Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MICSUB3.htm) Ka orav ja lendorav on närilised, aga kuuluvad oravlaste sugukonda
Taimedeks on puud, samblad, seened jne. Puu liigid : tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuid. Põõsastest on tavaliseim sarapuu. Samblarinne on liigivaesem kui rohurinne. 1. Rohurindel esinevad paljud kaitseall olevad taimed : lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihei, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidul puudub iseloomulik loomastik. Tavalistest loomadest on seal : põder, metskits, halljänes, rebane, pisiimetajatest on leethiir ja juttselghiir. Puisniidus elab tüüpiline pargi linnustik: metsvint, salu-lehelind, aed-põõsalind, käosulane, rästad,tihased 2.Puisniidud tekkisid karjatamise käigus.Tingimused peavad soodustama rohttaimede ja puude kasvu. Piisavalt valgust, vett ja toitaineid. Toitained saadakse sademetest ja mullast. Liigirikkuse põhjused
Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola
Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola
Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus
Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm kaks või isegi kolm korda aasta jooksul. Pungad on munajad, paljude soomustega. Tamme vili on üheseemneline tõru. Ta kaalub rohkem kui 50 sendine münt ja on kuuse seemnest 400 korda raskem. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike. Valminud tõru on helepruun, sileda kestaga, ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Tõrusid söövad mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, pasknäär. Pasknäär on tammetõrude peamine levitaja, kes hoolitseb tahtmatult tamme järelkasvu eest. Tammetõrud kõlbavad ka inimesele toiduks, kui neid üks ööpäev külmas vees leotada. Leotatud tõrutuumad kuivatatakse, jahvatatakse ja võib koogiks küpsetada. Põhja-Ameerikas on elanud indiaanlased, kellele tammetõrujahu oli peamine leivajahu.
paljunemises 5. Kus Eesti roomajad veedavad talve? Kas nad on talvel aktiivsed? 6. Kes on vaskuss ja kas ta on ohtlik? 7. Millised roomajad elavad TÜ loodusmuuseumi vivaariumis? 8. Mis on Jacobsi elund madudel? 9. Mis on ovovivipaarsus? 10. Millest on areneneud kilpkonnade kilp? VASTUSED Imetajad 1. PUTUKTOIDULISED mets-karihiir, siil, mutt 2. KÄSITIIVALISED põhja-nahkhiir, suurkõrv 3. NÄRILISED kobras, kaelushiir, orav, leethiir 4. JÄNESELISED valgejänes, halljänes 5. SÕRALISED põder, metskits, metssiga 6. KISKJALISED hunt, karu, kähri, rebane, ilves, saarmas 7. LOIVALISED hallhüljes 8. VAALALISED pringel Eestis elab 65 liiki imetajaid. Imetajad, kes magavad talveund: pruunkaru, mäger, siil, rästik, konn, nahkhiir, sisalik, kährikkoer. Koljude võrdlus. Kobrad(12-15cm)ja hunt(21-29cm) Siil(5-6cm)ja rebane( 12-15) Metskits(15-20cm) ja ilves(11-17cm)
leevendamine. 6) Bioloogilise ohutuse tagamine. 7) Taastuvenergia kasutamisega elurikkusele kaasnevate negatiivsete mõjude analüüs, leevendusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine. 40.Liigi arvukust määravad tegurid järgmistel liikidel: nõmme- tähniksinitiib, jäälind, kodukakk, väike-kärbtiib, koha, väike karihiir, soopart, punaliidrik, rabakonn, hobusipelgas, rand-ogaputk, leethiir, pähklinäpp, vesineitsik, üheksavägine, Euroopa kobras. Liik Liigi arvukust määravad tegurid nõmme-tähniksinitiib jäälind kõige suuremaks ohuks võib pidada veekogude muutmist ja reostamist inimeste poolt, pesasid võivad rüüstamas käia väiksed röövloomad. Elupaigad võivad kaduda
Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt
Kaelushiire eluiga ei ole pikk, heades tingimustes ulatub see kõige rohkem 4 aastani. Ka vaenlasi on hiirel ohtralt - ta on meeltmööda toiduobjektiks paljudele väikekiskjatele, rebastele, metssigadele, kullidele ja kakkudele. Seoses sellega on kaelushiir oluliseks lüliks toiduahelas. (http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/APOFLA2.htm) 36 Leethiir Leethiirt iseloomustab hästi tema karvkatte ebatavaline värvus - see on seljalt punakas, isegi roostekarva, saba on lühike - umbes poole keha pikkune ning kahevärviline, pealt tumepruun ning alt valkjashall. Leethiire elupaigad on tihedalt seotud metsaga, ta asustab tihti suurt ja paksu metsa ning isegi soometsi. Vähamal määral võib teda kohata ka parkides, niitudel ja veekoguäärsetes põõsastikes. Leethiir elab puude ja põõsaste juurte ning prahihunnikute all
Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
Malaariaepideemia sai alguse 1827 aasta kevadel Võrumaal, kust levis edasi Tartumaale ja 1829 haaras pea kogu Eesti. · Võrumaa ja Lõuna-Tartumaal tõusis surmajuhtumite arv mõnel aastal kuni 5%-ni kõigist surmajuhtumitest. Selle epideemia ajal suri Eestis ligikaudu 1400 inimest. SÄÄSED - TULAREEMIA Jänesekatk ehk tulareemia on looduskoldeline zooantroponoos. Eestis paiknevate looduskollete uurimisel on selgunud, et siinseteks loodusperemeesteks on vesirott, leethiir, põld-uruhiir ja kaelushiir, siirutajateks on puugid ning sääsed. Esimesed teated Eestis inimesel diagnoositud tulareemia kohta pärinevad 1946. aastast. Teadaolevalt on siin seni haigestunud 36 inimest. Nendest 11 olid Pakri saartel teeninud sõjaväelased. 1996. a vallandus tulareemiapuhang Prangli saarel. Haigestus 23 inimest. Kuna puugirünnet mäletas vaid üks haige, siis arvati, et nakkust võisid levitada sääsed.
Põhja- nahkhiir Kõrvanukk, lennus, kaanus, epibleem Osad liigid talvituvad Eestis ja teised lendavad ära. Eesti suurim liik on suurvidevlane. Närilised Sugukond Oravlased – harilik orav, lendorav Sugukond Unilased – lagrits, pähklinäpp, kunel Sugukond kobralased – kobras, nutria Sugukond hüpiklased – kasetriibik Sugukond hiirlaed – rändrott, kodurott, koduhiir, juttselg- hiir, harilik metshiir, kaelushiir, pisihiir Sugukond uruhiirlased/hampsterlased – leethiir, põld- uruhiir, kuhja- uruhiir, niidu- uruhiir, soo- uruhiir, võsa- uruhiir, mügri, ondatra Lendoravad söövad lehti ja okaspuude okkaid, sest nad ei suuda hammustada nii kõvasti kui harilik orav. Unilased on nad selle pärast, et nad magavad päeval ja ka talvel. Praeguseks on lagrits kadunud, mitte ainult Eestist vaid ka lähipiirkondades. Pähklinäpi kohta pole materjali, et nad oleksid Eestis levivad. Leedus on neid umbes 1miljon. Toituvad viljadest-marjadest.
Rabataimkate on liigivaene, vähetoitelise kasvukohaga kohastunud ning väga stabiilne. Raba on elupaik mitmetele haruldastele lindudele ja putukatele, kes reliktidena leiavad seal elutingimusi, mis eksisteerisid hilisjääaja tundrataolises maastikus. Lisaks kaitseb raba reliktset elustikku tülitajate eest (11.). Villpea vahtlane konn sookurg (13.) Tarnad karihiir rebane Kanarbik rohutirts leethiir nastik rabapistrik 7 (14.) 20. sajandil on rabapistrike arvukus drastiliselt vähenenud, paljude pisiimetajate ja väiksemate lindude arvukus tõusis selle järel järsult. Mõne aja pärast võtsid rabapistrike rolli üle teised kiskjad (kullilised, rebased, hundid jne.), kes hakkasid toitu
Talvel ei koori loomad puutüve koori ümberringi ära, kuna see põhjustaks puu kuivamist. Puu üritab haavale uut koort peale kasvatada, et vältida nakatavat seentõbe või mõnd muud haigust. On ka pisinärilisi, kes toituvad hoopiski puude juurtest. Üks selline loom on mügri, kes ei piirdu vaid koore närimisega vaid võtab ette ka juure puitosa. Niidu-uruhiir närib enamasti puu juurest tüki välja, mille peale võib väiksem puu isegi pikali kukkuda. Leethiir aga on saledama kehaehitusega ning tema jäljed ei ulatu nii sügavale puusse kui niidu-uruhiire omad. Näritud kohtades on alles suuremad või väiksemad koorega kaetud laigud, mida hambad on ehk ainult kergelt kriimustanud. Mõlemad hiirekesed armastavad nö pulgakesi närida ja nende närimisjälgedel on keeruline vahet teha. Ka orav närib mõnikord puukoort kõrgel puu otsas. Sageli aga poetab ta koore puu alla. Pärast koorimist tüvele jäänud mähakihi sööb ta aga hea isuga ära
Üleujutatud alades puud kuivavad. Lahenduseks on kobraste arvukuse reguleerimine küttimisega. Seoses metskitsede arvukuse vähenemisega on ilvesed hakanud murdma kopraid. Hiired kahjustavad metsakultuurides ja taimlates noori puukesi tüvede koorimisega talvel lume all. Eriti ohustatud on lopsaka rohukasvuga aladele rajatud kultuurid. Hiired kahjustavad ka saare, tamme, kuuse jt puuliikide külve seemnete ja tõusmete hävitamisega. Metsas on tavalisemad liigid leethiir, kaelushiir, põld-uruhiir. Veekogude läheduses kasvavate puude juuri ja tüve kahjustab mügri. Hiirtekahjustusi metsakultuurides aitab vähendada rohu niitmine ja kulu tallamine taimede ümbert. Orav (Sciurus vulgaris) elab mitmesugustes puistutes, toitub puuseemnetest, võrsetest ja pungadest. Metsas ei tekita kahju, seemlates on vahel hävitanud männi- ja kuusepungi, eelistades just toitainerikkamaid õiepungi. Sõraliste esindajad Eestis on metssiga, põder, metskits ja punahirv
põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav TOIDUVÕRGUSTIK Jõgi: fütoplankton- loomplankton- särg- haug Järv: taimplankton- loomplankton- särg- haug- saarmas Läänemeri: detriit- taimplankton- vesiking- särg- haug- hallhüljes Niit: kerahein- rohutirts- rukkirääk- valge toonekurg Mets: harilik pohl- harilik leethiir- hiireviu- punarebane Aed: võilill- toakärbes- linavästrik- kodukass XI. PILDID 1. Pildilt vaja tunda kõiki taimi ja loomi, kes on koosluste esitlustes (metsade puhul vt lühendatud faili).
Püsipõllud kinnitavad teravilja kasutamist. Rukki õietolm (algul umbrohi, hiljem põllukultuur). Leitud luud: hobune, siga, metssiga. o Subatlantikum Pehme mereline kliima, avamaastike laienemine. Kuuse kõrgaeg. Taigale iseloomulike loomade sisseränne. Ilves, karu põder. Kultiveeritud liigina kasvatati kanepit. Kohanesid soojalembelised pisinärilised metshiir, kaelushiir, leethiir. Subatlantikumi nooremas eas omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust pärinevad 18. sajandist. Lisanduvad uued soontaimeliigid. Fauna: 700-800 a tagasi sagenesid külmad talved. Külmad ja lumerohked talved, jahipidamine ja huntide suur arvukus viis metssea, hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19
Kagu-Eestis ja Saaremaal: veis, siga, kits ja lammas. Püsipõllud kinnitavad teravilja kasutamist. Rukki õietolm (algul umbrohi, hiljem põllukultuur). Leitud luud: hobune, siga, metssiga. o Subatlantikum Pehme mereline kliima, avamaastike laienemine. Kuuse kõrgaeg. Taigale iseloomulike loomade sisseränne. Ilves, karu põder. Kultiveeritud liigina kasvatati kanepit. Kohanesid soojalembelised pisinärilised – metshiir, kaelushiir, leethiir. Subatlantikumi nooremas eas omandas taimestik kaasaegse ilme. Esimesed kirjalikud andmed floora liigilisest koosseisust pärinevad 18. sajandist. Lisanduvad uued soontaimeliigid. Fauna: 700-800 a tagasi sagenesid külmad talved. Külmad ja lumerohked talved, jahipidamine ja huntide suur arvukus viis metssea, hirve ja metskitse arvukuse miinimumini. Eestisse saabus rändrott. 19. saj keskpaigast muutus kliima pehmemaks – suurenesid põdra ja
tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe keskmine vanud 56 a. 1.Lomastik - metskits, põder, hirv, pruunkaru, rebane, hunt, orav, kährik, metssiga, mäger, metsnugis, valgejänes, ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk, mullakakand, kiritigu, metsprussakas, kirju samblasultan, hiid-puiduvaablane, tuhatjalgne, kägu- vaablane, kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark, laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk, kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike, rasvatihane, punarind, lehelind, sinitihane, ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk. 2
saare-,tamme-, kadaka-, kase- jt. võrsetest. Metskits kahjustab metsapuid, toitudes talvel peamiselt noorte puude ja põõsaste võrsetest ja pungadest. Hirv (punahirv) on meie metsades levinud kohati, eelkõige saartel. Võrsete kärpimise ja nii okas- kui lehtpuude tüve koorimisega kahjustab ta puid samuti nagu põder. Eestis on hirve asustustihedus väike ja seni pole ta olulisi metsakahjustusi põhjustanud. Pisinärilised ennekõike uruhiired, aga ka kaelushiir ja leethiir , kelle mõju on eriti oluline lumerohketel talvedel, kahjustavad noori puukesi tüvede juurekaela koorimisega talvel lume all. Jänesed kärbivad vastistutatud puude latvasid, närivad talvel puude koort ja võrseid. Hiire- ja jänesekahjustuste vältimiseks aitab lisaks sügisese taimede ümbert kõrge heina niitmise või tallamise ka vastavate tüvekaitsmete kasutamine. Lahendus probleemile peitub loomade arvukuse reguleerimises. Parimaks võimaluseks kaitsta
annaabi.ee 
