Vene Kirjandus Keskaja kirjandus XI XVII saj *Vene kirjandus tekkis X saj lõpul Kiievi-Vene riigis *988 võttis Venemaa vastu ristiusu *Vajati kirikuraamatuid *Kyrillos ja Methodios panid aluse kirillitsale *Kultuurisuhe Bütsantsiga *Bõliinad (rahvalaulud) Ilja Muromets *Ilmalik kirjandus leetopissid(kroonikad) *Eepos- ,,Lugu Igori sõjaretkest" (XII saj) Vene kirjandus XVII sajandil *XIII-XVI saj ajalugu: mongoli ike, sellest vabanemine, sõda saksa ristirüütlitega, Moskva esiletõus, Moskva vürstiriigi tekkimine *Venemaa oli huku äärel *Kirjandusse tuli XVII sajandil uus zanr- romaan *satiirilised jutustused Peeter I (Peeter Suur) *Peeter I reformid piirasid kiriku mõju *Kujunes uus kultuur *Peeter I- tsaar ja keiser Romanovite dünastiast
Viikingiajastu lõpul kerkis oht, et uued riigid üritavad Eestit vallutada, kuna Eesti asus soodsas kohas. 1030 korraldas Jaroslav Tark Tartu, mille ta kujundas oma võimu tugipunktiks, kuid Tartu eksisteeris juba enne vallutamist. Venelaste võim lõppes 1061, kui sossolid põletavad linnuse ja majad ning Pihkvat ründavad. 10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad? Muinasaja tähtsamateks kirjalikeks allikateks on Läti Henriku kroonika ja Vene leetopissid, kuid siiski palju teadaolevat on leitud maapõuest arheoloogiliste kaevamiste käigus. 11. Kirjelda 12.saj. eestlaste eluolu elamu, riietus, tegevusalad. Eestlased olid suhtelised pikakasvulised ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest valmistatud ja mehed kandsid nahkvesti. Peamine rõivamaterjal oli siiski tekstiil, mida kaunistasid ehted, näiteks rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalikesed. Tarbeesemete hulka kuulus ka NUGA.
Nende suhe spordiga seonduvasse kujuneb meedia ja teiste juttude vahendusel. Nad levitavad nt Facebooki pilte ja meme'sid, mis on ka folkloor. 9. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. Omane edasisaatmine, uskumus, et toob õnne. Seetõttu levib kiirelt ja paljude inimeste seas 10. Missugustest allikatest leidub varaseid üleskirjutisis eesti või mõne teise rahva folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 11. Missuguste suundumistega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Folkloori uurimine on tihedalt seotud romantismi ja rahvuslikkusega. Folkloori uurimisega tegid algust inimesed, kes tundsid vajadust rahvusliku identiteedi olemasolu jäädvustada. 12. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?
Kõige pealt aluse sellisele, periodiseerimisele pani kesk- ja varauusaegsed ajalookroonikud, kelle jaoks jutustatav lugu hakkas piiskop Meinhardi tegevusega Väina ääres. See on see perioodi algus, mida teised kroonikud üle võtsid, nt Liivimaa Henriku kroonika. Üldjoontes on see kroonikute jutustatud Liivimaa ajaloo algushetk. Kui me võtame omaks keskaja ja esiaja piiri, millest alates ma saame kirjalike allikate põhjal jutustatada ajalugu. Ka varasemaid teateid Eesti ala kohta - Vene leetopissid, milles võib leida Eesti ala kohta käivaid teateid Eesti alade kohta, Skandinaavia saagad. Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse baltisaksa koduuurijatest, hiljem ajaloolased. Neile oli tähelepanukeskmes Saksamaa kui Liivimaa asi. Sellep muu varane info jäi kõrvale, eriti mis puudutab Vene leetopisse. Lõpp on seotud tolle keskaegsete riikidesüsteemi lõpuga - 1558, kui Liivi sõja algus või 1562?
2.Spordihuvilised(fännid, juhuharrastjad, võistluspublik) Repertuaar: fännilaulud, fännihüüded ja hüüatused 3.Spordivõhikud Suhe spordiga seonduvasse kujuneb meedia vahendusel 10. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. *Levib kirjateel, üleskutse levitada seda *Osa tänapäeva maagiast 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 11.saj Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid 12.saj Saxo Grammaticuse ''Gesta Danorum'' 13.saj Läti Hendriku ''Liivimaa kroonika'' 12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine: keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism 13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?
internetis, välisreklaamides või kus iganes) kasutatakse näiteks selle koha rahvariideid, rahvalaule ja vanasõnu. Kohapeal müüakse kohalike motiividega ehteid, igasuguseid esemeid. Nii muutub folkloor kommertslikuks. Siin lähevad kokku kõik kolm ehk turism, reklaam ja meedia. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11.saj), Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" (12.saj), Läti Henriku ,,Liivimaa kroonika" (13.saj). Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588). Kohtudokumendid (17.saj) nt teated usundiliste arusaavade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu. August Wilhelm Hupel (1737-1819) kogus andmeid eestlaste, liivlaste
3. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine nt koolitatakse TÜ-s india tudengeid. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti; sina- pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... . 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama
Reedet peeti eestlaste seas halvaks, sest reedel löödi Jeesus risti (kristlik mõjutus). Näited folkloorist igapäevaelu osana Folkloor sotisaalmeedias. Päevakajalised uudised jõuavad sotsiaalmeediasse, neist tehakse pilapilte. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemise eeldused ja arengulugu 18.-20. sajandil Varasemad folkloori üleskirjutused Eestis keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid, Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" 12. saj, Läti Hnriku ,,Liivimaa kroonika" 13. sajand jt. varased rahvaste kirjeldused ja reisikrijad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine.
grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.) Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? suhtumine rahvapärimusse muutub 18. sajandi teisel poolel, kui varasem tauniv
Paul Ariste, Gustav Ränk jt 20.ndal sajandil isurid: Henriku Liivimaa kroonika (1221) Ingaria, Ingaros Paavsti kirjades (13. saj.) Ingria Vene leetopissides (alates 13. saj) a, Paul Ariste ja Elina Öpik 20.sajandil vepslased: Salve, Joalaid, Kährik · Jordanese kroonika (4. saj.) vasina-broncas ? · Nestori kroonika (12. saj.) ves' karjalased: - vene leetopissid (alates 1143): - Nn Eeriku kroonika (1187): Karela - skandinaavia saagad (13. saj): Karialabotn, Kirjálabotnar, Kirjálaland - paavsti kirjad (alates 1241): Carelæ, Carelia, Cariali 5. Nimeta soome-karjala mütoloogia uurijaid ning nende tähtteoseid. Kas ja mille poolest erinevad soome mütoloogia uurijate käsitlused eesti uurijate omadest? Elias Lönnrot: Kalevala, Martti Haavio: Karjalan jumalat, Jaan Puhvel
3) kahtluste keskmeks pole enam „kauge“ grupp vaid abstraktne hirm üleüldiste konspiratiivsete suhete ees Kaasaegsed vandenõuteooriad: 1) lame Maa – usaldamatus teaduse kui domineeriva autoriteedi vastu; kahtleb terves maailmapildis 2) vaktsiinid – usaldamatus meditsiini suhtes ja võimu 12. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Eestis Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), LäF Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn. 13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega
inimesed loevad neid hea meelega. Kui varasemalt võis olla tähtede lugemisega palju rohkem kaalul (nt viljasaagi heaolu ennustamine), siis praegu keskendutakse pigem väiksematele probleemidele, nagu mida mingil päeval teha tohiks või mitte. Sellel on jällegi rohkem meelelahutuslik funktsioon. 11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse "Gesta Danorum" (12. saj.), Läti Henriku "Liivimaa kroonika" (13. saj.), jt. Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri "Cosmographey" (1588); Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta. 12. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.- 19. sajandil, millega oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu.
Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt. Johann Renner, jurist ordu juures. Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge. 16. saj II pool, 17. saj algus F. Nyenstadt ja S. Heuring. 1562 tegi ka keegi Bredenbach kroonika, küsis miks sedasi juhtus: reformatsiooni eest karistus. Leetopissid Novgorodi ja Pihkva teema. Annaali vormis, aastakaupa artiklitena. Korduvalt redigeeritud. Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud. Muu Tallinna linnaarhiiv ülihästi säilinud. Riia linnaarhiiv ka üsna muhe, aga oluliselt kehvemalt säilinud. Arhiivid olid ka linnustel, aga palju lihtsalt hävitatud. Materjal üle Euroopa laiali pillatud. 16-17saj jagati osa materjale Poola ja Rootsi vahel, aga Rootsis põles. Saare-Lääne materjalid Kopenhaagenis
naabermaadega aga nõrgenesid. Antud periood, mis jaguneb rahvasterännu ja eelviikingiajaks, on kuni siiani suhteliselt vähe uuritud. Perioodi lõpul kääbas- ja tarandmatused üldiselt lõppesid, ehkki on teada veel ka üksikuid hilisemaid järelmatuseid. Viikingiajast on teada juba küllaltki palju kirjalikke allikaid, mis puudutavad ka Eesti ajalugu, ennekõike on nendeks skandinaavia saagad, Põhja-Saksa kroonikad (näiteks Bremeni Adami kroonika) ja Vene leetopissid (näiteks Nestori kroonika). Viimaste järgi toimus umbes 1030. aastal Eestisse esimene enam-vähem kindel planeeritud vallutusretk, kui Jaroslav Tark vallutas muinaseestlaste linnuse praeguse Tartu kohal ja rajas sinna Jurjevi linnuse. 1054. aastal toimus uus vallutusretk, mille käigus vürst Izjaslav I vallutas Kedepivi, tõenäoliselt Keava. 1061. aasta paiku vallutasid sossolid (tõenäoliselt muinaseestlased) need senini kaotatud alad aga tagasi. Pärast seda on 12
keskpaigani. 120-130 päeva. Põllumajandus küllaltki vähe produktiivne. See Klutsevski arust tingis Venes pärisorjuse küllaltki julma vormi. Vene inimene elas laial territooriumil, kus asustustihedus oli väike. Seega inimestel ei tekkinud seost konkreetse maalapiga Kui põld kurnati välja, siis võeti uus. See sai Klutsevski arust vene rahvale iseloomulikuks, et loodusega käidi ebaperemehelikult ringi, sest metsa ja ressurssi oli nii palju. Allikad Vene ajaloost Kroonikad ehk leetopissid. Maailm loodi 5508 e.Kr, see arusaam võeti üle Bütsantsist. Letopissid säilinud hilisemates üleskirjutustes. Vana kroonika kirjutati ümber ja jätkas sealt ajast, kus ise elas. Kroonik võis varasemat kirjutist ka parandada. Või vürst lasi õukonna kroonikul miskit muuta. Ei teata, kust need kroonikad pärinevad, vanemaks peetakse ,,jutustusi möödunud aegadest" (Ajalike aastate lugu) Esimese versiooni sellest koostas munk Nestor 1113. aastal Kiievi Petserski kloostris
(harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide. Kui ta rajati, ss kutsuti välismaalt inimesi tööle. Sakslasest ajaloolane Müller. Tema teene-
annaabi.ee 
