Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid - kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega. Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles, tekstid olid kanoniseeritud palved ja ülistused Jumalale. Meloodiate ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi märke, neumasid, millest ajapikku hakkas arenema noodikiri Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; Psalmoodia psalmtekstide laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist Hümn stroofilise värsstekstiga laul; Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad
kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus mille ülesehitus on keerulisem ja mis on
(lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) 2.Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst kes kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. 3.Iseloomusta Gregoriuse koraali Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 4
KESKAJA MUUSIKA (5. 13. SAJAND) Sündis antiikmaailma varemeil. L-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 176. a peetaksegi keskaja alguseks. Läänekiriku keskuseks Rooma. Gregorius Suur (540-604) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said läänekiriku laulu (gregooriuse laulu) aluseks. gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Selle alla mahub palju esitlusviise, zanre ja lauluvorme: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes Psalmoodia psalmiteksite laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul Hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline,
alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv vastulaul. hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm,
Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse. - Iseloomulikud jooned * Gregoriuse lauluks nim.iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel * Lõplikult kujunes välja läänekristlikus kirikus 7-8.saj ning on roomakatoliku kirikus muutustega käibel ka tänapäevalgi * Alati peamised on TEKST ja SÕNUM * Laul on ühehäälne ja saateta * Gregoriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju esitusstiile, žanre ja lauluvorme * Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis ka gregooriuse laulu tekstid enamasti ladina keelsed * RÜTM - lähtub loomuliku kõne rütmist, puudub taktimõõt * MELOODIA - võtab eeskuju kõnest helikõrguste osas ja selle kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lauseid * Kogu I aastatuhande vältel lauldi valdavalt ühehäälselt
Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; · Psalmoodia psalmtekstide laulmine · Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist · Hümn stroofilise värsstekstiga laul; · Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid
on see asjaolu aga lasknud kirjeldada rahvakeelset ja mittekiriklikku laulu ja luulet põlatuna ning mahasurutuna. Rikkaliku keskaegse ilmaliku luuletraditsiooni eksistentsis pole põhjust kahelda. Teame, et hiljemalt 6. saj. tegutsesid kutselised õue- ja rändlaulikud (keltidel bardid, germaanlastel skopid, skandinaavlastel skaldid), rahvalik laul on kõikjal oluliselt suunanud kirikulaulu arengut, alates 8.-9. saj. näeme vaimulikke laule selgelt jäljendamas rahvalikke lauluvorme ning on võimatu tõestada, et nad seda varem pole teinud. Arvestades, kui palju on esimeste rahvakeelsete kirjandusmälestiste hulgas kristlikke lugulaule ja kui levinud on kõikjal vaimulik rahvalaul, tundub vaimuliku ja ilmaliku range eraldamine keskaja kultuuri käsitlemisel mõttetu. 11 saj. keskel kujunesid Euroopa arenenumates maades (Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal) täielikult välja feodaalsuhted. Kujunes rüütelkond ja 12. saj. võib rääkida juba õukonnakultuurist
Maalikunstnik, kellega Tintoretto Raffael heliloojat on võrreldud 5. Tabel Heliloojad Zanrid D. desprez Uusi ei olnud.. missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett, polüfooniline ilmalik laul, kaanono, motett Orlandus lassus, P.de monte Reekviem, magnifikaadid, passioonid,ilmalikud laulud 6. Ilmalik muusika Iseloomusta itaalia ilmalikke lauluvorme 16.saj . Frottola- rahvalik laualutüüp, õukondlik, stroofiline tekst+ refrään, ülemine hääl domineeriv + pillid Villanella- rahvamuusikat matkiv, 16saj II poole suur mood, 3häälne algselt Balletto- tantsulaul, rütmikad ja tekstita ref Madrigal- 14saj Itaalias tekkinud plüfooniline ilmalik laul Madrigal: zanri ülnim: seltskondlik ilmalik laul isel tun: polüfooniline, ilmalik, lihtne meloodia ja vaba vorm nt ''valge õrn luik'' ja ''eine murul'' 7. instrumentaal muusika
Läänest ida poole liikudes on valdavalt valgete sulepartiide osakaalu suurenemine ning idapoolsel lähiliigil kivimetsisel on valget sulestiku veelgi rohkem. Eesti alal on kaks metsise alamliiki: kesk-euroopa alamliigi (Tetrao urogallus major) laul on kolmeosaline (naksutamine, nn. pealöök (mis meenutab šampusepudel lahtikorkimist) ja "ihumine") ning kesk-vene alamliigil (Tetrao urogallus pleskei) kaheosaline (naksutamine, "ihumine"). Seetõttu võib meil kuulda mõlemaid lauluvorme, aga ka nende vahepealset laulu (pealöök jääb nõrgaks plumpsuks). Mõlemaid alamliike võib kohata kogu Mandri-Eestis, domineerib siiski kesk-vene alamliik. Välimus Peamiselt musta sulestikuga metsisekukk kaalub 4–5 kg, ookrikirju metsisekana on märksa väiksem-1,5–2 kg. Metsise isaslindude sulestik on peamiselt läikivmust ning neil on suur saba, mis mängu ajal lehvikuna laiali lüüakse. Isaslinnust ligi poole väiksem emaslinnu
taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme: retsideerimine – palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes psalmoodia – psalmitekstide laulmine antifoon – refrääniliselt korduv vastulaul hümn – stroofilise värsstekstiga laul Sekvents – üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused
Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek. Tema auks nimetatakse roomakatoliku kiriku liturgilist laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on olemuselt saateta laul, kuigi viimastel sajanditel, kui kaasa laulab ka kogudus, on seda hakatud toetama tagasihoidlike oreliakordidega. Gregooriuse laul on seotud kaht liiki liturgiaga: lihtne tunnipalvus (officium), mida peeti
- missa ordinaariumiosade komponeerimine. Loodi terviklikke ja ühtseid missatsükleid, esimene loodud Guillaume de Machaut - motett sai esinduslikemaks zanriks, liikus kirikumuusikast seltskonnamuusikasse. 14. saj peamiselt pidumotetid nt kroonimise puhuks. Musica reservata. - mitmehäälne ilmalik laul ilmus ning sai heliloojate loomingus valdavaks. Üks peamisi lauluvorme ballaad. Philippe de Vitry alusepanija. Nimi tuli de Vitry traktaat ,,Ars nova'st" 1 · Alus uuele rütmisüsteemile · Uued taktimõõdud täielik (3 osa) ja mittetäielik (2 osa) · Isorütmika pikemate rütmijärgnevuste kasutamine · Guillaume de Machaut väljapaistvaim helilooja, kirjutanud motette · Ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis. Seda ajajärku (ars subtilior) iseloomustab
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes
Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoor-minoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , "Pisarate sadu" , "Närbunud lilled"). Laulude instrumentaalsaade Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel
1.1 Sissejuhatus Esiteks, enne kui minna edasi, tuleb eelkõige mõista, mis on progressiivne rockmuusika. Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast
Meloodiate reformimisega polnud Gregorius Suur otseselt seotud, see protsess algas mõnevõrra hiljem. Gregoriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Gregorise koraalis on alati peamised tekst ja sõnum. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev, ulatudes ühel helil teksti lugemisest (retsiteerimine) liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanre ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta, ent kirikus kasutatakse siiski sageli tagaishoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor, mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Kuna roomakatoliku kiriku jumamateenistuse keeleks oli ajalooliselt ladina keel, siis on ka gregoriuse laulu tekstis enamasti ladinakeelsed. Laulu rütm lähtub loomulik kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Ka helikõrguste osas
Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoor-minoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , "Pisarate sadu" , "Närbunud lilled"). 8. Seos instrumentaalloominguga. Laulu mõju on tunda kõikjal Schuberti instrumentaalmuusikas. Tema kammerteoste, klaveripalade, sümfooniate jm. teemad kannavad selget "laululist" iseloomu. " Nad kõlavad sageli nagu inimhääled ja koor" (Schumann)
Sel teel saavutab ta järjest rohkem muusika pidevat arengut vastavalt sisule. Kõik see viib laulu dramatiseerimisele. Oma hilisemas loomingus loob Schubert üha rohkem täiesti läbikomponeeritud laule, milles mehhaaniliselt korduvaid elemente enam üldse ei esine. See protsess viiakse lõpule tema viimases (posthuumses) kogus "Luigelaul", milles ta saavutab enneolematu dramaatilise sügavuse ja mõttetiheduse ("Teisik" , "Atlas", "Linn" , "Mere ääres"). Varieerides ja mitmekesistades lauluvorme rakendab Schubert rida uusi võtteid. Nendest on üks tüüpilisemaid samanimelise mazoorminoori vaheldumine, mille kaudu antakse peenelt edasi romantiliste meeleolude muutusi ("Head ööd" , "Uudishimu" , "Pisarate sadu" , "Närbunud lilled"). 7. Laulude instrumentaalsaade. Kuid Schuberti laulude ammendamatu meloodiarikkus peegeldub saates mitte vähem kui hääle osas. Klaverisaade on erakordselt aktiivne ja iseseisev. Sageli põimuvad mõlemad partiid polüfooniliselt omavahel
taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: · retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes · psalmoodia psalmitekstide laulmine · antifoon refrääniliselt korduv vastulaul · hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused
selgus, leidlikkus. Steve Reich 1936 Minimalismi üks teerajajaid ja olulisemaid esindajaid. Alustas löökpilliõpingutega, lõpetas Cornelli ülikooli filosoofiaeriala, jätkas muusikaõpingutega Juilliardi muusikakoolis. Huvi Aasia ja Aafrika traditsiooniliste kultuuride vastu, siirdus Ghana ülikooli õppima Aafrika löökpille ning hiljem õppis Bali gamelanmuusikat, Jeruusalemmas uuris heebrea traditsioonilisi lauluvorme. Eksootilistest kultuuridest sai ta uusi impulsse rütmistruktuuride jaoks. Reich kasutas esimesena oma minimalistlikes teostes eksperimentaalseid tehnilisi võtteid, kus lasi makilinditsüklitel omavahelisest faasist kergelt välja libiseda ning nimetas sellist tehnikat faasinihke- tehnikaks, ka kontrollitud kaoseks. Seda kasutas teostes It`s Gonna Rain (metafoor kardetavale 10
juurdus terves Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu- gregooriuse laulu- aluseks. (NB! Gregorius ise neid laule ei kirjutanud.) Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jägib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsireerimine- palvete ja pühakirjalõikude esitaime ühel noodil lauldes · Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteeimisele · Hümn- stroofilise värsstekstiga laul · Sekvetns- üks neam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud · Responsoorium- algselt koorirewfrääniga soololaul Tekkis missa- katoliku kirki igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4.- 5. sajandil lauludega saatma
taktimõõt · rütm lähtus tekstist · kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: · retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes · psalmoodia psalmitekstide laulmine · antifoon refrääniliselt korduv vastulaul · hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku laulu vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, mistõttu esinevad paikkondlikud erinevused
Igasugune mitmehäälsus on gregooriuse laulu kunstipärane töötlus. Loomu poolest on gregooriuse laul saateta. Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, kasutatakse proosatekste või vahelduva rütmiga vabavärssi. Laulu rütmiline omapära tal puudub ühtne taktimõõt, rütm on vabalt hõljuv ning 2-3 osalised jaotused vahelduvad täiesti süsteemitult. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitustiile, zanre ja lauluvorme. 6.Neuma , neumakiri. Gregooriuse laul on sajandeid levinus suulise traditsioonina, vajamata noodikirja . Varaseimad noodikirja näited, mis meieni on jõudnud 8.-9.sajandist, paistavad meile õige primitiivsed. Neumad- noodikirja märgid, mis ei tähista mitte üksnes heli ,vaid 1-4helist koosnevat meloodiaelementi. On arvatud ,et neumad matkisid graafiliselt meloodia liikumise suunda, seda teevad teksti kohale ühele kõrgusele joonistatud neumad algeliselt ja viisi meenutamisel on
annaabi.ee 
