sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett, ahjule või kerisekividele asetati veeämber ning saunaviht, et Laurits vihelda saaks. Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügsesi tulekahjusid. Vilja järelkuivatamine köetavates hoonetes tõi paratamatult kaasa tuleohu suurenemise lõikusajal. Rahvakalendris tähistab lauritsapäev ka rukkikülvi algust. Lõuna- Eestis ning Lätis kinnitati, et sellest päevast alates muutuvad õunad maitsvaks ning lõhnavaks. Heina sisse pidi lauritsapäeval aga raudnaelad minema. Lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema. Lauritsapäeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Lauritsapäeva paiku pidi saabuma esimene hallaöö. Kui külma ei tulnud, oli oodata sooja sügist.
hasmoniidide suguvõsale. Makabeid võitlesid jäigalt hellenistlike joonte juurutamise vastu, korrastasid rüvetatud templi, taastasid ühtse riigi. 6.august Paasapäev Paasapäev on üks paljudest seto pühadest. Selle teine nimi õunapäev seletab päeva tähendust paremini. Nimelt võis alates paasapäevast hakata sööma õunu ja teisi puuvilju. Et saagikust jätkuks, toodi õunu ka kiriku juurde, andideks ja õnnistamiseks. 10.august Lauritsapäev Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures
piimatoite · kohupiimatoite, sõira · sülti · sinki ja marineeritud räime · urvaputru Karjalaskepäev · tööle minejale anti kaasa keedetud muna · söödi värsket kala · munavõid · piimasuppe · söödi kaselehtedega värvitud mune Jaanipäev · Pruuliti jaaniõlut · söödi kama ja sõira · küpsetati manna- ja kohupiimakorpe · söödi kamakäkke Lauritsapäev · Küpsetati kooke · Söödi lambaliha värske kapsaga Rukkimaarjapäev · Praeti liha · Tehti kooke · Keedeti tanguputru Mihklipäev · keedetud lambaliha kartulite ja kaalikatega · lambalihasupp odrajahuklimpide või kapsaga. · Küpsetati karaskit ja tehti õlut Hingedepäev · Tehti õlut · Söödi lihatoite Mardipäev · Söödi haneliha · Seapead kartulite ja
Tuppa toodi haljad surnuaial,ohverdati kased, pärgadega Algas heinategu ehiti kariloomi Käidi saunas Juuli- heinakuu 13.07 mareta e. 25.07 jaagupipäev karusekuu Uuendati Karu austamise rendilepinguid päev - et karu ei Algas sügissuvi - murraks karja kaovad valged ööd, Kesksuve, saakide vesi jaheneb, päike valmimise, põllu- ja käib madalamalt heinatööde tähis August- lõikuskuu 10.08 lauritsapäev Tuletegemine keelatud Hobusega töötamine keelatud, rohu niitmine, puude raiumine, puuviljade korjamine keelatud September- mihklikuu 29.09 mihklipäev Lastel aeg hakata Algasid naiste õppima pirru valgel tubased tööd lugemist ja Põllutööd lõppenud arvutamist ka meestel Kari jäeti koju koplisse November- hingekuu 10.11 mardipäev 25.11 kadripäev Käidi külapeal Käidi külapeal
Jaanil - jaanipäev, 24.juuni Jaagul - jaagupipäev, 25.juuli Toomal - toomapäev, 21.detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused Vastlapäev (seitsmenda nädala teisipäev enne lihavõtteid) – 1) vastlarasva sõrmedelt ei lakutud, sest muidu pidid suvel terariistad sõrme lõikama, 2) seajalgadest jäänud kondid viidi lauta sigade asemete alla, see pidi nende kasvule hea olema, 3) tehti vurre, sellel olevat algselt maagiline funktsioon,
Külimit Külviks kasutati puhast, küpset ja tuumakat tera, mis oli hea idanevusega. Külvamisel järgiti vastavatele kultuuridele sobivaimat külviaega. Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi. Parimaks ajaks odrakülvil peeti pihlaka õitseaega, linal toominga õitseaega. Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis. Rukis külvati kesale, mida hakati harima pärast kevadiste külvitööde lõppu. Kesale veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast jaanipäeva algas heinaaeg. Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati alemaale, oli see aeg sobivaim alepõletamiseks.
Tehtavateks toitudeks jaanipäeval olid: piimasupp odrajahuklimpidega, sõir, mulgi korbid, lambaliha sibula- koorekastmes, keedetud suitsusink, keedetud suitsu-lambaliha, singiviilul praetud muna, kohupiimavõileivad, muna-singisalat, kõrutis, pannkoogid täidisega. Tänapäeval on jaanipäeval panustatud simmanitele ja alkoholile, ei tea, et keegi paneks rõhku vana-aja traditsioonilistele roogadele, mida sel päeval valmistada. Lauritsapäev- (10. august) lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema, Sel päeval oli viimane päev sikku tappa, pärast pidi liha haisema hakkama. Selle päeva toidud olid sageli sikulihast. Selle päeva teeb eriliseks- tulega seotud uskumused. Sel augustikuu päeval oli parem hoiduda igasugusest tuletegemisest: ei tohtinud kütta rehaahju ega süüdata küünaldki. See võis kaasa tuua tulekahju. Ka selle tähtpäeva traditsioonid on tänapäevaks kahjuks kadunud. Rukkimaarjapäev- (15
2. juuli heinamaarjapäev naistel töökeeld 10. juuli seitsmevennapäev 22. juuli madlipäev, uudseleivapäev 25. juuli jaagupipäev heinatööde lõpp, viljalõikuse algus. Vikat varna, sirp kätte. See päev andis juur- ja puuviljale maitse. Sai esimese värske kartuli, värsket kala. · August: 1. august makaveipäev toodi kirikust koju pühitsetud vett ja pritsiti loomadele ja kaevu. 10. august lauritsapäev kombestik seotud tuletegemise ja sellega seonduvate tabudega. Visati maja katusele vett, et tulekahjusi peletada. 15. august rukkimaarjapäev rukkikülv pidi tehtud olema. 25. august pärtlipäev sügise algus, lõikus- ja külvipüha. Rukki-, külvi-, rohuema päev. Külv rangelt keelatud, võis põhjustada vilja riknemist või hävinemist. · September (mihklikuu): 8
mail ja saksakeelses kultuuriruumis 2. juulil. Kaitseks pikse vastu riputati sealsetel aladel varem akende kohale sarapuuoksi. Maarjahein Maarjahein ehk imehein kuulub nõiataimede hulka, mille väega on võimalik avada kõik uksed, näha varanduste asupaika ja omandada tundmatud keeled. Imerohtu sai niita erilistel päevadel (ühena nimetatakse maarjapäeva). Silmatorkamatu hein ka lõhnas eriliselt ja teda oli võimalik ära tunda voolavasse vette heites imehein ujus vastuvoolu. Lauritsapäev - 10. august Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis. Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures
Vanematest trükistest on teada suured pidustused näiteks Lauritsa- ehk Rajakivi juures. Selle Kuusalu kivi juures, millele on raiutud rest ja tuletangid, olevat põletatud püha Laurentsius, Kuusalu kiriku ehitaja. Lauritsakivi juurde on kogunetud pidutsema ja ohverdama veel 20. sajandil. Laurentsiusega on ühte sulanud mitmed tulehaldjaga seotud kujutelmad. Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Ka oli tavaks viia sauna Lauritsa jaoks viht ja panna talle valmis pesuvesi. Lauritsapäev oli Põhja-Eestis kiikumisaja lõpupäev. Lõuna-Eestis oli sokutapmise päev, lauritsapäeva järel algas seal rukkikülv. Vanematest trükistest on teada, et lauritsapäevale lähemat perioodi kutsuti koerapäevadeks ehk Siiriuse paistmise ajaks. Selle tähe valgus kahjustas paljude rahvaste arvates inimesi ja loomi, levitades neile haigusi. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lauritsapaev.php) RUKKIMAARJAPÄEV - 15. august
AUGUST (lõikuskuu, viljakuu) 1. august- makaveipäev Kombed: vee pühitsemine peipsist kala püüdmine 6. august- paasapäev Kombed: kehtis puuviljade söömise keeld selle ajani kiriku juures saak õnnistati hingede mälestamine rukkikünd Söök/Jook: mesi 10. august- lauritsapäev Laurentsius Kombed: Seotud tulega Kuusalau legend Esimene värske kartul Heinateo lõpp Tuletegemise keeld Kurgede äralend Töö keelud: Põllutööde keeld 15. august- rukkimaarjapäev
Imerohtu sai niita erilistel päevadel (ühena nimetatakse maarjapäeva). Silmatorkamatu hein ka lõhnas eriliselt ja teda oli võimalik ära tunda voolavasse vette heites imehein ujus vastuvoolu. Autor: ,,Endal antud tähtpäevaga meenutused puuduvad ning sellele tähtpäevale ei pöörata meie peres üldse tähelepanu." 17 AUGUST LÕIKUSKUU Tähtpäev: Lauritsapäev 10. augustil Seda kunagi kogu Eestis tuntud püha mäletati 20. sajandi alguses laiemalt üksnes Lääne- ja Lõuna-Eestis. Päev ise on pühendatud tulepatroon Laurentsiusele. Paljud selle päeva kombed ongi seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett. 17. sajandil ohverdati kodus või Lauritsa-kabelite lähedal rikkalikult ja mitmel pool Eestis
Keskaja lõpuks oli Eestis 97 maakiriku kihelkonda. Kiriku kihelkonna keskuseks oli kihelkonna kirik. Iga kihelkonna kirik oli pühendatus mingile kindlale pühakule.: Kadrina - püha Katariina Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed
Selle asemel läksid noored Iisaku khk. lääneosa küladest juba eelmisel õhtul, kotid-korvid ja söögimoon kaasa, Muraka raba äärde. Rukki- ehk külvima arjapäev 15.VIII on lauritsapäeva (10.VIII) ja pärtlipäeva (24.VIII) vahel keskmine rukkikülvi orientiir. Virumaal ja ainult siin on see päev veel eriliselt tähtis ja tuntakse seda rohkem Kuremäe päeva (bogorooditsa) nime all. Vana kalendriarvestuse kuupäev on 28.VIII. Pärtlipäev 24.VIII on rukkikülvi tähis nagu lauritsapäev ja rukkimaarjapäevgi, ent märgib ka fenoloogilise sügise saabumist, saakide valmimist ning lõikusaja tööjärge. Germaani rahvastel ja soomlastel esinevast uskumusest, et selle päeva juurde kuulub sügistorm - pärtliraju, on eestlastel enamik teateid Ida - Virumaalt. Pärtliraju iseloomustavad tugevad tuuled ja vihmad, mis võisid kasvava vilja kõrrelt maha taguda või külvatud rukkiseemne ära uhtuda. Hingedeaeg
• 10.07 seitsmevennapäev- vihma sajab siis sajab 7 nädalat; • 22.07 madlipäev- uudse leivapäev • 25.07 jaagupipäev- heinatööde lõpp ja viljalõikuse algus; vikat varna ja kirgas kätte; see päev andis juur- ja puuviljadele maitse; sai esimese värske kartuli(Lõuna-Eestis) AUGUST- • 1.08 makareipäev- kirikust toodi pühitsetud vett, pritsiti loomadele, kaevu, et loomad terved oleksid ja vesi puhas. • 10.08 lauritsapäev- tule tegemine ja tabudega; maja katusele vett visata, et tulekahjusid peletada. • 15.08 rukkimaarjapäev- pidi olema rukkikülv tehtud • 25.08 pärtlipäev aka sügisealgus, lõikus ja külvipüha on nimetatud ka rukki-, külvi-, ja rohuema päevaks. Külv oli keelatud ja see võis põhjustada vilja riknemist ja hävimist. SEPTEMBER- mihklikuu • 1.09 teadmistepäev • 8.09 ussimaarjapäev- ei mindud metsa, et mets tahab puhata ja ussid poevad urgu.
riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29. 07, lauritsapäev 10. 08, pärtlipäev 24. 08 ja mihklipäev 29. 09. Veel on lambaohver kuulunud hingedeaega, samuti sellise olulise lõpetamisriituse nagu lõikuspüha juurde. Kuigi avalikke ohverdamisi ja ohvririitusi ei ole eestlased viimastel sajanditel toimetanud, on iga talu viisipäraselt omaette lamba ohverdanud. Niisiis kuulus lambaohver kokku oluliste suviste majandustähistega nagu lõikuspüha ja suveperioodi lõpetamine
Kui maretapäeval sajab, siis sajab veel 7 nädalat. ,,Kui karusepäeval sajab, aga niipälju veel päike paistab, et saab hobuse selga karata, siis saab suvel heina teha," öeldi Mihklis. Kui maretapäeval on kuiv ilm, siis tuleb hea sügis; maretapäeva põud on nälja ema. Metsa all läheb pimedamaks, päevad lühenevad. · Olevipäev (29.07.) Sel päeval tulevat tähed taevasse ja sündivat lumepilved. AUGUST - LÕIKUSKUU, KÜLVIKUU, RUKKIKUU · Lauritsapäev (10.08.) Eripäraks on igasugune tuletegemise keeld, see võis kaasa tuua tulekahju. (,,Laurits hüppab lakke") Kui lauritsapäeval müristab või sajab äikesevihma, tegevat pikne sel aastal palju kahju. · Pärtlipäev (24.08.) Ütlus ,,Pärtel viskab külma kivi vette," tähendab, et veekogude vesi muutub külmemaks. Algavad hallaööd, päev hakkab lühenema. SEPTEMBER - MIHKLIKUU, SÜGISKUU · Ussimaarjapäev (08.09.) Rukkiussid minevat oma urgu.
kuid kandusid pikkamisi jüripäevale (püha Georgiuse mälestuspäevale, 23. apr.); nädalapäevade seas on eelisolukorras teisipäev, neljapäev ja eriti laupäev. Muistse pööripäevapüha tähiseks sai jaanipäev (Ristija Johannese sünnipäev, 24. juuni). Heina-aja lõppu ja lõikuseaja tulekut hakkas märkima jaagupipäev (apostel Jaakobus Vanema päev, 25. juuli), ent piirkonniti ka mitmed teised tähtpäevad. Rukkikülvi tähiseid on olnud samuti enam kui üks. Tähtsamad on lauritsapäev (püha Laurentsiuse mälestuspäev, 10. aug.), külvimaarjapäev (kirikukalendris jumalaema uinumise püha, 15. aug.) ning pärtlipäev (püha Bartholomeuse mälestuspäev, 24. aug.). Talurahva majandusaasta poolitajaks ja suve-poolaasta lõpetajaks sai mihklipäev (Peaingel Miikaeli päev, 29. sept.). Oktoobrikuus pole ühtegi olulist rahvakalendri tähtpäeva. Lehtede kolletamise ja looduse talve vastuvõtuks valmistumise aegadel usuti manalasse lahkunud suguvõsaliikmeid taas oma kodusid
annaabi.ee 
