Henry Purcell Henry Purcell sündis aastal 1659 ja oli oma aja parim ning originaalseim helilooja. Kahjuks suri ta noorelt : aastal 1695 ehk 36 aastaselt. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Henry Purcelli isa töötas kuninglikus laulukooris nagu Purcell isegi ja laulis seejuures kuningas Charles II kroonimisel. Henry Purcellil oli kolm venda: Edward, Henry ja Daniel, kellest noorim oli samuti helilooja. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Räägitakse, et Henry Purcell kirjutas muusikat juba üheksa aastaselt, aga tema varaseim leitud töö on aastast 1670 ja see on ood kuninga sünnipäevaks. Jätkates
Ott Lepland Ott Lepland Ott on laulja ja laulukirjutaja. Sündis 17 mai 1987. Tuntuks sai ta saates Eesti otsib superstaari kus ta võitis kolmada hooaja. Lapsepõlv. Ta õppis Georg otsa nimelises muusikakoolis popjazzi ja käinud laulukooris WAF. Laulmisega on ta tegelenud juba väikesest saadik. Juba väiksena ilmus tal neli kassetti Lisaks laulmisele on ta ka õppinud klaverit Eurovisioon Aastal 2012 võttis osa Eurovisiooni lauluvõistlusest lauluga "Kuula". Finaalis saavutas kuuenda koha. Albumid Debüütalbum "Ott Lepland" ilmus aasta 2010. "Laulan ma sind" ilmus 2011. aasta lõpus. "Kuula" ilmus 2012. "Öö mu kannul käib" ilmus aastal 2012 detsembris
Me peaksime asutama ettevõtte, mis tegeleb kohalike noortega. 3. elatama ennast või teisi ülal pidama, ülalpidamist muretsema. Et end ära elatada, kasvatab ta köögivilju ning peab tagahoovis sigu. Enda ära elatamiseks, peaksin ma tööle minema. 4. elatuma ise ära elama, ülalpidamist saama. Elatub toetusest. Ma elatun oma vanemate taskurahast ning stipendiumist. 5. ennem pigem. Ennem surm kui niisugune elu! Ma käiksin ennem tantsutundides kui laulukooris. 6. erapoolik üht poolt eelistav, mitte-erapooletu. Erapoolik kohtunik eemaldati protsessilt. ( läheb alati sassi sõnaga erapooletu) Mu ema on erapoolik ning eelistab minule alati mu õde. 7. hüve hea külg, paremus; heaolu, kasu. Nautis linnaelu hüvesid Mina hindan maal elamise hüvesid. 8. hüvis aineline vara; mingi tarbe rahuldamiseks loodu. Inimesele tarvilike hüviste tootmine. 9. käsitsema käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb
autojuhiload Huvialad: Jooga, jalgpall, ajalugu Elulookirjeldus Mina, Kati Järv, sündisin 3.oktoobril 1994.a Jõgeva maakonnas Palamusel, kus mu ema töötas õpetajana. Olen 2-lapselise perekonna esiklaps. Minu isa on praegu ajaloolane, ema raamatupidaja. 1996.a kolis meie perekond Võrru, kus astusin Kreutzwaldi Gümnaasiumi, mille 10.klassis ma praegu õpin. Laulan kooli laulukooris. 24.jaanuar 2011 Hr Tom Kuusik 28.September 2011 Põltsamaa politseijaoskond Seletus Läksin mööda Tamme tänavat, kui märkasin, et 14.maja juures mängib üks poiss kastanitega. Ta püüdis avada kastanimuna. Läksin appi talle ja kavatsesin visata kastani vastu seina kuid kastan lendas vastu klaasi ja klaas purunes. Palun juhtunu pärast vabandada. Kohustun korteri valdajale kanji heastama. Põltsamaa ÜG õpilane Kingu 7-3, Põltsamaa
Sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga Haydni vanemad soovisid, et pojast saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust tema vanemad ei toetanud, seega teenis elatist klaveri õpetajana ning viiuldajana orkestrites ja ansamblites.
Küsitletu 1 ja 2 rääkisid elust ENSV-s 50. ndail ja 60. ndail ning Küsitletu 3 ja 4: 70. ndail ja 80.ndail. 1) Õppimisvõimalused Küsitletu 1: Peale keskooli lõpetamist suunas kolhoos õppima tehnikumi. Kooli sisse saamiseks tuli sooritada eksamid ning koolis õppimise maksis kinni kolhoos. Kooliskäigu ajal elati internaatides. Õpitungimused olid head, kuid küsitletule oli meeldejääv see, et sunniviisiliselt aeti komsomoli. Kooli korraldatud laulukooris osalemine oli kohustuslik, kuid jäi ka aega kooliväliseks hobiks, milleks oli pildistamine. Küsitletu 2: Õppimine oli tasuta ning kõrgkoolides maksti stipendiume, õpilased elasid ühiselamutes mille tasu oli madal. Õpitingimused olid igati head. Kõrgkoolidesse sai eksami alusel ning oli konkurss. Keskkoolis korraldati palju üritusi, enamasti korraldasid neid komsomoli algorganisatsioonid. Huvitegevusringe oli palju.
Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis etendas positiivset osa saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel. Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,, Postimehe" toimetaja K. A. Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnas tutvus ta muusikaandelise teoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga. Vastastikusest kiindumusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslaule. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsasaimaks inspiratsiooniallikaks. Vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Aastatel 1892-1894 viibis Haava nii Saksamaal kui Venemaal. Teenistusmure viis Haava 1894
eluolusid. Tolstoiluseks nim. Tolstoi usulistest tõekspidamistest ning sellest välja koorunud usukuulutus võitis Venemaal arvukalt järgijaid. 6. Tsehhovi eluaastad,lapsepõlv,selle lõpp, haridustee, enesekasvatus, abielus, sõprus Tolstoiga?- Anton Tsehhov sündis 29 jaan. 1860 a Aasovi mere ääres Taganrogis, väikekaupmehe pojana.Tsehhovi isa oli kaupmees. Ta oli väga karm, sundis poegi pikalt poes istuma või laulukooris käima, sõnakuulmatuse eest said tsehhov ja tema vennad isalt peksa. Tsehhov ei andestanud isale, seda julma ülekohut. Antonile meeldis väiksena mere ääres mängida, kala püüda või läbi stepi vanaisale külla minna. Anton alustas oma kooliteed 7aastaselt kreeka algkoolis, seejärel läks klassikalisse gümnaasiumisse
Karl-August Hermann Elulugu sündis 23. septembril 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a
N: Suusatama minnes pani Märt jalga paksud villased sokid. Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada Toomemäel, Tähtvere ja Karlova pargis. 12. Ma sain hallide triipudega kassipoja. 13. Sinine, must ja valge on Eesti lipu värvid. 14. Ostsin kaks
..........................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõneainet pakkuvad vabaaja veetmis võimalus rate.ee-s istumine või siis niisama msn-is lobisemine. Kuid me tahaksime teada kas on ka noori, kes sisustavad oam vabaaega sellega, et käivad trennides, hobiringides kui ka laulukooris. 3 KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA ? Millega sisustavad 8 klassi õpilased oma aega? Arvuti neelab enamus noorte ajast ning võib viia ühiskonnast võõrandumiseni. Arvuti ja Internet pakuvad noortele huvitavaid ja meelepäraseid viise aega veeta. Kuid Internet pakub lõpuklassi õpilastele häid õppeallikaid edukamaks õppimiseks ning
) Isa Emanuel Streisand ja ema Diana Streisand. Vanemad olid Austria päritolu. Isa suri ajuverejooksust tekkinud insulti, kui Barbara oli 2 aastane. Pärast isa surma oli perekond praktiliselt vaesunud. Ema abiellus uuesti aastal 1949, Louis Kind'iga ja Barbara sai endale poolõe, lauljatari Roslyn Kind'i. Õppis väiksena Beis Yakov'i juudikoolis ning edasi läks õppima Erasmus Hall'i keskkooli (mõlemad asuvad Brooklynis) ning käis lisaks laulukooris. Barbara alustas varakult tööd ööklubis lauljana. Tahtis saada näitlejaks ning hakkas esinema nn. Off-Off- Broadway teatris. Oma poissõbra, Barry Dennen'iga lõid nad kava, mida Barbara käis esitamas paljudes erinevates klubides ning tänu millele ta tuntuks saigi. Barbara on olnud abielus kahel korral. Tema esimene abikaasa oli näitleja Elliot Gould. (abielus 1963-1971) Neil oli üks laps, Jason Gould.
noored on väga viisakad ja abivalmid. Sellised inimesed on paljumõistvad ning avara silmaringiga, kuna nad mõistavad ja mõtlevad, et millised nad ise olid kunagi. Nad ei hinda noort tema tegude järgi, sest välimus on tihtipeale petlik. Kui tänava peal tuleb vastu mõni noor, kes on ennast punkariks teinud või ära needistanud, siis ei saa kohe öelda, et tegemist on mõnda sorti kaabaka või pätiga. Äkki see noor käib hoopis laulukooris laulmas või pühapäeviti kirikus või kus iganes, ning mida ma öelda tahan on see, et välimuse suhtes ei otsustata tegude üle. Noorus on avastamiste aeg. Proovitakse kõiksuguseid uusi asju, milleks on tihtipeale meelemürgid või alkohol ning olukord ei ole hulluks läinud nagu tunduda võib, sest see on asi, mis on kestnud põlvest põlve. Kui asja kainelt mõelda, siis noored ei ole absoluutselt hukas. Pigem on hukas inimesed, kes arvavad et noored on hukas
Teda ahvatles seltskonnaelu, avaramad teostamisvõimalused, hea suhtleja. Kuumemad lood trükiti. Korraldas muusikaõhtuid ja osales neil. "Messias", "Tulevärgimuusika", "Veemuusika". Ooperid, instrumentaalteosed, süidid, orkestriteosed, avamängud, kõige vähem klaveriteoseid. Orel kontserdi saali. Toetas vaeseid (pärandus, tulu). Bach (1685 -1750), sündis Eisenachis. 10-aastaselt jäi orvuks, teda kasvatas range vanem vend. Töötas laulukooris, sai kantori koha, töötas kaua Leipzigi toomkirikus. Kirjutas kantaate (talupoja-, kohvi-, küla-); vaimulikke passioone: Johannese, Matheuse; missasid: Missa h-moll. Kantaate üle 200, kogumik "Anna Magdalena Bach", polüfoonilist muusikat kõige rohkem, fuugad ja prelüüdid (32 prelüüdi ja fuugat). Kõik fuugad lõpevad mazooris ("Hästi tempereeritud klaver", "Brandeburgi kontsert", tantsusüite). Jäi pimedaks. Oli kaks korda abielus. AJALUGU
Heade õpitulemuste eest teenis ta seal välja stipendiumi. Õpingud seal jäid pooleli. Kooli kõrvalt käis Piret ka kunstiringis umbes 7 aastat, peotantsus umbes 3 aastat, lilleseades ja ilukirjaringis. Pireti üks kirgedest on muusika. Nimelt alustas ta laulmist juba väga väikesena, 3- aastaselt. Piret teeb kaasa kolmeliikmelises tüdrukutebändis Vanilla Ninja, kes on tuntud ka välismaal. Piret mängib bändis kitarri. Veel on ta õppinud klaverit eraõpetajate käe all ja laulnud laulukooris umbes 8 aastat. Piret kirjutab ise ka laule. Vanilla Ninja eurohiti "Club Kung Fu" kirjutas Piret. Veel on ta kirjutanud plaadile "Vanilla Ninja" enamus lood. Uue plaadi "Love Is War" lugude "Kingdom Burning Down", "Shadows On The Moon", "Black Symphony", "Bad Girls" ning singli "Dangerzone" lisaloo "Falling Star" kaaskirjutaja oli samuti Piret. Teine kirg on Piretil telesaadete juhtimine. 19 aastaselt saatis Piret enda CV
eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi. Muusikalist algharidust hakkas Miina Härma omandama iseseisvalt väikese oreli abiga, mille isa oma raha eest koju ostis. Õppimine nägi välja nii, et noor tüdruk hakkas oreli klaviatuuril mängides mälu järgi kordama kordama kuulduid koraale. Kui koraal oli selgeks saanud, otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja näeb, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima.
maakond, Pala vald). Foto: Eesti Kirjandusmuuseum Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. 4 Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,,Postimehe" toimetaja K.A.Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnatutvus ta muusikaandelise teoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga.Vastastikusest kiindamusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslauale. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsaimaks inspiratsiooniallikaks. Koos luulepuhanguga algas 20-aastasel Haaval tolleaegse haritud naise raske võitlus teenistuse leidmiseks. Tema tööjõudu vajas esialgu ainult lasteaed. Tutvunud seal
oma isalt Jüri Semperilt. Mari Semper, Johannes Semperi ema, algselt nimega Mari Kurrik, on sündinud ja kasvanud Pahuvere külas Kääriku talus. Ta oli lõpetanud Paistu kihelkonnakooli. Mari Semperit iseloomustataks, kui praktilise ja elulise inimesena, kes oli lastele suure hingelise soojusega ema ning usaldsväärne isik. Oma hilisema eluea, pärast mehe surma, elas ta poeg Johannese perekonnas Tartus. Hans Semper ja Mari Semper kohtusid, käies ühises laulukooris. Neil oli kokku kolm last - Helmi Semper, sündis 24. juuni 1888 , tegeles hiljem õmblemise ja kudumisega, jäi vallaliseks ning elas hiljem samuti Tartus venna perekonnas, kus ta 1943 aastal suri. Teiseks lapseks oli Johannes Semper ning väikevennaks sündis nende perre 25. märtsil 1898. aastal August Semper, kes suri meningiiti üheteistkümeaastasena NOORUSEPÕLV JA KOOLIAEG Johannes Semper sündis 22.märtsil 1892. aastal Paistu kihelkonnas Tuhalaane vallas
1890. aastal võetigi ta vastu. [4] 1885. aasta veebruaris said kolmkümmend neiut, sealhulgas Anna Haavakivi, kätte Tartu Linna Kõrgema Tütarlastekooli kodukooliõpetaja diplomid. Anna teadis, et tuleb ellu astuda. Noore pedagoogi abi vajas esialgu vadi madam Krüdeneri heategevuslik lasteaed, kuhu ta sai kasvatajakoha. Samuti andis ta eratunde. Suvel astus Anna ,,Postimehe’’ toimetaja Karl 2 August Hermanni laulukoori. Hermanni laulukooris kohtus ta inimesega, kellele on pühendatud ta esimese loominguperioodi armastuslaulud – Jaan Lellepiga. [5] Just Lydia Koidula surm 1886. aastal oli see, mis ajendas noort kirjandusehuvilist avaldama oma luuletust ,,Postimehes’’. Luuletus kandis pealkirja ,,Koidulale’’ ning Anna avaldas selle varjunime ,,Üks Eesti neiu’’ all. Aasta lõpus avaldas luuletaja veel mitu luuletust, mille eest ta honorari ei saanud, sai ta aga küll tasuta kirjutuspaberit. 1887. aasta algul avaldatud
Tema tõmbas talus ohjad trammi. Loeb naiste ajakirja ja käib seltsimajas käsitöökursustel. Ta on noor nägus perenaine, oma võimete ja võimaluste tipul. Vahest kahtlustas Taavetit ( koolipreiliga tantsimine, ta totas end liiga usalduslikult mehe käsivarrele). Ta ei osanud mehega kuri olla. Ta ei võinud palju, kuid oma mehele meeldida ta võis, ja seda tegi ta kõigest hingest. Roosi oli õnnelik, kui mees talle musitseeris (64). Ta käib ise ka seltsimajas laulukooris, koorijuhi arvates on tale haruldane kõrge alt. Roosi on seltsimajas kauneim pärl, kes on elus paremaid päevi näinud ja austreid söönud. Käo Paul- kidase jutuga mees, kelle on mõistus ka võrdlemisi kinnine. Pauli ja Aiaste vahel käis alati võitlus, et kumb parem on. Paul vaatab alati mehe kaela peale. Kui see tema arust täismehe mõõdu välja annab, siis alles tasub temaga tegemist teha. Kui ei, siis kuuleb ta peatselt Paulilt nii mõndagi halvustavalt
rahvusliku liikumisega, ent isa mõju hoidis tütres alles passiivse vastupanu ümberrahvustamisele. Positiivset osa Haava arengus etendas saksa kirjanduse kursus, mis koondas tähelepanu klassikale ja varasemaile romantikuile. Enda tähtsaima mõjutaja H. Heine ,, Laulude raamatu" juurde aga jõudis Haava väljaspool kooliprogrammi, muusika vahendusel.Loomingulise tee algus. Pärast kooli lõpetamist otsis Haava kontakti Tartu rahvuslike ringkondadega. ,, Postimehe" toimetaja K. A. Hermanni laulukooris ja tema majas liikuvas seltskonnas tutvus ta muusikaandeliseteoloogiateaduskonna üliõpilase Jaan Lellepiga. Vastastikusest kiindumusest puhkenud tunded ajendasid 1885-1886 Haava kirjutama armastuslaule. Need tunded kujunesid tema esimese loominguperioodi tähtsasaimaks inspiratsiooniallikaks. Koos loomepuhanguga algas 20 aastasel Haaval tolleaegse haritud naise raske võitlus teenistuse leidmiseks.Tema tööjõudu vajas esialgu ainult lasteaed.Tutvunud seal
Ta elas Tallinas, Mustamäel 9- korruselises majas. Kooliteed alustas ta Tallinna 54. Keskkoolis, mis hiljem nimetati ümber Tallinna Saksa Gümnaasiumiks, kus ta õppis saksa keele süvaklassis, kuid kahjuks jäi kool bändi tõttu pooleli. Kooli ajal oli Lenna lisaks heale lauluoskusele tuntud ka kui hea sportlane, kes kuulus korvpallinaiskonda, osales nii võimlemis-, ujumis- kui ka kergejõustikuvõistlustel. Kui Lenna sai nelja aastaseks, hakkas ta käima ETV laulukooris, tänu sellele hakkas Lenna käima paljudel lauluvõistlustel, kus ta pani ka mitmed kohad kinni. Aastal 2002 alustas TV3's uus saatesari "Fizz Superstar" kus Lenna tuli 15 parima laulja sekka, tänu sellele ta jäi silma TopTen'i produtsentidele. Lenna soovis juba lapsena lauljaks saada: ''Aga mulle meeldis igasuguseid asju teha, peaasi, et ei pidanud paigal istuma. Meeldis laulda, loomadega tegeleda ja nende eest hoolitseda, igasuguseid mänge mängida õues jne.''
päästnud. Ent kõigest hingest püüdis oma mehele meeldida. Roosil pole naljasoont, nagu enamikul naistest. Tema elus on nii mõnigi asi läinud sootuks teisiti kui kavatsetud. Vahel pühib ta köögis või rohtaias põllenurgaga silmi õnnelik perekonnaelu on ta niikaugele viinud (Krõõt, Mari Vargamäelt). Ei salli oma mehes, Taavetis, mugavust, minnalaskmist ja hoolimatust. Õige on ta seejuures pealegi, õige ja muretu. (?)Roosi käib seltsimaja laulukooris; koorijuhi arvates on tal haruldane kõrge alt. On seltsimaja kauneim pärl. Need mõned viivud, mis ta seisab märjaks saanud koitanud kummuti kõrval ja kuulab pealt mehe musitseerimist, on ta õnnelik. Teadaanne, et Aiastel tuleb enampakkumine. Käo ja Aiaste vahel käis ammuilma võistlus, kumbki talu tahtis teist üle trumbata. (nagu ,,tõde ja õigus"). Kõik maksab, ka au ja kuulsus. Paul Käo pole kuigi suur viinamees, aga vahel, kui tal vint üle viskab, lõbutseb ta mitu päeva
nimekiri, kuhu töö autor on püüdnud koondada enamiku Urmas Sisaski teoseid. 3 1. ELULUGU 1.1. Emaliin Urmas Sisaski ema Maie Sisask, neiupõlvenimega Orav ja hellitusnimega Mai, töötas noorena Salutaguse pärmivabrikus. Ta armastas väga laulda ning osales näiteringis, naisansamblis, laulukooris ja koos venna Jüriga koolis ka keelpilliansamblis, kus Maie mängis mandoliini ja Jüri mandoolat. Nende vanaisa Anton valdas hästi kandlemängu ning isa Alfred Orav olevat olnud suurepärane lõõtspillimängija, mis oli arvatavasti terava kuulmise ja hea mälu kõrval üheks oluliseks mõjutajaks, miks Maie seltskonnapidudel hästi akordionit mängis. (Kahro 2000, lk 5) Maie isa Alfred oli üks Eesti paremaid möldreid. Ema poolt on aga pärit järgnevate põlvkondade
Nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed stiimulid (nt lõhn). See võib toimuda isegi siis, kui verbaalset suhtumist ei ole. Otsitakse sarnast/ühisosa (ühine huviala, koht, kus tulnud oled...) 21 Väärtuste kujunemine stiimulite väärtustamine. Hakatakse paika panema, mis on oluline/tähtis (nt laulukooris käimine, kui mõlemad seal käivad). Väärtuste põhjal kujuneb 3.staadium Rollide kujunemine kes me teineteise suhtes oleme (tuttavad, sõbrad, elukaaslased). Tekib vastastikku tunnetatud rollijaotus. Mis määrab sobivuse? Sarnasusteooria, Theodore Newcomb (1961) Välimus. Isiksusetüüp. Hoiakud ja väärtused Miks kaks inimest omavahel sobivad? Miks tekib tõmme (nt sõprus)?
Vanapagana teenimine on talle lausa igapäevane asi ja lõpeb alati põrguperemehe täieliku pank- rotiga. Jumalaga pole lugu parem. Kõik isandad ja üleloomulikud jõud rakendatakse iseenda majapidamise teenistusse. Veel aastat 25 – 30 tagasi kohtas “rehepappe” päris sageli, enamasti oma maja esisel hoolitsetud muruplatsil istumas. Nad töötasid kusagil kolhoosis või ehitusorganisatsioonis asjameestena, petsid riiki, kirusid viinapitsi taga vene võimu ja käisid laulukooris. Nende lemmiklektüüriks oli Hašeki “Švejk” ja nad tsiteerisid mõnuga peast episoodi, kus soovitatakse pärast truudusevande andmist sellesama vandega tagumikku pühkida. Ning see retsept töötas ja aitas ellu jääda. Kõigil “rehepappidel” oli kusagil kapisahtlis sini- must-valge laualipuke, kuid riigipühadel heiskasid nad oma majale punalipu – olgu ka keiser rahul ja lasku rehepapil omasoodu elada. Olid jõulud ja olid näärid. Peeti munadepühi ja käidi
annaabi.ee 
