wikimedia.org/wikipedia/et/d/d5/Rehielamu_K %C3%B6striaseme_talust_1890_EVM.jpg Ehitus Rehetuba: (kuivatati vilja) ilma akendeta uksed madalad kõrge lävepakuga palkseinad muld põrand http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/Rehielamu_p%C3%B5hjat%C3%BC %C3%BCp.JPG Ehitus Rehealune (majandusruum) Seinas värav http://www.evm.ee/id/26/ Ehitus Kamber: (eluruum) 17. saj hoiuruum Kütteta, magati suvel 19. saj magamistuba Suitsuvaba, soojustus, klaasaknad, laudpõrand. http://www.erm.ee/vanast/pysi/pages/reh emaja.html Oskussõnad Rõhtpalkseinad- Leeasemel- Aganik- Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu http://www.evm.ee/id/26/
Filmi tootmiseelarve oli 725766 rubla. Filmi pikkus on 2699,5 meetrit. Filmivõtted kestsid üheksa kuud 1969. aasta varakevadest sügiseni. Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. "Viimne reliikvia" oli Itaalias ja Ladina-Ameerikas keelatud. Pool aastat pärast esilinastust tulid müügile liköörid Agnes ja Gabriel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna ajutine laudpõrand, mis kaeti paekivipõranda imitatsiooni saavutamiseks kummimattidega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://www.imdb.com/title/tt0065180/
järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Torma kirik on romaani stiilis.Torma koguduse sünniaastaks arvatakse olevat 1220, seega on tegemist vana ja väärika kogudusega. Tormas on olnud kolm kirikut, viimane neist on püsti seisnud juba 240 aastat. Kiriku aknad on otsast ümarad, kuid eriti kaunistatud ei ole. Torma 1767.a. valminud kirik on 1860 aastail põhjalikult ümber ehitatud. Kirikut ja endist pastoraadihoonet ümbritseb tiigiga park. 1994. aastal vahetati kirikuu laudpõrand, värviti pingid ja rõdu. Kiriku ehitamine toimus 17651767 ja läks maksma 3662 rubla ja 50 kopikat. Kiriku seinad on "vinklist väljas", s.t. teatud kohalt võib näha kolme seina korraga. Üks otsasein on teisest pikem. Süüdi olevat selles omavahel tülli läinud ehitusmehed kes öösel maasse löödud tikud teise kohta tõstnud. Viga märgati siis kui hulk tööd juba tehtud oli. Nõndaviisi saigi kirik "laevakujuliseks". Torma kiriku tornitipus on nii kukk kui rist
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Liitsõna koosneb põhi-ja täiendsõnast, nt laualamp: laua (täiendsõna) lamp (põhisõna), raudtee: raud (täiendsõna) tee (põhisõna). NIMISÕNAD 1. Nimetavas käändes nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, nt raudtee, laudpõrand, tornmaja 2. Lühenenud tüvega sõna kirjutatakse nimisõnaga kokku, nt purskkaev, inimtühi 3. Kui eelnev nimisõna on omastavas ja näitab liiki, kirjutatakse see järgneva nimisõnaga kokku, nt kassipoeg, raamaturiiul või kui tekib piltlik väljend, nt lapsepõlv, lõvilõug; kui kuuluvust, siis lahku, nt ema laud, meie kodu. 4. Täiendreeglit vaadatakse selle järgi, kuhu täiend kuulub, nt selle puu oksad (selle puu) või kaharad
SÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE 1. Nimsõna+nimisõna , Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna nimetavas käändes kirjutatakse kokku. : raudtee , laudpõrand 2. Nimisõna+lühenenud tüvi ; Nimisõna ja sellele eelnev lühenenud tüvega sõna kirjutatakse kokku : purskkaev, inimtühi 3. Nimisõna+ainsuse omastav kääne ; Nimisõna ja sellele eelnev nimisõna ainsuse omastav käändes kirjutatakse kokku , kui ; 1) Liitsõna vastab küsimusele mis liiki ? missugune? : lapsepõlv, hundijutt, konnasilm,lõvilõug Kirjutatakse lahku , kui : esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab küsimusele kelle? mille
hobuseid ja sigu, ülal laepeal aga heina ja põhku. Samuti kasutati rehealust veokite ja hobuseriistade hoidmiseks. Pulmade ja muude pidude puhul oli see tantsuruum, suviti paiknes seal sageli söögilaud. Kamber leiab esmakordselt mainimist alles 17. sajandi allikates. Kaua aega oli see kütteta ruum, mida kasutati hoiuruumina ja kus suvel magati. 19. sajandi alguses muutus kamber suitsuvabaks ning sai soojustuse ja klaasaknad, sajandi teisel poolel juba ka laudpõrand. Kambrit hakkasid esmajoones kasutama peremees ja perenaine koos väikeste lastega, teised täiskasvanud ja vanemad perekonnaliikmed jäid edasi rehetuppa. REHIELAMUD Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu (10.04.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Rehielamu_l%C3%B5unat%C3%BC%C3%BCp (10.04.2012) http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Talupoja-argielu/Rehielamu (10.04.2012) http://www.hot.ee/hallikatalu/index
polüstüroolist ja vineerist makett, mis hõlmas endas kaitsemüüre ja torne. Veel ehitati sinna siseõu, ristikäigud, kaev, vallikraav ja sild. Kloostrikirikut ei ehitatud, selle asemel kinnitati näitlejate peade kohale võltspaeristi ja kadakate vahele kloostrikiriku kujuline vineertahvel. Kuna Niguliste kirikus oli restaureerimine pooleli, siis ehitati filmivõtete ajaks sinna ajutine laudpõrand, mis kaeti paekivipõranda imitatsiooni saavutamiseks kummimattidega. Filmis kasutatud laulud Viimne reliikvia Põgene vabalaps Pistoda laul Mässajate laul Nuhk-munkade Laul Prostituudi Laul Üks mees nägi unes taevalikku õiglust Kokkuvõtte Film oli omal ajal kallis kuid arvestades, et vaatajaid oli palju, mitte ainult NSV-s vaid ka mujal üle maa siis tasus see ennast tõsiselt ära. Kasutatud materjal http://et.wikipedia
· Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist. Kui veeaur teel väljapoole kohtab takistust aurupidava kihi näol, siis ei pääse ta sellest läbi. Soojustusest väljaspool paikneva tõkke korral veeaur aga kondenseerub ja niiskus
PVC-katet paigaldada. Betoonpõrandate pahteldamiseks on spetsiaalne põrandapahtel Vetonit 3000. See kantakse pinnale kas pahtlilabidaga või valatakse kuni 5 mm paksuse kihina. Puitpõrandate ja ebaühtlaste pindade tasandamine Selle probleemiga puutuvad aeg-ajalt kokku maja- ja korteriomanikud, kui laudpõrandatel on käigurajad sisse kulunud ning oksakohad on muutnud põranda kühmuliseks. Vaatamata kõigele võib selline vana laudpõrand olla ikkagi tugev ja jäik, mistõttu ei oleks otstarbekas seda välja lõhkuda ja uut asemele ehitada. Sellise olukorra lahendamiseks on olemas spetsiaalne polümeere ja kiudusid sisaldav põranda remontsegu (Vetonit 3300). Vetonit 3300- ga võib valada vanale puitpõrandale, ka saepuruplaadile ja PVC-le, 2-10 mm kihi, millega saavutatakse sile põranda pind. Vetonit 3300-ga tasandatud põranda võib katta parketi, vaiba või PVC põrandakatte materjaliga
Enne lakkimist segada OLYMPIA hoolikalt läbi, et matistusaine hästi seguneks. Vältida õhu kloppimist lakki. Kruntida pind 1-2 korda õhukese kihina pintsli või 2-3 korda teraslakilabidaga. Peale iga lakikihi kuivamist lihvida pind liivapaberiga 150 kergelt üle ja eemaldada lihvimistolm. Lakkida 2-3 korda kasutades pintslit, mohäär- või viltlakilabidat. Lakkida põrandalaudade või pinnale langeva valguse suunas. Ühtlase pinna saamiseks lakkida parkettpõrand alati ühes jaos ja laudpõrand paari laua kaupa. NB! OLYMPIA lakk ei ole sobiv teemantmänd-, suitsutamm- ja staabeldatud pöögist pindade lakkimiseks. TÖÖVAHENDITE PUHASTAMINE Töövahenditelt eemaldada liigne lakk ja pesta veega puhtaks kohe peale lakkimist. PINDADE HOOLDAMINE Pinda võib puhastada peale 2 nädala möödumist lakkimisest või värvimisest. Pindade puhastamiseks kasutada veega või neutraalse (pH 6-8) puhastusaine lahusega niisutatud pesulappi või -moppi
a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. Odavaim soojustus laele on saepuru, u 30 cm. Järgmiseks tuleks soojustada seinad väljast poolt. Lisaks tuleb panna tuuletõke. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool. Soojustus paigutatakse reeglina seina kandvast kihist väljapoole, sel juhul paikneb seina kandev kiht pidevalt ühtlastes toatem-le lähedastes tingimustes
mistõttu ei saa sellele nt PVC-katet paigaldada. Betoonpõrandate pahteldamiseks on olemas spetsiaalne põrandapahtel weber 3000. See kantakse pinnale kas pahtlilabidaga või valatakse kuni 5 mm paksuse kihina. Puitpõrandate ja ebaühtlaste aluspindade tasandamine Selliste pindadega puutuvad aeg-ajalt kokku maja- ja korteriomanikud, kui laudpõrandatel on käigurajad sisse kulunud ning oksakohad on muutnud põranda kühmuliseks. Vaatamata kõigele võib selline vana laudpõrand olla ikkagi tugev ja jäik, mistõttu ei oleks otstarbekas seda välja lõhkuda ja uut asemele ehitada. Sellise olukorra lahendamiseks on olemas spetsiaalne polümeere ja kiudusid sisaldav põrandaremondisegu (weber 3300). Weber 3300ga võib valada vanale puitpõrandale, saepuruplaadile või isegi PVC-le, 2-10 mm kihi, millega saavutatakse sile põrandapind. Hiljem võib põranda katta parketi, vaiba PVC või mõne muu põrandakattematerjaliga
sajandil Talud · Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver · 17. saj mainiti kambreid · 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün · 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand · majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased · mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud · toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad · Keskaeg o puitmõisad pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti (mõisamajapidamisega tegeles kubjas) o elumaja (häärber), tall ja rehi
sajandil Talud Rehielamu peamised toad olid rehetuba (elasid noored, ilma küttetan ja väikeste akendega, seal kuivatati ka vilja hoiti väiksemaid linde), ees-ja tagakamber (elasid vanemas, suurte akendega ja küttega), rehealune, tall, aganik, tuulekoda, sahver 17. saj mainiti kambreid 19. saj lõpul ja 20. saj algul ilmusid hobusetall, kartulikelder, heinaküün 19. saj korstnad, suured aknad, eraldi köök, mitu kambrit, laudpõrand majad olid lihtsad, algselt muldpõrandaga ja korstnata, mistõttu olid ruumid tahmased mööbel lihtne, põhiliselt tarbeesemed: voodi, laud, paar tooli, sööginõud toad väikesed ja külmad, puuduvad kaunistused, kõik elavad koos Mõisad Keskaeg o puitmõisad – pole säilinud o tagasihoidlik laagrikoht või varjupaik, kus ajutiselt peatuti (mõisamajapidamisega tegeles kubjas)
Korkpõrandate igapäevane hooldus PÕRANDAKATTEMATERJAL PUHASTUSAINE SOBIV MEETOD PVC kattega korkpõrand pH 6-9 Väheniiske, niiske Kuumvahatatud, lakitud korkpõrand pH 6-8 Kuiv, väheniiske PVC kattekihiga põrandaid hooldatakse nii nagu teisigi PVC kattega põrandaid. Vee kasutamisel olla siiski ettevaatlik. Lakitud puitpõrandad Sellised põrandad on lakitud parkett, lakitud laudpõrand. Suurpuhastuste puhul võib pesta, kuid pind tuleb võimalikult ruttu kuivatada, sest lakitud puitpõrand ei talu vett. Suurte pindade puhul on soovitav kasutada kombineeritud põrandahooldusmasinat ja valget ketast. PÕRANDAKATTEMATERJAL PUHASTUSAINE SOBIV MEETOD Lakitud puitpõrandad pH 6-8 Kuiv, väheniiske tolmusiduvaine
581 m), keskkool (u. 1,2 km), kesklinna ( u. 700 m), jõgi (u. 100 m) ning rongi –ja bussijaam (u. 508 m) (vt joonis 2) [4]. Kinnistu asub omamaja elamurajoonis ning selle juurde viib asfalteeritud tee. Kinnistul on olemas parkla (u. 3 autokohta, pinnasekattega ala). Vaadeldaval hoonel (vt joonis 1) on kuus tuba ning hoone on 2 korruseline. Hoones on kaks esikut (koridori), üks kelder, kaminaruum, saun, vannituba, wc, viis tuba. Tubade põrandaid katab osaliselt laminaatparkett ning laudpõrand. Wc-s on PVC- kate, ning esikutes vaipkate. Vannituba on kaetud keraamiliste plaatidega ning sauna seinu katavad voodrilauad. Majja siseneb vaid külma vee trass võimalusel saab võtta vesi kaevust. Sooja vee tootmine on lahendatud tehnosüsteemide abil elektriboilerit vahendusel. Soojusenergia põhineb biomassil ning kanalisatsioon on tsentraalne. Kinnistu haldamiseks on hoones elavad isikut. Joonis 1. Analüüsitava katastriüksuse piirid ja asend [4].
Ema oli õppinud õmblemist ja isa rätsepaametit, kuid neist said hoopis talupidajad. Helvi vanemad tutvusid kiigepidudel, mis olid sel ajal moes. Nad abiellusid 6.märtsil 1926- aastal. Noorpaar asus elama Helvi vanaisa majja, mida kutsuti Taneli toaks, vanaisa nime järgi. Helvi sündis 23.aprill 1928 aasta Taneli toas. 1.2 Vanaisa maja Maja oli õlgkatusega ja jagatud ristipidi kolmeks. Paremal oli köök, keskel kamber ja vasakul ait eraldi sissekäiguga. Köögis paremal pool oli laudpõrand, vasakul uksest pliidini tellistest kivipõrand. Pliidi ja ahju ees olid põrandas suured lamedad põllukivid.Olid ka kõrval hooned ja suur õunaaed (Lisa 1 punkt 1). 1.3 Lapsepõlvekodu Helvi lapsepõlvekodu asus Saadjärve vallas Suursöödi talus, mis kandis nime Jõe talu. I Eesti Vabariigi ajal jagati Suursöödi talu osadeks. Helvi vanemad said sellest ühe osa, 12 ha. Põllumaa asus kohe vastu Laeva valla piiri, seega kõrvuti tema vanaisa maaga. Heinamaast
- laudisele määriti 2 cm paksune savikiht - talade vahe savikihi peal täideti kas liiva või räbuga, mõnel juhul ka saepuruga Koostas: Meeli Kams 32 Hoone osad EPMÜ - talade alla naelutati hööveldamata lauad, nendele naelutati peergudest krohvimatid, lagi krohviti - talade peale tehti laudpõrand Sellise vahelae kandevõime tagasid puittalad ja helipidavuse nende mass ning tihedus (savi- määre sulges kõik õhupilud). Sammumüra tõkestamiseks toetati põrand mitte laetaladele, vaid omaette rõhtprussidele laagidele, mis lamasid kas täidise peal või asetati talade peale, nendega risti, kuid eraldati taladest vilditükkidega. Kui puitlaes kasutatakse tänapäeva materjale - täiteks klaasvilla ja lae viimistluseks kipsplaate, siis võib ära jätta talade alumisse pinda
Lahendatud olid peaaegu kõik küsimused. Olemas olid koorid, korraldajad, noodid olid juba laiali saadetud ja lahendatud oli ka majanduslik pool. Vaja oli veel lahendada küsimus, et kuskohas Tartus pidu toimuma hakkab. Vanemuise seltsi kasutada oli maja taha jääv pargitaoline aed, kuid see ei suutnud siiski kõiki pidulisi vastu võtta ning polnud seal ka platsi kontsertide jaoks. Sobiv koht leiti hoopis teisel pool jõge, kus asus sakslaste Ressource´i aed. Sinna ehitati kooridele laudpõrand. Tegemist oli ilma külgseinte ja katuseta täiesti lahtise poodiumiga, mille ette seati dirigendi pult. Kuulajatele seati lihtsad pingid ja tahapoole mõned telgid einelaua jaoks. Kõik oli väga lihtne, odav, kuid otstarbekas. Ruumi jätkus nii lauljatele kui kuulajatele (Palamets, Hillar 1994:10). Sellega said kõik ettevalmistused tehtud. 1.3. Kuidas laulupeole tuldi? Kõige rohkem oli laulupeol lauljaid valla- ja külakoolmeistrite hulgast. Palju oli ka taluperemehi,
ja samast ajast pärinevad uksed. Hoone paekivist seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. Pikihoone ja koori katusel on turvikkonstruktsioon, katusekatteks s-savikivi. Tornikiiver, käärkamber ja lõunaeeskoda on kaetud värvitud tsingitud terasplekiga. Pikihoone ja koor on kaetud ruumile ilmaliku ilme andva puidust silindervõlviga, mis on kooris krohvitud, pikihoones katud papiga. Pikihoones ja kooris on papiga kaetud laudpõrand. Siseseinad on krohvitud lubikrohviga ja värvitud lubivärviga. Pikihoonel on 1994-1995. aastatest pärinevad ristkülikukujulised kaheksaruudulised aknad, millele lisanduvad seespool Urmo Rausi vitraažid 2000-2001. aastatest. Samast ajast on ka käärkambri 6-ruudulised ja lõunaeeskoja 3- ruudulised aknad.25 39 Kuressaare kiriku põhiplaan. Allikas: MKA 37 Kuressaare kiriku läbilõige. Allikas: MKA
maakividest, soojustatud, seest puitlaastplaadiga kaetud kaetud laastukatus puitaknad taga valatud kipsplaadiga kaetud laudis (klaas+pakett) 6003 Paekivi Ümarpalk Laudpõrand Eterniidiga kaetud Laudis 2 klaasiga omaette Uus ahi. rookatus raamides puitaknad 6004 Maakivi, kõrgus Seest tahutud palk, sees Lai laudis, soojustatud Eterniidiga kaetud Lai laudis, peal linavilt ja 2 klaasiga omaette Soojustatud põrand ja lagi,
- Eesepere pidas Pearut imelikuks meheks, sest kord ta jonnis ja ajas kiusu ja järgmisel hetkel käitub, nagu poleks midagi olnudki. - Laudas oli see aasta palju sõnnikut, kuigi kari oli vaid mõne pea jagu suurenenud, see tähendas, et põldu sai korralikult väetada - Juss jäi ka kolmandaks aastaks Mari pärast, tööd oli veelgi rohkem, kuid sulane enam ei hädaldanud - Kogu kevad ja suvi kulusid kambrite ehituseks, eluhooned tehti palju suuremaks ja korralikumaks, pandi laudpõrand - Jussi ja Mari vahel jätkus endiselt lõõpimine, eriti tögas Mari sulast, tahtis teda nö välja süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse
Joonis 46. Saematerjali kuivamiskahanemine erinevates suundades. Vastavalt eespool öeldule tõmbub puit õhu niiskuse muutudes kokku või paisub. Seepärast on valmis puittoodangu seisukohalt tähtis, et töötlemiseks kasutatav puitmaterjali niiskus oleks peaaegu sama vastava kasutuskoha niiskusega. Kui niiskuse erinevused on suured, võivad tekkida tülikad probleemid, mis on seotud toote vormimuutustega, eelkõige kahanemise ja paisumisega, kujudeformatsioonid, lõhed jne. Algselt ilus laudpõrand ei pruugi pärast kütteperioodi algust enam nii hea välja näha (joonis 47) Joonis 47. Põrandalaudadesse võivad tekkida vahed mis on otseselt seotud niiskuse muutumisega _____________________________A. Roos______________________________ 34 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Kõmmeldumine on puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel, mis on põhjustatud kokkukuivamise erinevustest radiaal- ja tangentsiaalsuunas. Kahanemine on
Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida
php?id=126 + enesekontrollitest „Pinnakatted“ Moodle keskkonnas + erialaterminite sõnastik Moodle keskkonnas II. Koristustehnoloogia + foorum „Kasutuselevõtupuhastus“ Moodle keskkonnas 2.1 Põrandakatted 2.1.1 Puitpõrandad Puu on kuivade ruumide põrandakate. Kasutatakse massiivpuidust ja parketina, kodudes, võimlates, lasteaias, restoranis. Laudpõrandaid valmistatakse männist, kasest, kuusest või tammest. Parketti tammest, saarest, kasest, vahtrast. Joonis 1. Laudpõrand, mänd, osaliselt lihvitud. Foto L. Padu Joonis 2. Lippparkett. Foto L.Padu Pinnatöötlus: lakkimine, värvimine, õlitamine, vahatamine. Tänapäeval kasutatakse taimeõlide baasil põhinevaid tooteid- linaseemneõli, päevalilleõli, sooja. Parketti õlitatakse tavaliselt tehases. Õlitatud puitu puhastada “Linoliga”, Samett´ga”. Ära kaitse kunagi musta pinda! Peale õlitamist üks nädal ei tohi kasutada vett! Joonis 3. Osaliselt õlitatud puitpõrand. Foto L. Padu
Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida
Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida
kuuse- ja kaseoksad ning neile laotatud põdranahad. Tuleaseme taga asuv ,,puhas koht" oli koolasaamidel kolmest küljest laudäärisega ümbritsetud. Sealse koja sisemises jaotuses oli ,,puhtast kohast" vasakul peremehe koht, tema kõrval istus perenaine koos väiksemate lastega, paremal tagumises osas elasid perekonna teised meesliikmed, ukse lähedal olid naiste kohad. Ka Skandinaavia saamide maakodadel ja taredel on hilisemal ajal olnud vilgukivist või klaasist väikesed aknad, laudpõrand ning ukse kõrval saviga kokkuliidetud kividest laotud kolle või lahtine kamin, mille kohal oli lai, ülalt kitsenev ja katuseava kaudu väljuv maakividest korsten. Skandinaavia metsasaamide ja Koola poolsaare idaosa saamide juures võis maakoja sõrestik toetuda 4-6 ristpalgist koosnevale nelinurksele alumisele osale. Siit oli vaid lühike samm üleni palkidest ehitatud kodadeni. Ka nende alumine osa koosnes nelinurkselt asetatud
materjaliga. 7.10. Köögi, nõudepesuruumi, toiduainete ettevalmistusruumi, tualettruumi ning dusiruumi seinad kaetakse põrandapinnast kuni 1,9 m kõrguseni keraamiliste glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega, põrandad niiskuskindla kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. 7.11. Laagris on noortel lubatud magada telkmajades. Telkmajade ümbert tagatakse vihmavee äravool. Telkmajades peab olema laudpõrand ja automaatselt sisselülituv kütteseade. Õhutemperatuur telgis peab vastama käesolevate nõuete punktis 7.6 toodule. 24 8. Laagri ruumide (hoonete) sisustus 8.1. Laagri ruumide kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama kõikide ruumide normile vastava, ühtlase ja hajutatud valguse. 8.2. Kunstliku (tehis-) valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused peavad vastama tabelis 2 toodule. Tabel 2
Võtsin siis püssi ja läksin veidi maad metsa, et mõnda lindu lasta. Äkki nägin metsikut siga. Sead muutuvad ruttu metsikuks, kui nad rohtlataludest põgenevad. Lasksin selle poisi maha ja viisin ta laagrisse. Siis võtsin kirve ja lõin ukse sisse. Tagusin ja raiusin sealjuures tublisti. Viisin sea sisse ja kandsin taha laua juurde; siis lõin talle kirvega kõrisse ja panin ta maha, et veri maha jookseks -- ütlen maha, sest see oli maa: kõvaks tambitud maapind, mitte laudpõrand. Hea küll, seejärel võtsin vana koti ja panin sinna hea hulga suuri kive -- nii palju kui ma jaksasin kanda -- ja vedasin koti sea juurest ukseni ja läbi metsa alla jõe aarde. Sinna uputasin koti, ja see vajus põhja, nii et midagi ei paistnud. Oli selgesti näha, et midagi oli üle rohu veetud. Tahtsin kangesti, et Tom Sawyer oleks seal olnud; teadsin, teda oleks seda laadi asi huvitanud. Tema arust oleks see pööraselt põnev olnud. Keegi ei võinud
annaabi.ee 
