olukord. Sammuti on vähe 60-64a, kuna nad on sünidnud Teise maailmasõja järgsel perioodil.Vanemaealisi inimesi on vähem,naised elavad kauem kui mehed, sest on vähem vastuvõtlikumad haigusele ja satuvad vähem tööõnnetustesse. Kõige rohkem on inimesi vanuses 15-19 ja 45-49 aastat Rahvused. Narva linnas on ülekaal venelasetel,87%. Eestlasi on vähem kui veerand, umbes 5%. Veel on ka ukrainlasi, valgevenelasi, Soomalsi, Tartlasi, Leedukaid kes moodustavad elanikest 1-3%. Muid rahvuseid on 1%, kuhu kuuluvad näiteks juudid, lätlased, poolakad ja ka sakslased. Haridustase Veerand linna elanikest omab üldkeskharidust 23 %. 18% elanikest omab üldpõhiharidust ja 13% algharidust. 12% elanikest omab keseriharidust pärast keskharidust. 11% elanikest omab kõrgharidust. Väike osa linna elanikest on omandanud kutsekeskhariduse keskhariduse baasil 6% . 7% elanikest omab kesharidust pärast
Eesti Rootsi riigi koosseisus Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 280 000 inimest. Valdav osa neist olid eestlased. 1620. a langes Eesti talurahva arv saja tuhandeni. Enamik olid eestlased kuid leidus ka venelasi,poolakaid,soomlasi, sakslasi ja leedukaid. Põhja Eestis ka hollandlasi ning sotlasi. Sõjaolud tekitasid suure rahvaste liikumise rikkamatesse piirkondadesse. Jõukamad alad olid sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos
Kestutis tõmmati ka vastasseisu Poolaga Galitsja ja Volõnja pärast. Kestutis oli abielus paganliku preestrinnaga. Viimane vürst, kes põletati paganliku kombe kohaselt. Algirdas tegeles venemaa osaga ning laiendas edukalt riiki ida suunas. Leedu oli mitu sajandit Moskva peamine rivaal, pretendeerides lagunenud Kiievi-venemaast eraldi jäänud vürstiriikidele. Lõi ka Kuldhordi sisetülide ajal tatarlaste vägesid. Moskva kroonikates aga kirjeldatakse leedukaid veel hullematena kui tatarlasigi. Üritas kolm korda edutult Moskvat vallutada. Tema äi Tveri valitseja, kuid 1365 aastal läks Moskva võimu alla. Tahtis saavutada ka õigeusu metropoliidi nimetamist Kiievisse, mitte Moskvasse. Usuliselt tolerantne. Lubas rajada Vilniusse rajada nii ida kui läänekirikul. Algirdasest jäid maha 12 poega ja 7 tütart, kes vene emade tõttu olid õigeusku ja kellest enamus venestusid.
Ajapikku selline suhtumine vähenes ja ka uustulnukail tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (naturaal või rahalise) tasu eest). Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Talupoegade kohustused Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude
Tänapäeval ei mõjuta kodumaatunnet eriliselt mitte midagi, sest ei ole küüditamisi ega ühtegi sõda, mis mõjutaksid meie isamaatunnet. Tänapäeval tunnevad kõik ennast uhke rahva ja riigina, kus hoolitakse rahvusest ja kodumaast. Kõik algab tänapäeval rahvuse ja kodumaa hoolimisest ja austuseat nii riigi kui ka rahva vastu. Võõrvõimu alla sattudes muutus meie väikeses riigis rahvuslik koosseis pidevalt, meie territooriumil oli nii sakslasi, poolakaid, lätlasi, leedukaid kui ka venelasi. Rahvuslik koosseis seisnes võõrvõimu all olles selles, et pidevalt tulid meie riiki elama ka teised rahvused, mille tõttu meie endi rahvuslik koosseis kannatas. Selle all. Eestlased ei tahtnud võõrvõimu all elada, sest võõrvõimud keelasid paljude asjadega üldse eestlastel tegeleda. millega nad tegelikult oleksid soovinud harrastada. Vene võõrvõimu ajal olid osad asjad piiratud kogustes kättesaadavad
talurahvast. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid Lisaks soomlastele ja lätlastele oli veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas). 1) rakmetegu (oma vahenditega) 2) abitegu ( suuremate hooajatööde puhul) 3) jalategu ( ilma vahenditeta) 4) osaleti mõisavooris. Reduktsiooniga läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja
mustanahalistega, mis pole õige vastus antud küsimusele. Kuna lähiajal käis meediast läbi uudis, kuidas Eesti ,,skinheadid" klobisid Eestis tegutseva Vene erakonna noori, siis on võimalik, et sealt ongi neist kuuldud. 1.4 Rassiline tolerantsus Uurisime õpilaste tolerantsust teiste rahvuste ning rasside vastu. Palusime põhjendada miks nad mõnd rassi või rahvust ei salli. Tolerantsed/sallivad kõiki (21); venelasi (17); araablasi, türklasi (3); terroriste (1); leedukaid (1); eestlasi (1); mustlasi (1); ameeriklasi (1); poolakaid (1); aafriklasi (1) On meeldiv vaadata, et suur osa noori on tolerantsed ja ei vihka ühtegi rahvust. Kuid, kui vaadata kui palju noori vihkab üldiselt rahvusi, tekib küsimus, kas on mõni rahvus, keda meie noored ei vihkaks? Nagu oli ka arvata, vihatakse kõige rohkem venelasi. See tuleneb meie pikast ja vaenulikust ajaloost ning ka tänapäevastest südmustest. Venelaste vihkamiseks toodi välja järgnevad näited:
Eesti jagatud Poola, Rootsi ja Taani kunni vahel. Eesti kolme kuninga valduses Poola kunn - Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse.Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldus. Maa jagati kolme ossa -Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks nagu poolaski. Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid. 1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad. 1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale. Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks. Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu. 1583 asutati kolleegium(preestrite ja ilmikvendade organisatsioon). Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar.
Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid, lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt. Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst. Väljaränne Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi vähemalt 70 000 eestlast
küladesse. Rohkesti asus soomlasi ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Osalt asustasid neid riigivõimud, osalt lahkusid nad Soomest sõjaväekohustuse eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Poola aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 rahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi, hollandlasi ja sotlasi. ROOTSI AEG.. ...on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710,
kui Läti aladest, Eesti aladest teatud ajal ka Taani ristisõdijad, Soome aladega tegelesid Rootsi ristisõdijad. Ida pool toimus samasugune nähtus, sammumine läände, neid vene vürsitiike huvitas alade hõivamine, ristiusu levitamine õigeusu kujul. Vene vürstiriigid üritasid ristiusustada Karjalat Soomes, paar Läti idapoolset alad, üritasid ka Eesti alasid, aga siin ei õnnestunud. Surve oli mõlemalt poolt. Muistne vabadusvõitlus on üks osa sellest, mis toimus siin igalpool. Leedukaid ei vallutatud, sest neil oli tekkinud riik juba. Ristisõda Läänemere idarannikule alagas u. 1180ndatel aastatel, esialgu saadeti siia rahumeelsed piiskopitööd tegema piiskop Meinhard. Oli Ükskülas, Daugava jõe suudme lähedal, seal tegutses. Lasi sinna ehitada kivilinnuse, kivid seoti mördiga, eeldas seda, et ehitusmeistrid kutsutud välismaalt, sest kohapeal seda kuntsi ei tuntud. 1190 tuli piiskop Berthold, polnud enam rahumeelne vaid kavatses kasutada ka sõjalist jõudu ristiusu
tuli hakata kandma raskeid mõisakohustusi. Võrdluseks - Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (naturaal või rahalise) tasu eest). Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt 10 võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid VeneRootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. Luteri kirik Rootsi aja algul 6
Venemaa teguri tähtsuse tõus Liivimaa välispoliitikas sajandi teisel poolel. Liivimaa Ordu ja Novgorodi teatud lähenemine toimus 1460ndatel. Üksteises nähti liitlast Moskva suurvürsti Ivan III vastu. Pidevalt oli mingisugune sõjaolukord Liivimaa ja Venemaa vahel XV sajandil. Sõda Venemaaga 15011502. Ordumeister Wolter von Plettenberg tungis 1501. aastal Pihkvasse. Liivimaa lootis teha Leeduga ühise sõjaliidu, millega isegi Maapäev oli algul nõus, kui aga sõjaks läks, leedukaid polnud. Pletenbergi väe puhkes taud, mistõttu sõjapidamine katkestati.1502. alustati taas sõda Pihkva all. Oli Smolino lahing, mis pmst lõppes viigiga. Liivimaa poliitiline ajalugu XVI saj: Reformatsiooni mõju Liivimaa poliitilisele organisatsioonile. Läänemaa kodusõda. Samuti seot kodadjuutoritega. Vaenuse põhjuseks oli Saare-Lääne piiskopi Reinholdi tüli oma alamate, eeskätt mõnede Läänemaa vasallidega, kes kutsusid 1532
Võrdluseks Rootsimaal ei olnud talupojad pärisorjuses ning ei kuulunud isiklikult aadlikele ega Rootsi riigile, vaid kasutasid riigile või aadlikele kuuluvaid maid (natuura või rahalise) tasu eest. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustaid lätlased, keda asus rohkesti elama eelkõige Valga ümbrusse. Kokku elas Rootsi aja lõpuks Eestis talurahva hulgas vähemalt kümne võõrrahva liikmeid; lisaks nimetatuile veel poolakaid, sakslasi, leedukaid, rootslasi, ungarlasi ning isegi hollandlasi ja sotlasi. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu kasvus tingisid Vene-Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese. 4 Haridus ja kultuur Tartu ülikool Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi
Vana- Vene pärandist palju vanausuliste kaudu säilnud. 1682. a hukati Kustasjorskis põletamise teel. XIV loeng (15.12.2015) Leedu Suurvürstiriik (Leedu SVR) Leedu SVR ideoloogiline probleem, päris-Leedu vaid pisike nurk. Pealinn keskus on Vilnius, Krakai.Leedu I iseseisvuse ajal kuulus Vilnius Poolale Nõukogude okupats. tulemusena Leedu kasvas, aga Vilnius polnud Leedu linn- põhiliselt juudilinn.Ideoloogias Vilnius Leedu, aga leedukaid seal polnud. 38 Leedu-Poola ühisriigi loomine LUBLINI unioon. Ühelt poolt leedukate jaoks uhkus oma iidsest suurriigist millel omad tagajärjed. Mõistlik koostöö baltlastega pole. Tulemus, et Leedu tp olid palju hullemas seisus kui Eesti või Läti omad. 1450.a oli maailmariik, leedukate maailmariik. 18.saj olid kirjaoskamatud tp, eliit poolastunud
ei olnud valitud mitte demokraatlikult, vaid selle määras Poola kuningas. *) Maa oli jagatud ¾ riigimõisadele, ¼ eramõisadele ning viimane oli jagatud 1/3 Poolale, 1/3 Leedule ja 1/3 Saksamaale (kohalikud sakslased, kes olid siin sajaneid siin elanud, said nüüd kasutada vaid 1/12 osa maast). *) Aadlimaavaldustes vähenes sakslaste osakaal ja Maapäevast hakkas osa võtma 1/3 sakslasi, 1/3 poolakaid ja 1/3 leedukaid. *) Poola-Leedu aladelt kadus Vana-Pärnu, kuid tekkis Valga. *) Poola-Leedu aladel toimud vastureformatsion ning tagasi tuli katoliiklus. *) Poola-Leedu aladele toodi 1584 aastal Jesuiitide ordu ja nad rajasid Tartusse esimese gümnaasiumi tasemel kooli ning ka tõlkide seminar, sest nad rõhutasid nii haridus kui kohalikku keele tähtust. Tartus avati ka esimene trükikoda ning ka kohapeal oli võimalik raamatuid trükkida
annaabi.ee 
