mayri nulg jt. Suurim puu pargis on tamm (Ü = 643 cm). Rahvasuus on levinud sellised nimed nagu Rootsi kuninga või Kuningapoja tamm. 1601.a. olla ühe Rootsi-Poola sõja ajal siin sündinud hilisema kuninga Karl IX poeg Carl Philipp, kelle sünni auks isa olevatki tamme istutanud. Pargis elab kaitsealune tamme-kirjurähn ning nahkhiired: põhja-nahkhiir, veelendlane,
Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Vegetatiivsetel seemlate ülesanded on kvaliteetsete seemnete tootmine metsakultiveerimistöödeks, et seemlates säilik plusspuude genofond, plusspuude hindamine ja nende pärilike omaduste selgitamine. Puud seemlates on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Puude ja puistute vaikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme sõltub ökoloogilistest teguritest. Mitte kunagi ei tohi seemneid varuda rabadelt vaid seemet tulevase metsapõlve rajamiseks tohib korjata vaid tervetelt ja heade omaduste puudelt. Katmikala seemaid on otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet ja sellest tulenevalt tootlikud ning kvaliteetsed puistud. Selle eelised on puude
tuntakse Peetri tammena ( olevat Peeter I istutanud). Aastakümneid tagasi ähvardas tamme lõhenemisoht ja selle vältimiseks pandi ümber harude raudklambrid. Puus on ka mitmeid õõsi, kus pesitsevat kodukakud. Lossilähedases pargis kasvavad mitmesugused harilikud lehtpuud: tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste
Suurimad sadamad on Minussinsk, Krasnojarsk, Jenisseisk, Igarka ja Dudinka. 4.3.Leena Leena on üks põhja voolavatest suurtest jõgedest Kesk-Siberis lisaks Ob-Irtõsile ja Jenisseile. Jõgi saab alguse Baikali järvest põhjas asuvatestmägedest, voolates 4393 km Laptevite mereni ja sealt edasi Põhja-Jäämerre. Leena jaotab kaks erinevat piirkonda kaheks. Läände jääb Kesk- Siberi kiltmaa, mida katab lai ja lõputu taiga-kõnnumaa, kus kasvab kuuski, mände ja kõige enam lehiseid. Itta jäävad majesteetlikud Verhojanski, Suntar-Hajati ja Tserski ahelikud, kus 7 asuvad läbipääsmatud seedri- ja männimetsad.Talvel on see üks maailma külmemaid paiku Antarktika järel. Kui reisida hüdroplaaniga Leena lätetelt 2 tundi allavoolu, jõuab 80 km laiusesse piirkonda, mida tuntakse Leena sammastena. Need on vertikaalsed lubjakivikaljud, mis kerkivad ootamatult esile lõputute metsade keskelt. Need on umbes 185 m kõrged erikujulised
saadakse parema genotüübiga seeme. Kloon – organismi vegetatiivne järglaskond. Vegetatiivse paljundamise korral on järglaskonna genotüüp identne lähtevanema omaga. Sugulise paljundamise korral saadakse üks geen ühelt ja teine teiselt vanemalt. Vegetatiivsete seemlate ülesanded: a) Kvaliteetsete seemnete tootmine. b) Säilib plusspuude genofond. c) Plusspuude pärilike omaduste selgitamine. Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Katmikala seemlad. 2007. augustis avati Lääne-Virumaal, Kullengal Eesti esimene katmikala seemla. Katmikala seemlaid otstarbekas rajada lehtpuuseemnete tootmiseks, et kindlustada liigipuhtus, seemnete kvaliteet. Eestis omab lehtpuudest kõige suuremat majanduslikku tähtsust arukask. Katmikala seemla eelised: 1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga. 2. Puude kasv ja areng väga kiired. 3. Seemnete kogumine on lihtne. 4
õhku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina) ja selle sordid, harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo). Suhteliselt vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapäraselt istutatavate taimemassiividega, kus ,,soleerimine" ei ole kohane või ei pääse mõjule. Seega on sobivate okaspuude valik nendesse tingimustesse suhteliselt keerukas: ühelt poolt seab piiranguid
küttepuit (Kyyrönen 2009). Metsandussektori koguväärtusest ligikaudu 43% moodustab puidumass ja paber, 40% puit ja puidutooted ning 17% raie (Karvinen 2005). 1990ndate jooksul langes metsatööstuse toodang teravalt, kuid on nüüdseks saavutanud endise taseme pea kõikides tootmisvaldkondades (Mäkelä 2009). Venemaa metsade põhilised puuliigid on lehis (Larix), kuusk(Picea), nulg (Abies) ja mänd (Pinus) ning kõvadest lehtpuudest on kõige rohkem kaske (Betula). Lehiseid kasvab enim Siberis ja Kaug-Idas. Kuuski ja nulge ning kaski kasvab kõige rohkem Lääne-Venemaal ning mände nii Siberis kui ka Lääne-Venemaal. 2007.aastal raiutud puudest (187 miljonit m³) 104 miljonit m³ (56%) puitu läks tööstustesse ja 49,3 miljonit m³ (26%) ümarpalgina välisriikidesse ning 33,5 miljonit m³ (18%) kohlaikele omavalitsustele ja sotsiaalseteks vajadusteks (nt. küttepuud) (Auvinen 2008). 4 Tabel 1
sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale. Lääne-Eestis ja saartel oli see vähemalt viimasel kolmel sajandil ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Samuti on pärtlipäev olnud üks levinumaid meevõtu alguspäevi. Vana pärimuse kohaselt külvatakse pärtlipäeval taevast seeni, nii et selle järel algavad seenekorjamispäevad, ka pähleid võib juba korjata. Oli veel tavaks teha lammastele lehiseid. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses peeti pidusid ja oli laadapäev, sest augustis oli võimalik juba mitmesugust aiakraami müüa. Veel on sel päeval kosjas käidud. Ida-Eestis oli pärtlipäevaga seotud kindel loodusnähtus - pärtliraju. Ilmaennustamine on olnud üldse oluline, sest selle päeva järgi sai ennustada kogu sügise ilmu. Pärtlipäevast algasid Eestis hallad. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-partlipaev.php) IVANOSKOROONA - 29. august
Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi.
Okkad kitsad, pehmed ja kuni 5cm. Käbid suhteliselt väikesed, püstised, ovaalsed ja pruunid. Puit punakaspruun, kõva, tugev, väga vaigurohke. Perekonnas umbes 10 liiki (euroopa, siberi, kuriili). Levinud Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestisse sissetoodud. Kasutatakse saematerjalina ehituses, välis- ja siseviimistluses. Vaigusisalduse tõttu seal, kus immutatud puitu kasutada ei saa: kasvuhoone, aiamööbel. Euroopa lehise vaigust saab tõrva ja tärpentiini. Lehiseid kasutatakse ka haljastuses. Euroopa lehis: Larix decidua Pärit Kesk-Euroopa mägedest. Eestisse sissetoodud, paljudes parkides, ka metsakultuurides. Kõrgus 40m. Valgusküllane kasvukoht ning viljakas parasniiske muld. Suhteliselt külmakindel. Okkad 40-70 kaupa kimbus, 1-4cm pikad, pehmed. Okkad moodustuvad aprilli lõpus ja varisevad oktoobris-novembris. Käbid ovaalsed, 2-4cm pikad. Puit helepruun, tugev, vaigurohke. Puitu kasutatakse ehituses, disleritöös ja laevaehituses. Vaigust saab
tingitud nende pärilikest omadustest. Seega on võimalik valida välja sobivamad kloonid edasiseks aretustööks ja sobimatud kõrvaldada. Puud seemlas on istutatud hõreda seaduga, et nad saaksid palju valgust, et võra algaks maapinna lähedalt ning käbisid oleks lihtne korjata. Samal eesmärgil lõigatakse ka latvu. Sageli seemlaid ka väetatakse (et soodustada seemnekandvust). Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on 217 ha. Paljud neist on rajatud endistele (nüüd taas praegustele) talumaadele. Puude ja puistute valikul peab alati silmas pidama, et puude kasv ja välisilme e. fenotüüp sõltub ökoloogilistest teguritest. Halbades kasvutingimustes annab ka hea genotüübiga seeme halva kvaliteediga ja madala boniteediga puistu ja vastupidi: sobivates oludes võib halbade geneetiliste omadustega seeme anda rahuldavaid tulemusi... Kuna puistute
Kuna alla 2 m kõrgused kuused kannatavad hiliskülmade käes, tuleb kuuske kasvatada kase turbe all. Võib rajada männi-kuuse segakultuure, seadu 1,5 × 1,0 m, istutades iga kahe männirea järel ühe rea kuuske (6600 tk/ha). Alla 30 cm paksuse turbakihiga kruusasel pinnasel asuvatel hästikuivendatud jääksoodel (osa 1. rühmast) võib kultiveerida koos kuusega ka euroopa, kuriili ja jaapani lehist, istutades iga kuuserea järel (taimede vahe reas 1,5 m) rea lehiseid (taimede vahe reas 3 m). ridade vahe 2 m. Rohtumata, üle 0,5 m paksuse turbakihiga jääksoodel (3. ja 4. rühm) võib ettevalmistamata maapinnale rajada ka männi külvikultuure algtihedusega 6000. Kuid külv igal aastal ei pruugi õnnestuda. Külmakohrutust saab vähendada väetamisega, siis tekib kiiresti taimkate ja pinnas kamardub. Jääksoodele rajatud okaspuukultuurides tuleb säilitada looduslikke lehtpuid.
Euroopa lehisest (L. decidua) saadakse vaiku, mida nimetatakse ka veneetsia tärpendiniks tema varasema peamise laevadele laadimise koha järgi. Tärpentini (vaigu) saamiseks puuritakse tüvesse augud, sest seda imbub rohkem sisemisest lülipuidust. Lehise vaik jääb kuumutamisel vedelaks ja sellest saab teha pigi. Pigi ja veneetsia tärpentini kasutati katuste, paatide ja laevade veekindlaks muutmisel. Koorest saadakse park- ja värvaineid. Meil on püütud lehiseid nende kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu ulatuslikult kultiveerida, rajatud on puistuid peaaegu tuhandel hektaril. Tähtis koht on lehistel haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes. Noori puid kahjustavad jänesed ja metskitsed. Pärimused: Siberi pärimuste järgi tegi Jumal maailma loomisel kaks puud. Nulg oli naissoost ja lehis meessoost. Lehis on üks väheseid puid, mis kasvab tundras, kus seitsmest või rohkemast puust rühma peetakse juba
Metsa omadused olla tingitud suuremal või vähemal (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus kahjustavate putukate hulka kuuluvad määral soodsatest keskkonnatingimustest. tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess erinevate putukarühmade esindajad. Olulisemad Peamiselt kasvatatakse seemlates mändi, vähem kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüve on sellised, kes kahjustavad kasvavaid puid, kuuski ja lehiseid. Praegune seemlate kogupind on osast- esimese palgi, männikutes jääb puit pidurdades nende kasvu või viies neid hukuni. 217 ha. Puude ja puistute valikul peab alati silmas suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Kahjustuse astme järgi võib kahjurid jaotada : pidama, et puude kasv ja välisilme e. Fenotüüp Diagnoosimine: 1. Primaarsed kahjurid, need kes kahjustavad
Hinnatud ilupuu. 9. Perekond lehis (Larix) ja euroopa lehis (Larix decidua) Larix suvehaljad ühekojalised kõrged puud. Perekonda kuulub ca 10 (20) liiki Euroopas, Aasias ja Põhja- Ameerikas nt euroopa lehis (Larix decidua), siberi lehis (Larix sibirica), kuriili lehis (Larix gmelinii var japonica). Lehis on väga valgusnõudlik. Tundlikud ka mulla liigse niiskuse suhtes. Seega eelistavad lehised kuivi kasvukohti, juurestik on neil tugev ja sügavale tungiv. Meil on püütud lehiseid nende kvaliteetse puidu ja kiire kasvu tõttu ulatuslikult kultiveerida, rajatud on puistuid peaaegu tuhandel hektaril. Tähtis koht on lehistel haljastuses, väga kenad on lehised kevadel puhkedes ja sügisel okaste kolletudes. · Okkad kitsaslineaalsed 1...5 cm pikad, pehmed. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised, mistõttu võrse näib kaetud piklike soomustega. Külgpungad laikoonilised, võrsega peaaegu risti, vaigused. 2-aastastel võrsetel
annaabi.ee 
