madalik, Võrtsjärve ja Valga nõgu, Peipsi-äärsed madalikud ning Pandivere kõrgustikku ümbritsevad alad. 3 PUISTU KIRJELDUS ARUMETSAS 3.1 Puistu taimkate Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud. Võimalik on eristada kahte rinnet, seega on tegemist liitpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Ma. II rinne: Lv, Va. Järelkasv on mitmekesine, kõige rohkem esineb hall-leppa, kaske, vahtrat, haaba, kuuske. Vähem saart ja tamme. Põõsarinne on kohati tihe ja liigirikas. Lausaliselt esineb põldmurakat ja toomingat. Laiguti esineb harilikku tuhkpuud, lodjapuud, pihlakat, magedat sõstart, paakspuud, türnpuud ja kadakat. Puhmarinne puudub. Rohurinne on kohati tihe. Lausaliselt esineb maikellukest ja sinilille. Laiguti esineb metsmaasikas, metskurereha, jänesesalat, ussilakk, külmamailane ja sookastik. Kohati esineb kinkkannike, hunditubakas ja ojamõõl. Samblarinne on varjulistes kohtades pidev. Kogu proovitüki ulatuses esineb lausaliselt metsakäharik
Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena,
Tutt-tihane on oma nime saanud pealael asuva musta-valgekirju tuti järgi (vt joonis 1), mis eristab teda teistest tihastest. Tutt-tihane on okasmetsade liik. Linnud eelistavad eelkõige männikuid, kus peale tuti on võimalik neid ära tunda ka omapärase laulu järgi. Üldiselt tutt-tihast lehtmetsades ega asulates ei kohta, kuna linnud on paiksed ning ei kipu oma tavalisest elupaigast lahkuma. Selle tõttu pole liik läänesaarte metsadesse veel jõudnud, kuigi linnud on Mandri- Eestis lausaliselt levinud. Neile ei sobi teiste tihastega toidu jagamine, nad eelistavad maapinna alt välja nokitud seemneid. Talve tulekul koguneb tutt-tihane koos põhjatihase ja musttihasega segasalkadesse. Nendega koos on vahel rasvatihased, pöialpoisid, porrid ning harva ka sabatihased. Mõnikord satub nende salkadesse üksik suur- või väike-kirjurähn ning aeg-ajalt liituvad sügisel tihastega siisikesed, punarinnad, leevikesed, vindid ning teisedki laululinnud.
Levi: piki maapinda epitsentrist eemale Jaotamine: a) lühikesed - Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem b) pikad - pikkadest lainetest saab rääkida, kui lainepikkus on vee sügavusest vähemalt 20 korda pikem · Uue mandrilise maakoore teke Osa kivimeid "kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia liituvad ka mitmesuguste kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Lausaliselt kulgeb maapõues ka kõikide kivimite moone. Niisuguste protsesside tulemusena kasvabki ookeanipõhja vahevöösse vajumise piirkonnas ookeanilise litosfääri ja vahevöö ülaosa kivimite arvelt uus mandriline maakoor. · Kurdmäestike teke (+ näide) Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkamisel mandrilistel äärtel viib okeaninõo ahenemiseni. Äärmuslikuks juhuks on ookeani nõo sulgumine mandriliste
sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis.
Rohurinne esineb vaid lagendikel, kus on rohkem valgust. Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel puurinnetest. Savann Taimestik Savann on troopiline või lähistroopiline Tüüpilisteks savannitaimedeks on puisrohtla. Savannid on rohttaimedega akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, kaetud suured tasandikud, mida purpur-hiidhirss, eukalüpt ja ilmestavad üksikud puud. Savannis levib pudelpuu. Rohttaimedest on lausaliselt rohurinne, kuna rohttaimed ei valdavaks vihmaperioodil kiiresti vaja palju vihma ning taluvad kuivust. kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja taimede maapealsed osad kuivavad, kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. säilivad vaid maasisesed juured ja Kuival aastaajal on sademeid vähe alumistes lehetuppedes asuvad
ojoon) kogu rannajoone uus, mingil kindlal ajamomendil tehtud aeropildistus + stereokaardistus kindla metoodika järgi maamõõdu andmete põhjal pisteline parandamine.... 24 Võimalikud lahendused eristada omavahel selge ning ebaselge rannajoon, seadustes näha nende suhtes ette erinevad regulatsioonid kehtestada ametlikuks rannajooneks EPK rannajoon: mida kord .... aasta jookslu kaardistatakse lausaliselt uuesti inimtegevusest põhjustatud rannajoone muudatused kantakse mõõdistuste tulemusena koheselt EPK andmebaasi 25 Kokkuvõtteks Rannajoon on komplitseeritud nähtus Kaardistamise metoodika peab rahuldama võimalikult suurt rannajoone kasutajaskonda, sest rannajoone kaardistamine on finantsmahukas töö Olenemata metoodikast, jäävad alati eksisteerima nn "vaidlustatavad"
püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus taimeliik, mis sai endale nimeks saaremaa robirohi . Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga ja lõunapiiril alpi võipätakas. Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat, soohiilakas ; kahkjaspunane, kuradi- ja Russowi sõrmkäpp , soo-neiuvaip . Kohati esineb lausaliselt hariliku porsaga (Myrica gale) kaetud alasid ja tihedaid lääne-mõõkrohu kogumikke. Väga harva leidub ka mustjat sepsikat . Lk 4 Lk 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.viidumae.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Viidum%C3%A4e_looduskaitseala Lk 6
endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis). Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga (Juncus subnodulosus) ja lõunapiiril alpi võipätakas (Pinguicula alpina). Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), soohiilakas (Liparis loeselii); kahkjaspunane, kuradi- ja Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata, D. maculata, D. russowii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris). Kohati esineb lausaliselt hariliku porsaga (Myrica gale) kaetud alasid ja tihedaid lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) kogumikke. Väga harva leidub ka mustjat sepsikat (Schoenus nigricans ). Metsad Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond. Metsaga on kaetud ligi 85% tema pindalast ja valitsevaks puuliigiks on mänd, mis on iseloomulik puu nõmmemetsalaikudel, pohla- ja mustika-palumetsas ning soometsades, kuid võib kas
Järvseljal kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%). Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist. 1.4 Infrastruktuur Olenevalt jäätmete kogusest ja iseloomust ja lõppkäitlus kohast, kasutatakse jäätmete veoks nii raudtee- kui autotransporti. Lausaliselt tekkivate jäätmete põhiliseks veoks on auto. Omaette küsimuseks on jäätmeveo korraldamine asulates, kus tänavatevõrk, hoonestus ja liikluspiirangud esitavad jäätmeteveoks spetsiifilisi tingimusi. 5 2. TEKKIVATE JÄÄTMETE ISELOOM JA KOGUSED Tabel 1. Tartu linna kodumajapidamistes ja ettevõtetes kokku kogutud jäätmekogused (t/a)
Fütoplanktoni, eriti sinivetikate vohamine võib olla nii ulatuslik, et vesi hägustub, enamik veesisest suurtaimestikku kaob ning teised liigid tõrjutakse planktonist välja. Kui vetikamatt paksemaks muutub, hakkavad vetikad selle alumistes kihtides surema. Bakterid ja seened hakkavad surnud vetikamassis hoogsalt paljunema ning tarbivad seda lagundades ära kogu veekogu hapniku. Hapnikupuuduses sureb suur osa veekogusse jäänud loomadest – vahel on selliste veekogude pind lausaliselt kaetud surnud kaladega. Tulemuseks on tugevasti vaesunud ja lihtsustunud kooslus, kus saavad elada vaid reostuse suhtes tolerantsed ja hapnikupuudusele kohastunud liigid. Õhureostus. Tänapäeval on õhureostuse eri vormid üldlevinud ning kahjustavad terveid ökosüsteemi. Needsamad saasteained kahjustavad ka inimeste tervist, näidates veel kord, et inimese huvid ja vajadused ei eristu muu looduse omadest. Happevihmad
rasketööstus - metallurgial ja masinaehitusel misele ning soodustada teadus-, arendus- ja põhinev materjalimahukas tööstus. 107 innovatsioonitegevuse alusel arenevat ettevõt regionaallinnastu - riigi mingis osas paiknev lin lust. 114 nastu, tavaliselt osariigi või provintsi pealinna suhteline eelis - mingi riik (tootja) suudab toota ümber koondunud lausaliselt linnastunud teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega ala. 56 kui teised. Riigil tuleks spetsialiseeruda tootmis regionaalpoliitika - riigi poliitika mõjutamaks eri harule, milles mahajäämus on väikseim. 11 piirkondade majandusarengut võrdsete majan sundränne - alalise elukoha vahetus mitmetel pea
elupaikadele. Eestis ei ole teada sügavate surveliste veekihtide alanduslehtrite mõju maapinna niiskusre1iimile. Erandi moodustavad mattunud orgude alad, kus toimub sügavate veekihtide toitumine ja veevõtu peatamine võib avaldada mõju Kvaternaari veekihtide veetasemele ja maapinna niiskusre1iimile. Et säilitada looduslik infiltratsioon põhjavette, on oluline linnades mattunud orgude alasid mitte katta lausaliselt asfaldi ja hoonetega. Reostumistunnustega sademevesi tuleb sellelt alalt ära juhtida. Kõige ulatuslikumalt mõjutab looduslikku veeringet põlevkivi tootmine IdaVirumaal. 94% kaevandustest ja karjääridest kõrvaldatavast veest (550000 m3/ööpäevas) pärineb sealsetest põlevkivikaevandustest ja karjääridest, kus ühe tonni toodetud põlevkivi kohta pumbatakse ja juhitakse ära keskmiselt 15 m3 vett.
piiritlemisel arvestada kliima ja mullastiku andmeid. Niiskusevajak määrab stepikoosluste struktuuri ja aastaajalise arengu. Kliimategurid takistavad siin puude kasvu (stepi metsatuse põhjused, mille üle--kaua vaieldi, on komplekssed, kuid peamine tegur on siiski veereziim), ka põõsad on taandunud peamiselt põhjanõlvadele ja orgudesse. Taimede arv pinnaühikul kuival ajal ei saa olla kuigi suur. Püsikute kestvad puhmikud ei kata maapinda lausaliselt ega moodusta pidevat kamarat. Nende vahemikke kasutavad kevadel lühiealised maapinnavetikad ja samblikud ning lühiealised õistaimed (efemeerid), suvel aga paistab taimevõsude vahelt paljas muld. Iseloomulik on ka põhiliste eluvormide valimik. Määrav on, nagu öeldud, tihedapuhmikuliste kõrreliste rühm, millel transpiratsiooni reguleerib lehelabade rullumine ja kompaktne kasv võimaldab fütokliimat stabiliseerida. Teised püsikud
jämedam, liivakas-aleuriidikas osa settis kohe, peenem, savikas komponent jäi hõljuma ja settis jääga kaetud veekogudes talvel, kui settematerjali juurdevool praktiliselt puudus 29) Igikelts ja selle mõju elustikule.Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud kivimite kompleks maakoores. Ta ulatub üldiselt seda sügavamale (kuni 600 m), mida madalam on talvine temperatuur, õhem lumikate ja mida jämedateralisemad või lõhelisemad on kivimid. Igikelts esineb kas lausaliselt või laiguti (peamiselt mägedes), hõlmates 6 enam kui 20% maismaa pinnast. Madalaim teadaolev igikaltsa temperatuur on –8 0C (Kirde-Siberis). Niisuguses madalas temperatuuris säilivad loomade (näiteks mammutite) ja taimede jäänused tuhandeid aastaid.
diferentseerunud paljunemine. Loodusliku valiku peategurid: 1) abiootilise keskkonna tegurid; 2) teiste organismide otsene kahjulik või soodne mõju (vaenlased, sümbiondid); 3) teiste organismide mõju ühiste ressursside kasutamise kaudu (konkurents); 4) organismi komponentide vastastikused mõjud ontogeneesis; 5) sugupoolte suhted e suguline valik. Areaal e levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone. Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades. (Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua)) Levila sama, mis areaal. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa- alaga. Väikese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või reliktsus.
Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud Õhusaaste, eriti aluseline saaste -tavaliselt rabavee pH 3,5 – 4, Varudi rabas pH 7,5 – 8 -esmalt kaovad älveliigid – pudev ja turris turbasammal, hiljem teised turbasamblad ja väikesed maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht- kuldsammal, tavasirbik, teravtipp, viltulmik, rabapeenardel ka metsakäharik ja laanik. -siis kaduma rabade tohttaimed ja puhmad – lausaliselt alpi-jänesvilla – madalsoode taimi, umbrohtusid, isegi lubjarikaste madalsoode taimi: soo-neiuvaip, kärbesõis. Laugastes ja älvestes – skorpionsammal, mändvetikad, ujuv penikeel. -laukasse elama järveselgrootud, sh teod ja karbid. NIIDUD Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa – see hõlmab
puhastav valik, mis pidurdab geenide primaarjärjestuse muutumist. 8. Kuidas erineb ,,sünni ja surma" mudel concerted evolution-ist? B & D puhul - puhastaval valikul suurem roll homogeniseerivas protsessis kui geenikonversioonil. B & D uued geenid tekivad geeniduplikatsiooni tõttu, osa neist säilub valiku survel ja osa kaob (pseudogeenistumine). 1. mis hoiab erinevate korduste vahel järjestusi samana? B&D puhastav valik, CE ühtlustatakse korduvelementide primaarjärjestus lausaliselt. 2. sünomüümsed ja mittesünonüümsed positsioonid B&D evolutsioneeruvad vabalt, CE mõjutab ühtemoodi. 3. B&D puhastav valik olulisem kui geenikonversioon, CE ainult geenikonversioon. 9. Millest saab tuletada järelduse, et on toimunud horisontaalne geeniülekanne? Millist tüüpi organismide juures juhtub seda suhteliselt sagedasti? Horisontaalne geeniülekanne toimub eri liikide vahel, on lateraalne. Geenide DNA-järjestusi või
kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis. Väga palju kultuursorte. 51. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits Põõsasmaran(Potentilla fruticosa L.) 40 Põõsasmaran kasvab kuni 1,5 m kõrguse tiheda püstise põõsana Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Koguareaal ulatuslik kasvades P.-Ameerikas, Ida-Aasias ja Euroopas, puududes Venemaa Euroopa-osas. Noored võrsed siidkarvased, vane- mad paljad, pruunid. Lehed paaritusulgjad 5 lehekesega, hallikasrohelised.Lehekesed süstjad, 1-3 cm pikad, 1 cm laiad, mõlemalt poolt siidkarvased. Õied kuldkollased, üksikult või väheõielistes kännastes. Õitseb pikalt juunist septembrini. Valgusküllast kasvukohta ja lubjarikast mulda armastav liik
terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. · Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis 55. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ja kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Potentilla fruticosa - Lääne-Euroopa, Kaukaasia, Uraalist Kaug-Idani ja Kesk-Aasiani, Jaapan, Põhja-Ameerika, Läti, Eesti. Meil Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Kõrgus alla 1,2m. Ümara võraga põõsas. · Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. · Õied on kuld- või valkjaskollased, mis asuvad hõredates õisikutes. Õitseb juunist augusti-septembrini · Valgusküllast kasvukohta ja lubjarikast mulda armastav liik. Kasutatakse sageli
ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid. Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis. Väga palju kultuursorte. 51. Põõsasmaran ja kurdlehine kibuvits Põõsasmaran(Potentilla fruticosa L.) Põõsasmaran kasvab kuni 1,5 m kõrguse tiheda püstise põõsana Põhja- ja Loode-Eesti loopealsetel, kohati lausaliselt. Koguareaal ulatuslik kasvades P.-Ameerikas, Ida-Aasias ja Euroopas, puududes Venemaa Euroopa-osas. Noored võrsed siidkarvased, vane- mad paljad, pruunid. Lehed paaritusulgjad 5 lehekesega, hallikasrohelised.Lehekesed süstjad, 1-3 cm pikad, 1 cm laiad, mõlemalt poolt siidkarvased. Õied kuldkollased, üksikult või väheõielistes kännastes. Õitseb pikalt juunist septembrini. Valgusküllast kasvukohta ja lubjarikast mulda armastav liik
Levimine võib olla: 1) passiivne, näit. inimese abil. Inimene on kujunenud üheks efektiivsemaks levimist soodustavaks agendiks: a) inimene võib liigi areaali teadlikult laiendada kultuurtaimed, koduloomad; b) inimene võib liikide levimist tahtmatult soodustada umbrohud, ameerika naarits. 2) aktiivne liik kindlustab oma levimise mingi liikumisviisiga. Areaal e. levila s. o. mingi taksoni esinemisala Maal. Liigid ei ole areaali piires lausaliselt, vaid neile sobivais elupaikades või kasvukohtades: hajulevila lauslevila. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata areaal; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud areaal; Potentsiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võiks liiki introdutseerida (sisse tuua); Areaal võib suureneda (progresseeruv areaal) või aheneda (regresseeruv areaal). Suuruse järgi jaotatakse areaalid järgmiselt:
annaabi.ee 
