VÕRDLUSED JA ARVAMUSED 10 Laulu Saaremaa valss · Georg Ots Meeletult kaunis mänguline ja kerge laul. Pole eestlast, kes pole vähemalt loo viisi kuulnud. Meeldis väga just Otsa esitus, kuna tema laulab naeratus suul, mis annab otsese positiivse emotsiooni edasi igaühele. Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa heinamaa kuldkiharalise neiu poole. Arvan, et liiga jõuline lähenemine kergele viisile. Muidu aga on suurepärane ja ikkagi ka väga traditsiooniline. Läbi saju · Sulev Luik . Uno Loop- Mõl...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloom...
REGGAE HELINA RÄMMELD MIS ON REGGAE? Reggae on 1960. aastate piku Jamaical sündinud muusikastiil. See on arenenud ska ja rocksteadyst. Vahel koondatakse reggae alla ka teised Jamaica päritolu muusikastiilid nagu ska, rocksteady, dub, dancehall, ragga, reggaeton jt. Termin reggae tähistab konkreetset muusika stiili, mida mõjutasid tugevalt nii traditsiooniline mento kui ka ameerika jazz ja rütmibluus. Reggae on levinud paljudesse maailma riikidesse, kaasates sageli kohalikke instrumente ja sulandudes teiste zanritega. Reggae on tavaliselt seotud uudiste, sotsiaalsete kuulujuttude ja poliitiliste kommentaaridega. REGGAE KÕLA Reggae'le on iseloomulik rütmikitarri rõhutatud teine ja neljas löök ning bassitrummi rõhutatud kolmas löök. Reggae tempo on tavaliselt aeglasem kui ska, kuid kiirem kui rocksteady. Harmoonia on rõhutatault lihtne, tempo aeglane, muusikalised kujundid on lühikesed ning korduvad hüpnootiliselt läbi kogu pala. Kuu...
CASCADA Elis Juurmann 11b-k • Einführung über die Band ◦ist ein Deutsch Eurodance- Gruppe seit 2004 aktiv ◦band besteht aus Natalie Horler, DJ Manian und Yanou ◦Sie sind berühmt für ihre Songs "Everytime We Touch " und "What hurts the Most". Natalie Horler ◦geboren 23. September 1981 im Bonn ◦Deutch sängerin DJ Manian ◦Manuel Reuter ◦geboren 7 July 1978 Yanou ◦Yann Peifer ◦geboren 6 March 1974 Alben ◦Everytime We Touch(2004-2007) ◦Perfect Day(2007-2008) ◦Evucate the Dancefloor(2008-2009) ◦Original Me(2010-1013) ◦Blink (2014) Musikbeispiel ◦https://www.youtube.com/watch?v= AV4smtJrIOM Gebrauchte Literatur ◦ http://www.allstarz.ee/index.php?tegevus=vaata_artiste&id=434 ◦ http://en.wikipedia.o...
Mina ja klassika Kuulates töölehel toodud laule, avastasin end pidevalt ootuses, et antud laul juba läbi saaks. Klassikaline muusika ei ole mulle väga meeltmööda, kuid oli ka mõni erand, mis täitsa meeldis, sest tuletas meelde kas mõnda head filmi või videomängu, mis kunagi vaadatud või mängitud ning mis on tekitanud minus head emotsiooni või mälestust. Ma olen ka üks nendest inimestest, kes otsib laulust mingit sõnumit või mõtet, kuid üldiselt eelistan midagi lihtsamat, mille arusaamiseks ei pea omama muusikalist haridust, näiteks räppi. Viiest ajastust seostusid minu mälestustega ning tekitasid parimat emotsiooni kõige rohkem keskajast pärit meloodiad. Näiteks Walther von der Vogelweide Palästinalied tuletas mulle ohtralt meelde Assassin's Creed'i seeriaid. See on videomäng, mis mulle kunagi tohutult meeldis. Mäng toimub igas seerias uues ajastus: muinasaeg, keskaeg jne ja nendes on kas...
Saatana muusika Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale dzässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. Dzäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis dzässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Dzässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Dzässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides, kus tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik
ning 1999. aastal.Martti Raide on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatuse liige, alates 1995. aastast on ta korraldanud Üle-eestilisi Klaveriõpetajate Päevi, olnud paljude komisjonide ja züriide liige,andnud meistikursusi mitmel pool Eestis.Praegu töötab Martti Raide pedakoogina EMTA kammermuusika osakonnas ning Tallinna Muusikakeskkoolis, kus ta on klaveriosakonna juhataja. Konserdil laulis Mati Turi saksakeelseid,venekeelseid ja eestikeelseid laule.Saksakeelsedest lauludest oli näiteks:"Sehnsucht" tõlkes ,,Igatsus","Der Einsame" tõlkes ,,Üksik","Der zwerg" tõlkes ,,Kääbus","Wehmut",tõlkes ,,Kurbus" jne.Saksakeelsedest lauludest meeldis mulle kõige rohkem ,,Wehmut",sest seal kirjeldas ilusat loodust ja mis sugune tunne võib olla metsas jalutades.Venekeelsedest lauludest oli näiteks: Aleksander Puskini kirjutatud laul ,,Ära laula,kaunis naine", Victor Hugo kirjutatud laul ,,Nad Vastasid",Jakov Polonski kirjutatud laul ,,Me eile kohtusime jne
Reekviem W.A Mozarti reekviem Dies Irae(Viimane kohtupäev) Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal.
Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965. a olid missad ladinakeelsed. Pärast seda võis katoliiklikus jumalateenistuses hakata kasutama ka muid keeli. Paljud heliloojad on kirjutanud missasid ka teistes keeltes tekstidele. Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzhanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlakskujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega,ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam-reekviemi avalaul,mis annab zhanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp. Tekst loodi katkuepideemia ajal.
Kustas Kikerpuu Kustas Kikerpuu sündis 19. oktoobrils 1937 Tallinnas. Kustas Kikerpuu oli helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog. Ta on tuntud oma meloodilise ja romantilise laululoomingu poolest. Aastatel 1965-1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina. Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud tema lauludest on võitnud võitnud auhindu eesti lauluvõistlustel. Tema lauludest populaarsemad on "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes", "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul". Tuntuimad tema laulude esitajad on Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Kustas Kikerpuu suri 20. oktoobril 2008 Tallnnas. Ehkki seitsmendas klassis haaras noort Kustast hoopis raadiote ehitamise vaimustus
Ma käisin 9.märtsil Saaremaa Ühisgümnaasiumis ,,SÜG Alternatiivi" kuulamas. Peakorraldajad olid Alar Truu ja Thorwald Kaljo. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada noortele Saaremaa bändide muusikat ja laule. Seda ka tehti, terve õhtu e siis 19.00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud. Kontserdil esinesid ,,The Natives" , ,,Leek" , ,,Ööpärast" , ,,Cest" , ,,Lost in the Abyss" , ,,The Werg" , ,,Walus". Minu jaoks muutis kontserdi eriliseks see, et esiteks kontsert toimus meie koolis ja teiseks see, et enamus esinejateks olid meie enda kooli õpilased. Mulle meeldis kõige rohkem meie enda kooli poiste bänd The Werg ja
Stars II", ,,I`d be Suprisingly Good for You", ,,Another Suitcase in another hall", ,,Peron`s latest Flame" , ,,Dice are rolling", ,,New Argentina", ,,High Flying Adored", ,,Casa Rosada", ,,Don`t Cry for Me Argentina", ,,Rainbow High", ,,Rainbow Tour", ,,And the Money kept Rolling In and Out", ,,Santa Evita", ,,Waltz for Eva and Che", ,,She is a Diamond", ,,Dice are Rolling", ,,Eva`s final broadcast", ,,Montage" ja ,,You Must Love Me". Lauludest meeldisid kõige rohkem ,,Requiem for Eva", ,,On This Night of a Thousand Stars", ,,Buenos Aires" ja ,,Don`t Cry for Me Argentina", sest olen neid laule varem isegi kuulanud, ning kuulates ja nähes neid veel Evita muusikalis, võimendasid ainult muusika elamust. Kindel lemmik neist lauludest on kindlasti ,,Don`t Cry for Me Argentina". Osatäitjatest jäid kõige rohkem meelde meesosatäitjad Marko Matvere ja Vaiko
Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem -Orlandus Lassus -Guillaume Durfay -Josquin Desprez
kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele. Mul oli lisaks antud ülesanne, mis nõudis meloodiasse süvenemist. Nimelt pidin ma muusika tunniks kirjutama arvustuse ning sealses tekstis kirjeldama tekkinud tundeid ja sisehääli. Kauaoodatud etendus kandis nimetust ,,Pildid Lauludest". Muusikuteks olid Virgo Veldi (saksofon) ja Ulla Krigul (orel), kes mängisid eesti heliloojate teoseid. Mõlemad pillimehed olid lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning edukalt osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest meistriklassidest, saavutades mitmeid eripreemiad. Ma arvan, et solistid väärivad tõepoolest aukohti, sest koostöö käigus suutsid nad suurepäraselt väljendada oma nägemust eesti vaimulikust laulust.
Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann (vokaal, bariton), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid Joosep Vahermägi (tenor). Kontserti algas vokalisti ja baritoni mängija Tõnis Kaumanni kiire kõnega, kus ta rääkis ansambli poolt esitatavatest lauludest ja ansamblist endast. Siis hakkas kontsert. Kuna ma polnud enne vanamuusikakontserdil käinud oli see minu jaoks midagi täiesti uut ja üllatavat. Laulude tempo oli minu jaoks väga kiire ja tänapäeva muusikaga võrreldes olid laulud ka kohati veidi segased. Lauldi neljas keeles, milleks olid prantsuse keel, ladina keel, inglise keel ja saksa keel. Tänu sellele ma lauludest eriti aru ei saanud, aga pillidel esitatav muusika korvas selle
nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine. Reekviem- on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest. Kuid teos ei sisalda kõiki neid osi. Reekviemi laulud langevad osaliselt kokku missa omadega, ära jäävad Gloria ja Credo. Reekviemi laulud: 1) Requiem aeternam - reekviemi avalaul,mis annab zanrile nimetuse. 2) Dies irae - viimsepäevakohus ja maailmalõpp.Tekst loodi katkuepideemia ajal
Retsensioon Käisin 11ndal aprillil 2009 vaatamas ja kuulamas Viljandi muusikakooli Neidudekoori ja Laulustuudio Viva la Musica kevadkontserdit, mis toimus Viljandi pärimusmuusikaaidas. Kontserdil tulid esitamisele Eesti heliloojate ja ka paljude teiste tuntud meistrite teosed. Kontserdile oli kaasatud ka Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, mis saatis enamusi Viljandi neidudekoori lauludest. Vahepaladeks kostus lugusid nii Laulustuudio õpilastelt kui muusikakooli kasvandikelt. Esinejad olid pärit Viljandi Muusikakoolist ja laulustuudiost Viva la Musica. Muusikakooli koori juhendas Maarika Reimand ja Noorte Sümfooniaorkestrit dirigeeris Harry Illak. Neidudekoor oli umbes 30- liikmeline ja laulustuudiost astus esinejaid üles 6. Noorte Sümfooniaoskestris oli liikmeid ligikaudu 70. Kontserdit alustas Muusikakooli neidudekoor lauluga ,,Majanduse kriisilauluke". Laul oli
liikmeline tantsugrupp, õhuakrobaadid ning täisliikmeline bänd koos taustalauljatega. Kontserdi vältel sai näha üle 200 lavakostüümi. Samuti oli korraldatud ka võimas veevaatemäng. Kontserdi alguseks oli Saku suurhalli kogunenud publikut umbes 7000, peaaegu kõik iste- ja seisukohad olid väljamüüdud. Kontsert ise kestis natuke üle kahe tunni, mille jooksul esitas Kylie lugusid nii uuelt albumilt ,, Aphrodite" kui ka vanemaid hitte. Kuulsamatest lauludest kõlasid näiteks ,, All the lovers", ,, Higher" ning ,,Get out of my way". Eriti meeldis mulle viimane, mis on üks mu lemmikutest lauludest. Lisaks suurepärasele laulule oli kaasatud ka eriti võimas veevaatemäng ning mille jooksul muutis ta kogunisti 6 korda oma kostüümi. Kyliele oli abiks 4 taustalauljat, kellega koos enamus lood ette kanti. Ma ei saa peaaegu mitte midagi artistile ette heita, sest kogu kontserdi ettevalmistus ning esitlus oli suurepärane
Semiiri tantsijad tantsisid väga hästi nagu alati ja nende naljakad kostüümid mis läksid selle lauluga hästi kokku. Neil olid ees maskid, nii et ei näinud kellegi nägu ja jäi selline tunne nagu ka päris Michael Jackson oleks kaasa tantsinud ja laulnud. Ja see laul meeldis ka kõigile kõige rohkem seda oli juba õhust tunda kuidas rahvas sellest esitusest meelitatud oli. See oli ka minu lemmik esitus selle kontserdil. Üks vähestest lauludest mis mulle eriti ei meeldinud oli laul nimega "Who is it" sammuti Michael Jacksoni repertuaarist. Seda laulu esitas Soul Milita, mis minumeelest ei tulnud nendel just kõige paremini välja, seda laulu laulis Michael Jackson paremini. See laul ei meeldinud mulle, sest see oli pisut aeglane ja minu jaoks suhteliselt tavaline, kuna ootasin selle laulu esitamisel midagi enamat. Väga meeldis ka mulle laul "Man in the mirror", mida esitas Dave Benton. Kuulsin seda laulu
HILINE ELU Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas pidevalt ja väsimatult. Näiteks ühel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsükslist ,,Talvine teekond". Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna tööle, sest ta kartis, et see häirib tema komponeerimist Elu lõpus hakkas Schuberti õnn pöörduma. Sõprade initsiatiivil anti 1827. aastal trükki osa helilooja lauludest, mis saavutasid ootamatult kõrge tunnustuse Viinis toimunud Schuberti esimene autorikontsert viitas veelgi enam saabuvale õnnele. Kontserdi materiaalne ja kunstiline edu jäid siiski üüriliseks, Franz Schubert suri 19. novembril 1828 süüfilisse. LOOMING umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) 19 ooperit 7 missat SOOLOLAULUD
näiteks kui laul katkeb, siis see oskus edasi ümiseda. Episoodiline mälu on aga siis, kui ajul on võime tunda mingi laul ära tänu ruumilisele kontekstile ehk siis kus, kuna, kuidas. Veel nüüd ühes hiljutises töös on uuritud mälestusi ja emotsioone, mis ärkavad, kui kuulda vanu laule oma minevikust. Seda katsetati nii, et mängiti suurele hulgale inimestele ette lühikesi katkendeid vanadest populaarsetest lauludest. Autorid leidsid, et keskmiselt 30% lauludest äratas autobiograafilisi mälestusi. Lisaks sellele oli inimestel tärganud ka positiivsed või negatiivsed tunded, mis seostusid selle lauluga. Täheldati ka seda, et paremini on meeles siiski paremad sündmused, mis tekitasid heameelt. Katse tulemuseks avastati, et muusikaline mälu on tihedalt seotud meeldivushinnanguga, kuid mitte pala ajal kogetud erutusega. Seega ei paranda emotsioonid mälu mitte üksnes sõnalise või pildilise materjali suhtes, vaid ka muusikapalade suhtes
MUUSIKA RETSENSIOON Käisin laupäeval kuulamas „Vanaviisi“ Kochi Aidas. Valisin selle kontserdi sellepärast et mu isa pidas seal samas oma 48 sünnipäeva. Sulev Võrno– akustiline kitarr, laul; Valmor Leisalu– basskitarr, laul; Indrek Veskimäe– viiul; Alo Loid– akordion, saksofon, laul; Raido Lilleberg– trummid. Minu lemmik muusikapala oli „Kolme musketäri laul“. Ta meeldis mulle teistest lauludest kõige rohkem kuna see rütm mis sellest laulust tuli ajas mind kohe tantsima. Mulle väga meeldis see kontssert kuna ma isegi enne ei teadnud et selline eesti pänd teeb nii heasi eesti lugusi. See oli minuarust üks parimaid kontserde kus ma käinud olen nii et minupool suur aplaus Vanaviisile.
· Retsiteerimine · Psalmoodia · http://www.youtube.com/watch?v=iWizo-2nf8k · http://www.youtube.com/watch?v=qmWpffFpnpE · Antifon- http://www.youtube.com/watch?v=eaX1PXQp-aI · Hümn- http://www.youtube.com/watch?v=sVqalU2yKjI · Sekvents - http://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 http://www.youtube.com/watch?v=soTCieKTdgI · Responsoorium - http://www.youtube.com/watch?v=bApkVbUTPWg Eesti grupp Cardinals. Tuntud Eesti lauludest tehtud gregooriuse laulu stiilis lood. http://www.youtube.com/watch?v=ZP5wpQLaNk4 Cardinals-On küll hilja http://www.youtube.com/watch?v=Gx-rnBVQAgc Cardinal- Juulikuu lumi http://www.youtube.com/watch?v=syGWiexMSTA Cardinals- Kaelakee hääl Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Mõned sajandid hiljem leiutati ka noodijoonestik ja täpsem noodikiri,et veel täpsemalt ülesse märkida helikõrgusi
lähedaste vaimude, leidude ja nappide esimesteks jumalate ja lõpuks kirjalike allikate muusikuteks Jumalaga otsis ja otsib päiksejumal Zeusi inimene lauldes ja poegi Apollonit ja tantsides. Dionysost. 3) Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia.
· 1988 lõpetas Tallinna konservatooriumi · Esimene laia publiku tähelepanu köitnud teos oli laul ,,Ei ole üksi ükski maa" (1987) · Levilaulude tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu" (1988): ,,Kaunimad laulud", ,,Mingem üles mägedele", ,,Sind surmani", ,,Isamaa ilu hoieldes", ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" · Nii laulude tekstis kui ka muusikas kasutas ta tsitaate K.A. Hermanni, A. Saebelmann- Kunileiu ja F. Saebelmanni samanimelistest lauludest · Kirjutas kaks nn risotooriumi (sisaldab mõisteid ,,oratoorium" ja botaanilise termini ,,risoom"; teos solistile, segakoorile ja rock-ansamblile) Peeter Volkonski tekstile ,,Roheline muna" ja ,,Näärmed" /K:/ ,,Miljonär ja aborigeen" risotooriumist ,,Roheline muna" · Suur hulk tema loomingust on kirjutatud süntesaatorile · 1986.a süit ,,Ajaga silmitsi" süntesaatorile · Muusikalid ,,Charlotte koob võrku", ,,Väike merineitsi"
Viljandi Linnakapell Asutamine Viljandi Linnakapelli asutas 1971. aastal Tõnu Sepp. Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid
külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori. Oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. Oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige. Looming Kõige tuntum tema lauludest on segakoorilaul "Mu isamaa on minu arm". Ernesaks on kirjutanud ka viis ooperit, neist tuntuim on "Tormide rand". Tuntumad soololauludest on loodud "Hämardunud rannal","Alla valgete kaskede" ja "Pää kohal toomeke". Tunnustused 1947 Stalini preemia 1951 Stalini preemia 1947,1948,1949,1950,1965 ENSV riiklik preemia 1951,1967,1974 Lenini orden 1956 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 Orden "Austuse märk" 1970 Lenini preemia
muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost. Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal). Dionysos oli kevade- ja viljakusejumal. Tema pilliks oli aulos. Dionysose pidustuste oluliseks pilliks oligi aulos. Aulose saatel toimusid pidustuste enamus tegevusi. Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused, kus peale pillimeeste ja kooride võistluse hakati korraldama ka osavusega, kiirusega ja jõuga seotud võistlusi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460–450 eKr.
Schumanni elust Schumanni loomingus on tähtsal kohal · Saksa helilooja. laulud ja klaverimuusika. Laule on ta · Õnnelik helilooja romantismis. Sündis Saksa kirjutanud umbes 250. Suur osa tema · Kirglikke puhanguid, poeesia, provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil lauludest on kirjutatud Goethe, romantilisi unistusi. 1810. a. Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. · 7-aastaselt valmisid tema Tuntud on klaveripalade tsükkel esimesed teosed Juba lapsepõlves avaldusid tal "Karneval", mis koosneb kümnest · Kaks kirge: muusika ja paralleelselt kirjanduslikud ja palast. kirjandus.
esimene jazzmuusikastiil, mis levis Ühendriikidest väljaspoole. Mille poolest see erines? Sving erines oma eelkäijatest selle poolest lihtsama harmoonia, suurema esitajakoosseisude (tekkisid bigbändid) ja rütmifiguuri poolest. Svingi harmoonia ja meloodia Svingi harmoonia erines eelnevate jazz'i alaliikidega lihtsama, kergema ja euroopalikuma harmoonia poolest. Svingi meloodiad olid kas originaallooming või arranzeeringud populaarsedest lauludest, näitseks bluusidest.. Svingi koosseis Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi jazzkoosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele. Bigbändi koosseisu kuulusid 34 trompetit, 24 trombooni, 45 saksofoni ja rütmigrupp. Bigbändis oli kokku 1217 pillimeest. Svingi rütm Svingi eelkäijate rütmis rõhutati 1. ja 3. lööki, kuid svingis endas rõhutati kõiki nelja lööki ning lisaaktsent pandi veel 2
KANTRIMUUSIKA Kantrimuusika, tõlkes ,,maa-ja läänemuusika" on levimuusika liik, mis on arenenud USA lääneosariikide maatööliste lauludest ja Edela-Apalatside rahvamuusikast nimega bluegrass. Kantrimuusika, varem tuntud kui hillbilly muusika, hakkas levima 1920.aastate II poolel ja jõudis järgmisel kümnendil Euroopasse. Algselt rahvalik, meloodialt ja harmoonialt lihtne kantrimuusika on hiljem lähenenud poppmuusikale. 1960. aastate II poolel tekkis kantri-rock. Traditsioonilised saatepillid kantrimuusikas on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, suupill, havai kitarr. Kantrimuusika
meeletu mis toimus. Kohapeal sai sööki ja jooki ning muud nodi ja nänni osta, kuid kel oli soovi võis oma snäkke ning asju ka kaasa võtta.Oli pandud lauad ja toolid istumiseks.Lastele oli toodud kohalikust hobustega tegeleva mehe juurest pisike poni ning neil oli lõbu kui palju. Kes sõitis esimest korda kes juba mitmendat korda. Järjekorrad olid seal päris pikad, niiet neil andis seal oodata enne kui sõitma sai.Veel sai seal kiikuda. Lauludest meeldisid mulle rohkem Trafficu omad kui Genka, sest Trafficul on ilusamad, südamlikumad ja paremad lood. Räpp mulle eriti ei meeldi aga noh vahest aitab kuulata kah. Meeldis veel see et see toimus vabas ja värskes õhus.Tavaliselt ma ei käi kontserditel kuna elan ise maal ja enamus kontserdid toimuvad linnas. 11. klass E- õpe
konservatooriumis sel ajal veel õppida. Õppereise Saksamaale tegi Türnpu hiljemgi. Ta oli maetud Kopli kalmistule. kuid kalmistu hävitati nõukogude võimuorganite poolt ja kõik hauad tasandati! Ta maeti ümber Metsakalmistule. Türnpu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud. Erinevalt oma põlvkonnakaaslastest ta suurvorme luua ei üritanud. Tema loometöö jaguneb kaheks perioodiks. Varasem looming kuulub tema noorpõlva. Neist lauludest ta ise hiljem ei hoolinud. Need lood olid lüürilised, ka vaimulikud, mis olid algselt naiskoorile kirjutatud. Teine periood, küps periood sisaldab isamaalisi laule, loodustemaatilisi laulud.
Esimene osa oli C.M. von Weber 2. sünfoonia. C.M. von Weber 2. sünfoonia oli jagatud kaheks ,,Allegro" ja ,,Adagio ma non troppo". Muusika algus oli mitmekülgne ja värvirikka kõla, aga lõpu poole muutus muusika rütmikamaks ja lõbusamaks. Teine osa oli R.Wagner ,,Wesendonck-Lieder". ,,Wesendonck-Lieder" koosnes viiest laulust ,,Der Engel"(Ingel), ,,Stehe still"(Seisata), ,,Im Treibhaus"(Kasvuhoones), ,,Schmerzen" (Valu), ,,Träume" (Unelmad). Nendest lauludest meeldis mulle kõige rohkem ,,Träume", sest seda laulu oli kõige huvitam kuulata ja mulle meeldis laulu rütm väga. Solist oli Heli Veskus (sopran). Kolmas osa oli R. Wagneri ,,Siegfriedi idülli" (1869). ,,Siegfriedi idüll" oli teistega võrreldes rahulikum ja selles muusikapalas kasutati rohkem puhkpille. Kõige rohkem meeldis mulle C.M. von Weber 2. sünfoonia, sest seda oli huvitav kuulata ja see oli korralikus tempos. Kõige vähem meeldis mulle R.Wagner ,,Wesendonck-
15.saj-tekkisid väiksed orkestrid, mis koosnesid puhkpillidest/kooriteosed 16 saj-tantsusajand lisandusid keelpillid, klavessiinid,orel. Kirjutatakse orkestrimuusikat. Lemmikpill lauto (inimhäälega sarnaneb kõige rohkem) tantsusüit-mitmeosaline teos mis koosneb erineva karaktritega tantsudest Martin Luther-Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus Luterikoraal--saksa protestantlik kirikulaul(omaskeeles) Martin on kirjutanud üle 30 lauludest, meloodiaid laenanud v ümberteinud . ise teinud 20 viisi
aastal asutas ta koos sõpradega ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid:
Ärkamine sai võimalikuks tänu sellele, et Hurt, Jakobson, Jannsen ja Koidula jäid eestlasteks. 1865 asustati laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" ning ,,Estonia". 1867. aastal saatis Jannsen võimudele palve laulupeo pidamiseks, loa sai aga suhteliselt hilja. Esimene laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Laulupeo korraldamise põhjuseks toodi pärisorjuse kaotamise aastapäev. Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,, Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. Teine laulupidu toimus 1879. aastal Tartus. Kolmas laulupidu toimus 1880. aastal Tallinnas. Neljas, 1891
etenduse sündmustiku ja lauludega kokku. Ma arvan, et kõik detailid olid täpselt paigas. Igal tegelaskujul oli talle omane riietus. Samuti ka soengud sobisid riietuse ja sündmustikuga kokku. Lavakujundus oli hästi läbi mõeldud. Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid. Minu arvates olid näitlejad väga hästi valitud. Koreograafia oli väga hea. Mõndadest lauludest ma ei saanud kohe aru, kuid kirjanduse tunnis sai kõik selgeks. Muusika oli liiga vali, oleks võinud vaiksem olla. Seetõttu ei saanud vahepeal sõnadest aru. Laulusõnade ja muusika autoriteks olid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem. Ma arvan, et nad tegid väga head laulud, mis sobisid sellesse muusikali. Kokkuvõttes oli väga huvitav ja kütkestav muusikal. Kahjuks oli minu arvates mõttetu sõta Tallinnasse ainult seda etendust vaatama.
(1935-1945) saavutas jazz suurima kaubandusliku edu Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal, kui ka raadios Svingis sulasid ühte kaks tendentsi – orkestraalne ja solistlik MIS TEEB TRADITSIOONILISEST JAZZIST SVINGI? Jazz-muusika esitajaid oli korraga rohkem, st svingorkestris oli rohkem muusikuid, kui traditsioonilistes jazz-ansamblites Sving on improvisatsioonivaesem – Meloodiad olid kas originaalloomingud või arranžeeringud populaarsetest lauludest, enamasti bluusidest Svingmuusikat kasutati ka tantsumuusikaks Svingi harmoonia erines eelnevate jazzi alaliikidega lih tsama, ker-gema ja euroopalikuma harmoonia poolest BIGBÄNDID Svingiajastul kujunesid välja uut tüüpi jazz-koosseisud bigbändid Põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades Arranžeerimispõhimõtted suurele koosseisule töötas välja
Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1939). Paljude seltside ja organisatsioonide auliige. Looming Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200. Tuntumad on lüürilised laulud on"Kui sa tuled, too mul lilli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Ööbiku surm". Heroilistest lauludest Kalevipoja-aineline "Enne ja nüüd", "Meeste laul", "Isamaa, õitse sa". Soololaul "Miks sa nutad, lillekene?" Rahvalaulutöötlustes "Tuljak". Tema loomingu hulgas on ka laulumängu "Murueide tütar " (1902), kantaat "Kalev ja Linda " (1894). Tähtsus Miina Härma auks nimetati endine ENKS Tütarlaste Kool Tartus ümber Miina Härma Gümnaasiumiks (1964), Tema mälestust tähistab Tartus monument (J. Eskel, 1884).
Sving DANIEL MICHAEL TIKVA 9.A Mis on sving? Sving on muusika stiil, mis arenes 1930. aastate alguse New Yorgis ja sellest arenes iseseisev muusikaliik 1940. aastaks. Swing kasutab tugeva rütmi osa, milles esinevad kontrabass ja trummid. Svingi meloodiad olid kas originaal või arranžeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Sving on algus aastatest saati täiustunud ja arenenud. Svingiajastul kujunesid välja bigbändid. Pillid * Piltidel olevad pillid on mõeldud ainult vaatamiseks ! Mängivad sellised pillid nagu trompetid, tromboonid, saksofonid ja klarnetid või ka keelpillid nagu viiul, kitarr, kontrabass ja ka klaver ning trummid. Areng 1930: Svingi sünd. 1935 – 1946: Oli aeg kui big bändi stiilis sving oli Ameerikas üks
toimetades seda kümme aastat ning tutvustades seal noori heliloojaid ja nende loomingut. Elulugu 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. Looming Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid "Liblikad" (1832) "Karneval" (1835) "Kreisleriana" (1838) "Lastestseenid" (1838) "Novelletid" (1838) SURM 29
(2003). Valisin selle muusikali kuna see tundus olevat väga riskantne ettevõte, arvestades näiteks seda, et teose eelarve oli 15 miljonit USA dollarit. Teine põhjus on see, et kuigi see etendus on kuulus üle maailma, polnud mina sellest varem midagi kuulnud, seega tahtsin sellest kirjutada, et ka ise targemaks saada. Etendamislugu Aidat esitati esimest korda 1. aprillil 1996 Disney kompanii juhtidele New Yorgi teatris New Amsterdam Theatre, mille Disney kompanii ostis ja renoveeris. Lauludest tehti demoülesvõte Elton Johni esituses. 16. novembril 1996 oli uus kuulamine teiste esitajatega. Tantsijaid Aida lavastuseks valiti 8. ja 9. detsemril 1997 ning lauljaid 11. ja 12. septembril. Valimine jätkus 1. aprillil ja mai esimesel nädalal 1998. Disney kompanii juhid ei olnud muusikali nimega rahul. 1998. aasta alguseks leiti uus nimi Elaborate Lives. Lavastajaks oli määratud Robert Jess Roth ja koreograafiks Matt West. Muusikal Elaborate Lives kuulutati välja 12. veebruaril 1998.
sõnad. Alates Jannsenist võime märkida pidevat ajakirjandust Eestis. Jannseni kirjanduslik looming on väga laialdane jutukogudes, ajalehtedes ja kalendrites ilus rohkem kui 220 juttu ja luuletusi. Jutud olid põhiliselt inimesi harivad ning õpetliku sisuga, tihti olid need tõlgitud saksa keelest ning kohandatud Eesti oludele. 1860.aastal andis ta välja imeliku lauludekogu "Eesti laulik", mis oli mõeldud laulukooridele. Jannseni lauludest said üldtuntuks Eesti vennad "Laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja", "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Jannseni jutulooming oli samuti rikkalik, kuid saksa vaenuline. Külajuttudest on tuntumad "Maa targad", ning "Uus Warisee ehk kõrtsiga ja kõrtsita küla". Oma ajaloolistest juttudest rääkis ta Eesti rahva kangelaskikust minevikust.
suurima kaubandusliku edu. Svingmuusika kõlas nii tantsusaalides, muusikalides, kinolinal kui ka raadios. Sving oli esimene jazz- muusika stiil, mis levis ka Ameerika Ühendriikidest väljapoole. Svingi võib iseloomustada kui ,,nelja löögi jazz'i", sest seal paigutuvad rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika. Svingi meloodiad olid ka originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest, näiteks bluusidest. Svingi harmoonia oli võrreldes varasema jazz'iga lihtsam, oli tunda enam euroopalikke sugemeid. Svingiajastul kujunesid välja täiesti uut tüüp jazz-koosseisud bigbändid. Selle üheks põhjuseks oli vajadus suuremate ning võimsama kõlajõuga orkestrite järele, mis kõlaksid hästi suurlinna uutes tantsusaalides ja meelelahutuskohtades. Bigbändi koosseisu kuulusid 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp
KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE · Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi. · Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest. · Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865
imetlusväärset. Etendus kestis alla kahe tunni ja sisaldas olenevalt sellest, kuidas lugeda umbes 20 lugu, kuid pakkus rohkem vaadata kui kuulata. Mul oli tavaline pilet, seetõttu olime lavast kaugemal, kui fännitsooni pileti omanikud. Kuid kaasa oli võetud binokkel. Mulluse albumi "Hard Candy" lugusid sai kuulda kaheksa, seevastu eelmise albumi "Confessions on a Dance Floor" lugudest ei tulnud esitusele ühtegi. Madonna tuntumatest lauludest võis kuulda näiteks palu "Into the Groove", "Holiday", "Vogue", "Human Nature", "La Isla Bonita" ja "Like a Prayer", millele artist on andnud uue kuju. "Like a Virginit" Madonna seekord ei laulnud. Samuti oli publiku reaktsioon üllatavalt tagasihoidlik. Lisalugusid ei tulnud. Mulle see kontsert meeldis, sest nii kuulsat maailma staari polnud ma varem näinud. Tulemuusika oli kontsert koos ilutulestiku võistlusega. Esinejateks olid Maarja-Liis Ilus, Koit Toome, Eda-Ines Etti ja Ivo Linna
Frédéric Chopin jt. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. · Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga. · 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856. · Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. · http://www.youtube.com/watch?v=DDWac3VlENY · http://www.youtube.com/watch?v=NoYrqgDGghI · Symphony No.1 http://www.youtube.com/watch?v=VFvNriIDLrs · Traumerei http://www.youtube.com/watch
Suurem osa laule on loodud meeskoorile, eelkõige RAM-ile. Tema lauludele on iseloomulik kaasahaarav meloodia, tundeküllus ja siirus. Tema laulud on head lauda ja kõlavad hästi. Ernesaks on loonud lisaks koorilauludele ka soololaule ja erineva raskusastmega lastelaule, näiteks "Rongisõit". Ernesaks kirjutas ka 5 ooperit. Tuntumad on ,,Tormide rand" ja ,,Pühajärv. Samuti on Ernesaks kirjutanud ka raamatuid. Ernesaksa lauludest on saanud eestlaste hingelaulud ning seega ta pälvis rahva väga suurt poolehoidu. Ernesaks on väga oluline inimene eesti muusikas.
Eesti otsib lemmiklaulu. Eesti otsib lemmiklaulu on saatesari, kus rahvas valib Eesti läbi aegade kauneima laulu. Populaarsemad laulud valitakse sarja televaatajate pakutud lugude seast ning kõlavad Eesti tipplauljate esituses üheksas säravas telesaates. Saatesarja finaalis valitakse kõigi aegade lemmiklaul telefonihääletusel. Igas saates esitatud lauludest valivad televaatajad telefonihääletuse teel ühe, mis pääseb edasi finaalsaatesse. Lisaks jõuab igast saatest finaali veel üks laul tuntud asjatundjatest koosneva esindusliku akadeemia antud hinnete põhjal. Kaheksa saate jooksul selgub sel viisil kokku kuusteist laulu, mis konkureerivad finaalsaates eestlaste armastatuima laulu tiitlile. Võitjalaulu selgitab finaalis välja televaatajate telefonihääletus.
annaabi.ee 
