Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia
lavalaudadelt kõlamiseks. Esimene muusikaline üllatus on tolmune - aastast 1870. Ülejäänud palad pakuvad lisaavastusi, sest hulk laule on läbi aegade olnud hitid ja raadiojaamade lemmikud, kuid nende loojad ja päritolu on mõistatus. Trupp lubab, et muusikaline ekskursioon läbi teatriloo on hariv ja täis üllatusi. "Eesti teatri lauludes" võib kuulda eesti heliloojate nii tuntud kui tundmatuid laule paljudest meie teatrites mängitud lavastustest. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Teatri- ja Muusikamuuseumis materjale otsides avastas Riina Roose näiteks kaks intrigeerivat teksti, mis teatriajaloost meile tundmata - Lydia Koidula vembuka kuplee ja Paul Pinna opereti "Jaani öö". Noorte näitlejate jaoks oli üllatus ka see, et "Põhjamaa" on tegelikult laul Ülo Vinteri muusikalist "Pipi Pikksukk" ja, et Arvo Pärt on noores eas kirjutanud muusikat lastetükkidele. Lavastuse sünnile on kaasa aidanud "elav leksikon" Valter Ojakäär.
Eesti pole olemas. Alguses ei uskunud Päts arstide sõnu, kuid kui pritsumehed hakkasid teda päästma, rääkis president juba hoopis teistsugust juttu. Ta oli täiesti veendunud, et pole olemas kohta nagu Eesti Vabariik. Siit tulebki välja, et kui lasta endale kogu aeg midagi kindlat sisendada, jäädaksegi seda pikapeale uskuma. Ajaloolised etendused on kindlasti väga vajalikud. Alati saab rääkida erinevaid sündmusi ka põnevalt ning just ,,Ballettmeister" oligi üks sellistest lavastustest, mis räägib eelmise sajandi sündmustest väikese huumoriga. Selles oli näidatud eestlaste vaprust, et ka tavalised pritsimehed on suutelised minema päästma Eesti presidenti, kuigi neil ei olnud selles vallas mingisuguseid varasemaid kogemusi. Professionaalsed näitlejad aitasid kindlasti kaasa sellele, et etendus õnnestuks ja publik jääks rahule. Usun, et mulle meeldiks väga näha veel sarnaseid ajaloolise sisuga teatrietendusi, sellepärast, et saaksin
Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla"). Moralitee keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik. Projektiteater püsitrupita teater, kus repertuaar koosneb projektipõhistest lavastustest. Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekijutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika.
orkestriks oli Vanemuise Sümfooniaorkester ja ka bänd ning solistid Koit Toome, Maria Listr, Birgit, Ele Millistfer ja Hannes Kaljujärv ja õhtujuhiks oli Hannes Võrno. „Memory“ on juba kaksteist aastat teinud oma kontsert tuure üle kogu eesti, millega mul tuleb meelde, et õhtujuht küsis ka veel saalist, et kes on need kõik aastad kohal käinud ning saalist tõusis kaks või kolm kätt. Kõik laulud on pärit Vanemuise teatri kavas olnud või alles tulevastest lavastustest, vaid kontserdi nimilaul „Memory” on kõlanud igal aastal. Kümne aasta jooksul on antud muusikalikontserte Tartus, Tallinnas, Pärnus, Jõhvis ja Viljandis ja ka Paides. Sellel hetkel kui ma saali sisenesin ja kontsert oli alguse poole alles, siis oli mul tunne, et mulle ei meeldi üldse, aga kui kui juba teine osa tuli siis hakkas jalg tatsuma vastu põrandat ja meeleolu tõusis lakke ja oli rõõmus ja selline mõnus tunne sees
sisaldama müüdilisust. Visuaalse kujundlikkuse suurem osakaal lavastusetervikus. Kujundile omastati mitmeid tähendusi korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi, Kalju Komissaarovi lavastused. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine. Tekst oli abiks improvisatsioonile. Uus teatriparadigma ehitati mängu, müüdi, rituaali ümber, mõistes seda, kui tagasitulekut
Andres Tolts. Evald Aavik (Ants), Raine Loo (mõisaproua), Kuno Otsus, Herta Elviste, Jaan Kiho, Raivo Adlas, Mare Puusepp jt. ,,Enne kukke ja koitu" originaalis. Libahundi konflikti varieerimine. Rahvalaule, pärimust, mänge. Folkloristlik rituaal. Sotsiaalsed küsimused. Vastuvõtt politiseerus. Esimese etenduse järel toodi teatrifuajeesse suur must kirst. Kirglik, jõuline, intensiivne lavastus. 8. Teatrimurrang 1960/70ndail kui "hüpe modernismi"? Põhjendage, tooge näiteid lavastustest. Olmerealism oli noorema põlvkonna jaoks oma elu ära elanud. Vajati mingit uut väljenduslaadi. Hermaküla ja Toominga (Vanemuime) eestvedamisel hakati looma uut teatrikeelt. Kogu teatri senituntud olemine muudeti. Oluliseks sai lavastaja, kunstniku ja näitleja töö, improvisatsioon, mitte tekstist lähtumine. Tekst oli abiks improvisatsioonile. Uus teatriparadigma ehitati mängu, müüdi, rituaali ümber, mõistes seda, kui tagasitulekut algteatri juurde, ehtsa teatri juurde
Asko Künnapi Muinas- Eesti seiklusmäng „Mees, kes teadis ussisõnu“ on valminud Andrus Kivirähki samanimelise romaani põhjal. “Rehepapp” Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all Raamatus on osavalt ära kasutatud vanade eestlaste ebausku Elavalt on kirjeldatud, kuidas üritati võtta kõik, mis vähegi annab – isegi oma naabri seljatagant, valimata vahendeid Loomulikult ei puudu Väiksed katkendid lavastustest https://www.youtube.com/watch?v=RzuLtfdWz gc https://www.youtube.com/watch?v=O3GlS-QT uFM https://www.youtube.com/watch?v=G4uDX-_b 9n4 Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist “Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.” “Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.” “Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli
Lõpuks ilmub neitsi vari kabeliaknale, oma armastust leinama. 7 Etenduse lõppedes jätku osasaamine, kõikidel inimestel veel koduteelgi, sest kurbvaatemäng on jätnud sügavad tunded. Väljavõte internetist: Daami lugu on teatrikeelde tõlgitud teadaolevalt päris mitu korda. Kahjuks ei ole tänase etenduse andjate käes ajalooürikuid, mis kinnitaks, kuidas oli kõik enne 1979. aastat. Seega saame täna ja siin kõnelda vaid neist lavastustest, mis Randlase abil sündinud. 1979. aastal tähistas Haapsalu linn oma 700ndat sünnipäeva. Siis ei olnud veel taolist üleriigilist suveteatritraditsiooni ja Randlane säras nii proffide kui amatööride seas pikki aastaid ainulaadsena. Esimene Valge Daami vabaõhulugu oli nagu omaette riitus, seal lihtsalt pidi korra aastas käima. Kes muusikat nautimas, kes sõprade mängule kaasa elamas, noortele oli see aga kohtumispaik ning kindlastivaimsem kui tänapäeva kaubakeskused.
Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu. 1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973). EESTI OOPERILOOMING Algupärane ooperilooming on nooremaid zanreid eesti muusikas. Ehkki algupäraseid oopereid kirjutati juba käesoleva sajandi algusaastail, saab rahvuslikust ooperiloomingust kui iseseisvast, kindlailmelisest loominguzanrist juttu olla alles seoses Evald Aava "Vikerlaste" (1928) lavastamisega.
mänguautomaate, kus linnud siristasid laulda ja nukud imiteerisid pillimängu. Renessansiajal leiutatud kellamehhanism soodustas veelgi keerulisemate isemängivate mehhanismide loomist. Siit sai alguse mängivate kellade, laegaste, tubakatooside ja suurte kellamängude aeg. See oli aeg, mil iga jõuka mehe taskus olev kell teadustas peremehele kellaaega, kuupäeva, kuufaasi ning veel palju muud vajalikku ja mittevajalikku. Tänavatel mängiti leierkasti, linnatornidel esitati terveid stseene lavastustest, lahingutest ja protsessioonidest mehhaaniliste nukkude ning mehhaanilise muusikaga. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku võis igast parema mainega trahteri mängukapist tellida metallkettale või tihvtidega rullile töödeldud populaarse muusikapala. Mängutoosid ja kapid on muuseumikülastajate hulgas väga populaarsed. Erilise tähelepanu pälvivad 19.sajandist pärinev kellamehhanismi abil töötav ,,Poiss põrsaga", vahetatavate metallist plaatidega mänguautomaadid
elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. „Mandragora“ esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli – kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? – Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori
elust ja näidenditegelastest, näiteks Liguriost, kes vormi järgi on parasiit, kuid tegutsemise kohaselt võiks ta vabalt renessanssiaegseks diplomaadiks lugeda. ,,Mandragora" esindab tollast ühiskonda ja selle pilti, Machiavelli mõtteid ja tundeid seoses riigis olevate üksuste ja süsteemidega ning see on komöödia, mis sobitus humanistide vaadete ja maailmadega. Väheusutav, et see tänapäevainimesele niivõrd vaimukas ja lõbus tundub, kuid sellest hoolimata võiks olla see üks lavastustest, mis üle 30 aasta taas mõne Eesti teatri mängukavas on. 11 5. Kasutatud kirjandus Donskis, L. 2010. Niccolò Machiavelli kas demoniseeritud humanist või moodsa poliitika koletis? Armastus, vihkamine ja vastuseis: uurimusi filosoofiast, poliitikast ja kirjandusest. Bibliotheca controcersiarum. Tallinn: TLU Press. 215-243. Itaalia maskid: commedia dell'arte ümber. 2006. Koost. Riina Schutting. Tallinn: Püha Issidori
1970. aastate näitekirjanduse kunstiline tase on küllaltki kõrge, keskmes on Enn Vetemaa, Rein Saluri, Vaino Vahing ja Mati Unt. 1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes. Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti. Teatris jälgib seda liini Mikk Mikiver, kelle lavastustest saavad suurima vastukõla Jaan Kruusvalli ,,Pilvede värvid" ja ,,Vaikuse vallamaja" ning Rein Saluri ,,Minek". Kodune ülesanne: 1.Otsida infot ja kirjutada referaat Jaan Krossist. 2. ülesanne siseveebis. 5 TÖÖLEHT 1. Mis ühendab filme ,,Kevade" ja teleseriaali ,, Wikmani poisid" ? Kes on tegelased, kus ja millal toimub tegevus? Täitke tabel.
Viimatiöeldut võiks laiendada ka eesti teatrile, kuigi meie kultuuriruumis ei ole poliitilise teatri mõistet üldiselt kuigivõrd kasutatud. Lähtudes saksa teatriteoreetiku Fischer- Lichte määratlusest, mille järgi on poliitilises teatris ühiskondlike ja globaalsete probleemide käsitlemise kõrval sama oluline lavastuste uudne esteetika (Pesti 2009: 6), on 1960.–1970. aastate eesti teatriuuenduse taustal poliitilisi aspekte leitud näiteks Evald Hermaküla ja Kalju Komissarovi lavastustest (vastavalt Paul Kuusbergi romaani alusel sündinud „Südasuvi 1941”, 1970, ja filmi „Nürnbergi protsess” lavatõlgendus „Protsess”, 1975). 1960.–1970ndate teatri kohta on samas väidetud, et „poliitiliselt mõjusid ka puhtinimlikud filosoofilised kategooriad” (Unt 1990: 4). Intrigeeriv oli nõukogude-aegse teatri topeltkodeeritus või kahekordne politiseeritus: võõrvõimu ideoloogiline surve kunstile vs. sümboolne õõnestustöö lavalaudadel (Pesti 2009: 35, 42–47),
Mida tähendab väljend : " Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna." 7. Miks tapab don Jose Carmeni? III Ühine suuline arutlus 1. Tooge näiteid salapära kohta teoses 2. Iseloomustage teose ülesehitust IV Kuulata CD-lt katkendit Bizet`ooperist "Carmen" V Loe läbi Mart Kivastiku artikkel Internetist aadressil www.arhiiv.postimees.ee/leht/96/11/23/kultuur.htm Mida arvab Mart Kivastik "Carmeni" lavastustest Eestis? KODUS: Kirjuta arvutil essee teemal: Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism. 8.TUND TEEMA: E. A. Poe novellide lähivaatlus. TUNNI EESMÄRK: Tuua välja Poe novellide eripära IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: E. A. Poe "Novellid" Maailmakirjanduse lugemik Arvutivõrk Internet projektor
dirigendipulti aga Eduard Tubin. Tema võttis Vanemuisesse tööle ka Kaarel Irdi ja Helend Peebu. Sellest ansamblist tulid, võitsid ja jäid mitte ainult Vanemuise, vaid kogu eesti teatrilukku arvukas ja võimekas rida näitlejaid. 1941. aastal oli Kaarli sunnitud lõpetama töö Vanemuises, kuna oli võidelnud Vabadussõjas ja olnud Kaitseliidu liige. 1948-1951 oli ta ENSV Riikliku Teatriinstituudi lavapraktika õppejõud ja 1951-1952 Endla lavastaja. K. Aluoja lavastustest on silmapaistvamad: A.H. Tammsaare "Vargamäe" (1932) "Abielu ja armastus" (1934, 1942) "Vargamäe vanad ja noored" (1935, 1942) Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper.L.Kalmet mäletas Kaarli Aluoja Paul Sepa stuudiost 1920.aastast - laiades madrusepükstes ja pluusis. ’’Temas oli midagi nurgelist ja maamehelikku ja talle sobisidki kõige paremini rahvusliku faktuuriga
panema, tähenduse leidma Teatrikunsti murrang 1960.aastate lõpus Enne murrangut 1950. aastad: - näitekirjandus üsna heal järjel - komöödia hääbus (naer on kahtlane) - proosapärased näidendid (palju tegelasi ja tegevusliine) - teatrite seis on kehv 1950. – 1960. aastatel hakkas rahvas taas teatris käima: - oodati realistlikku kaasaja kajastamist - sooviti tegelastega samastuda Murrang 60.aastate lõpus - murrang sai alguse lavastustest, see andis tõuke ka näitekirjanduse enda arengule: *teatritegijad käisid tekstidega vabalt ringi *märksõnad: müüt, mäng, rituaal - eestvedajaiks Vanemuise noored lavastajad ja näitlejad Metafoorne draama (1960dad) - näidendite maailm ei peegelda tegelikkust, vaid toetuvad müütidele ja muinasjuttudele, vabale fantaasiale: *õitseaeg lühike, kuid väga huvitav *sarnasus Euroopa absurditeatriga Paul-Erik Rummo „Tuhkatriinumäng“
Asutatud 1929 ERM-i allasutusena 1940 Kirjandusmuuseumi koosseisus käsikirjade osakond (KM KO) 1994 ennistati ajalooline nimi Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) EKLA kogud: Käsikirjad, fotod jne. Leida võib: Teatritegelaste personaalarhiivid (kirjavahetused, käsikirjad, reziiraamatud, mälestused päevikud, dokumendid jne). Teatrite ja teatriga seotud asutuste arhiivid (ametlik korrespondents, dokumendid, statistilised materjalid) Fotokogu portreed, grupifotod, pildid lavastustest Kunstikogu, helikogu. EKLA, f 142 Vanemuise kogu Arhiivileiuks leida mingi tekstiraamatu lk nt. Menning ja tsirkus. Vanemuise 3 zanrilise keeld? Loe: Ülo Tonts ,,Kolmkümmend aastat teatriehitamist" ! www.kirmus.ee EKLA andmebaas ELLEN Eesti teater nn sulaperioodil 1954 1968 1955. a lavastati Vanemuises ,,Ainult unistus", sealt on pärit Helend Peebu lugu ,,Kerjuse laul". Vabam aeg sai alguse pärast Stalini surma 5
aasta manifest sümpatiseeris kommunismi. Viimasega ütles ta lahti varasemates kolleegidest, kes soovisid kasutada sürrealismi laval. Enne teda olid teised autorid jõudnud sürrealistliku teatrini (nt Pirandello, kellel polnud otseselt pistmist sürrealismiga, aga ta pakkus sellele filosoofilise tausta). 1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat). Sürrealistide loodud lavastustest on näidendeid ja lavastusi, mis on teatriloos olulised, nt ,,Tirésiase rinnad" (Guillaume Apollinaire), kes kasutas eessõnas esimest korda sõna sürrealism. Näidendi eesmärk oli kujutada pigem olemust kui välimust; naisest saab mees ja sõjakaotuste korvamiseks sigitatakse maailma tuhandeid lapsi. Jean Cocteau (1889 1963) tundis huvi muusika ja kunsti sünteesi vastu. Tal on palju erinevatest kunstivooludest mõjutatud näidendeid. 1921
annaabi.ee 
