Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi.
Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik Koos seemnete külvamisega asetatakse ka põhiväetis kahe rapsireavahele, seemnest allapoole. Väetisteks on : YaraMila NPK 72028+7,5S+2Mg+B 400kg/ha Kasvuaegsed tööd Leheroseti faasis väetiseks: AN 34,4 164kg/ha Umbrohutõrje: Roundup Gold 2,5 l/ha. 2 nädalat enne põhikultuuri külvi Terridox 500 EC 2,5 l/ha. Liigse umbrohtumuse korral, kuid mitte rapsi õitsemise ajal Kahjurputukate tõrje (maakirp, hiilamardikas, kõdrapeitkärsakas) Proteus OD 0,75 l/ha, kui taime kohta on 1 või enam kahjurit Fastac 50 0,2 l/ha, taime kohta 1 või enam kahjurit. Kahjuritõrjet tehakse mitu korda vastavalt vajadusele. Haiguste tõrje
jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi. Võhma Gümnaasium 2001 HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid sünteesida. Nõnda ongi lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille Tiiu Uibo kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti. KÕRBETAIMED
Rapsi kasvupind Eestis aastal 2008 oli u 77,7 tuhat ha ehk 24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil. Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel · ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid
3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad. Sisu värvus varieerub: - tavalisest mustjaspunasest - heledama või tumedama
pottidel ei tohi olla veepinnaga vahetut kontakti. · Samuti võib taime ka pihustada, kuid vesi ei tohi lehekaenlasse jääda. · Nagu kõik orhideed, ei kasva ka liblikorhideed ehk kuukingad isolatsioonis, vaid moodustavad nn taimeühiskondi. See mõjub soodsalt ka toas kasvamise korral. · Suurte pehmete lehtedega taimed, millel on märkimisväärne aurumine on eriti head kaaslased. Head kaaslased on ka bromeelialised, millel on leheroseti sees vett säilitav õõnsus. Kastmine · Kuuking ei tohi täielikult läbi kuivada, samuti ei sobi liigne vesi. · Ööseks ei tohi lehed märjaks jääda. · Neid on parem kasta hommikuti, kui temperatuur tõuseb. · Külm vesi lehtedel võib viia lehtede pudenemiseni. · Üldjuhul, kui kasta siis põhjalikult. Pole erilist vahet kas panna pott vette või kasta ülalt, aga liigne vesi tuleb kindlasti eemaldada. · Järgmine kastmine peab toimuma siis, kui substraat on ka
Seda saavad varjata vaid pilved, kuid pilviseid päevi on kõrbes väga vähe. Kõrbes leidub taimi ainult seal, kus on vähekesegi vett. Palju kasvab kõrbes rohttaimi, põõsaid ja üksikuid puid: Viigikaktus oskab end edukalt päikesekuumuse eest kaitsta. Tema lihtsalt keerab lehed nii, et päike võimalikult vähe nendele peale paistab. Havortiad kasvavad varjulistes paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest maa sees peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid fotosünteesida. Nõnda ongi torukujuliste lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kivitaim on sarnane havortiale. Maa seest ulatuvad välja vaid lehetipud, pinnas kaitseb taime muid osi kõrvetava päikese eest. Et valgus pääseks kõikjale lehe sisemusse, on lehe tippudes läbipaistvad aknad
Velvitsia Velvitsia on Namibi kõrbe rikkus. Sellel kummalisel taimel on ainult kaks narmenduvat rihmataolist lehte ning vägev juurikas, mis ülalt võib olla kuni 1 meetri jämedune ja ulatub maapinnale ligi 20 cm ning moodustab seal tüve. Lehed kasvavad tüve juurest ning surevad otstest. Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada üle tuhande aasta Havortia Havortiad kasvavad varjulistes paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest maa sees peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid fotosünteesida. Nõnda ongi torukujuliste lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti Kivitaim 7 Kivitaim on sarnane havortiale. Teda on raske märgata, sest ta on end väga hästi ära peitnud
Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas. Pidev porgandi tarvitamine parandab nägemisteravust (kõrge karotiinisisaldus). 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku,
dekoratiivsed on hariliku päevalille õisi meenutavad roheline kollaste õitega kollased õied roheline, õied kollase südamikuga lillad, roosakad või valged dekoratiivsuseks õied roheline lehtdekoratiivne lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed või valge värvusega moodustavad kompaktse redisesordid leheroseti tumeroheline, kollaste õrn lehestik, kohevad kroonlehetedega õied õisikud suured õienupud, lehed ja hallikasrohelised lehed, õied on taime helesinised õied dekoratiivsuseks tumeroheline, õied valged kuni kollakasvalkjad, viljad taime teeb dekoratiivseks rohelised, punased, tema kujult ja värvilt kollased, lillakasmustad erinevad viljad dekoratiivsed on taime
Talub lühiajalist kuumutamist kuumade võileibade koostisosana või wokis. Rooma salat Rooma salat moodustab Pealmised lehed on Toiduks tarvitatakse rooma tiheda leheroseti. Ta sarnaneb sügavrohelised, sisemised salatit enamasti toorelt. peasalatiga, ent on sellest heledamat värvi ja nende Keeduviljana kasutatakse koredam ja piklikuma kujuga. roots on kollane. teda nagu spinatit. Bataavia salat Rohelised mahlased lehed See salat võib olla nii punaka Bataavia salat sobib moodustavad koheva avatud värvusega (tuntud Lollo garneerimiseks ja salatiks.
Viljavaheldus A: 100% teravili Viljavaheldus B: 62,5% teravili, 25% põldhein, 12,5% kartul Joonis 1. Toitainete (NPK) tarbimine kg/ha odra külvides 1997. aastal (pärast 16 aastat kestnud katseperioodi) Põldohaka suur taastootmisvõime põhineb juurtes sisalduva polüsahhariidi inuliini sisalduse dünaamikal. 2030 päeva jooksul pärast esimeste lehtede ilmumist mullapinnale toimub selle süsivesiku intensiivne kulutamine uute võrsete moodustamiseks. 20-30 päeva jooksul pärast leheroseti moodustumist, eriti alates varre moodustamisest kuni õisikute moodustamiseni, toimub taime juurtes intensiivne inuliini varumine. Õitsemiseni ja seemnete valmimiseni inuliini varumise intensiivsus väheneb, kuigi taimes selle varud järk-järgult täienevad. Suurim on inuliini sisaldus õitsemise järel. Inuliini süntees ja talletumine juurtesse on eriti intensiivne pärast viljade valmimist. Põldohaka tõrje edukus sõltub just sellest, kuivõrd me arvestame varuaine kogumise dünaamikat.
Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas. Pidev porgandi tarvitamine parandab nägemisteravust (kõrge karotiinisisaldus). 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku,
teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead
Kahjurputukatele mõjub kiiresti kontaktselt ja seedetrakti kaudu. Kulunorm 60-80 g/ha Kordus – 2 kord, ooteaeg 14 p Hind – 950 eur/kg Umbrohud Põldohakas (Cirsium arvense) Ennetatav Puhas külv ja käärinud sõnniku kasutamisel. Agrotehniline Külvikord.Liblikõieliste heintaimede kasvtamine.Parim on 2-3 aastane lutsern ja lutserni-kõrreliste segu. Füüsikalis-mehaaniline Põldohaka väljakurnamine ja hävitamine. Põldohaka torkimist tuleks alustada võimalikult varakult leheroseti ilmudes.Kõrrekoorimine pärast koristamist.Kündmine. Spetsifilised Hävitamine elektriseadmetega. Aga need masinad on väga kallid. Bioloogiline Tuntud on tõrje ohakarooste preparaatide ja putukate Urophora cardui, Larinus planus abil. Keemiline MONITOR Toimeaine: sulfosulforoon 750 g/kg Preparaadi vorm: vees lahustuvad graanulid Kulunorm- 26,7 g/ha lahustatuna 100-250 l vees Kordus-2 Hind-575 eur/kg MUSTANG Toimeaine- florasulaam 6,25 g/l; 2,4-D etüülheksüülester 452,5 g/l (300 g/l
ka uurima ja teostama kliinilisi katseid. Taim pärineb Põhja-Ameerika lõunaosa preeriatest. On aretatud mitmeid liike ja praegu käivad uurimistööd rohkete sortide sobivuse üle ravimtaimeks. Kel seda taime veel ei kasva, ostkem seemned ja kasvatage taimed kevadel ette. Seemned idanevad 2 nädalaga soojas, kuid istutuskõlblikuks saavad nelja nädalaga. Välja istutatakse mai lõpus või juuni alguses. Esimese aasta lõpuks kasvatab punane päevakübar laiuva leheroseti ja veel saaki ei saa. Õitseb uhkelt alles järgmisel aastal. Särav päevakübar Goldsturm tunnistati USAs 1999.a lemmikpüsililleks. Punast päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks. Tõstab organismi vastupanu Punase päevakübara toimeained on põhjalikult uuritud ja taimes on glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C vitamiine, mikroelemente jm. Tänu eeterlikele õlidele lõhnab õisik kui küps suvi, sinna oleks nagu koondunud kõik suvelõhnad
koorimise, siis esimene 6 8 cm ja teine 8 10 cm sügavuselt. Kui domineerivaks umbrohuks on harilik orashein ning valdavalt on niiske, siis tuleks koorimisriistaks kasutada selliste tööorganite agregaati, mis tükeldab orasheina risoome. Koorimist teha siis, kui umbrohul on 2 -3 lehte. Enimsobivad on randaalid ja nugaäkked. Tüükultivaatoriga harimisel kobestatakse hästi mulda, kuid orasheina risoomide tükeldamine on halb. Põldohaka esinemisel tuleb ära oodata uue leheroseti tekkimine. Selleks kulub soodsates tingimustes 10...12 päeva. Seejärel koorida 10...12 cm sügavuselt. See kurnab tema roomjuurestikku, mis asub allpool künnikihti. Põld- piimohaka massilisel esinemisel tuleks koorida hanijalgkultivaatoril ja äketega agregaadiga. Sobivaim koorimissügavus on 5 7 cm. Hanijalgadega lõigatakse läbi juured ja äketega katkutakse mullast välja rohkete narmasjuurtega leherosetid. Künda oktoobris. Taoline harimine on kündmisega võrreldes
annaabi.ee 
