3) ühepoolsel kontraktsioonil langetab lülisamba kaelaosa vastavalt oma asukohale kas paremale või vasakule. 5. M. serratus posterior superior asukoht: lame ja suht. õhuke lihas, kaetud M. rhomboideus' e poolt; kulgeb 2 ülemise rinna- ja 2 alumise kaelalüli Proc. spinosus' elt alla lateraalsele, kus kinnitub 2. - 4. roide välispinnal, Angulus costae' dest veidi lateraalsemal. f-n: ülemiste roiete tõstmine sissehingamisel. 6. M. serratus posterior inferior asukoht: lame ja suht. õhuke lihas, täielikult M. latissimus dorsi all; algab Fascia thoracolumbalis' e pindmiselt lestmelt 2 alumise rinna- ja 2 ülemise nimmelüli kõrgusel, kinnitub 4 iseseisva kimbuna (saehammastele sarnaselt) 4 alumise roide välispinnale; f-n: hingamise ajal alumiste roiete langetamine. 7. M. splenius capitis et cervicis
Abaluu selgmisel poolel on abaluuhari (spina scapulae), mis läheb üle õlanukiks (acromion). Abaluuharjast üleval pool on harjaüline auk (fossa supraspinata) ja allpool on harjaalune auk (fossa infraspinata). Roidmine pind (facies costalis) ja selgmine pind (facies dorsalis). RINNAK (sternum) Ülemine osa on rinnakupide (manubrium sterni), mille ülemisel osal on kägisälk (incisura jugularis) ning sellest lateraalsemal rangluumine sälk (incisura clavicularis). Sellest allpool on roidmine sälk (incisura costalis). Keskmine osa on rinnakukeha (corpus sterni) moodustab rinnakupidemega rinnakunurga (angulus sterni). Alumine osa on mõõkjätke (processus xiphoideus). ROIDED (costae) (peas) Pärisroided- costae verae (1-7) Kaareroided- costae arcuariae (8-10) Vallasroided- costae fluctuantes (11-12)
Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2 Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa
reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1
A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv F: toimides samanimelisele liigesele lähendab sõrmuskõhrekaart ja kilpkõhrenurka teineteisele -> häälesideme kinnituskohtade vahemaa suureneb -> häälesidemed pingulduvad -> häälepilu aheneb - Musculus vocalis A: kilpkõhre nurk + hääleside ja K: pilkkõhre häälejätke F: reguleerib koos eelmisega häälekurdude pinget - Musculus thyroarytenoideus A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja HINGETORU – TRACHEA - 10-12 cm pikkune - kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses
Kuna moodustub menstruatsiooni Siis kui viljastumist ei toimunud, funktsioneerib umbes 2 kollakeha? nädalat. Kuna moodustub rasedus kollakeha? Raseduskollakeha tekib viljastumise korral ja jääb püsima pikemaks ajaks. Mis jääb kollakeha taandarenemise Armkude- valkjas keha corpus albicans korral tema kohale? Kus asub munajuha? väike vaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Kui pikk on munajuha? 10-12cm Mida ühendab munajuha? Kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Mida teeb munajuha? Viljastatakse munarakk. (Munajuha kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse) Mis toimub munajuha laienenud osas ehk Toimub munaraku viljastumine ja viliase arenemise ampullaarosas
Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse, · sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, · mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, · väljub silmakoopast · ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub.
teres minor, alt m. teres major. Canalis inguinalis. Canalis inguinalis kubemekanal on suguelundite arenguga seotud läbipääs kõhuseinas. Ta paikneb ligamentum inguinale peal ning tal on kaks ava ja neli seina. Avad: - sisemine anulus inguinalis profundus, on kaetud peritoneumiga, tema kohal on kõhuseina sisepinnal näha fossa inguinalis lateralis; - välimine anulus inguinalis superficialis, paikneb naha ja nahaaluskoe all tuberculum pubicum`ist lateraalsemal. Seinad: - alumine sein lig. inguinale (see on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroosi paksenenud alumine serv!), - eesmine sein m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos, - ülemine sein m. obliquus internus abdominis`e ja m. transversus abdominis`e alumised servad - tagumine sein fascia transversalis. Mehel kulgeb läbi kubemekanali seemneväät (funiculus spermaticus); naisel emaka ümarside (ligamentum teres uteri). Lacuna vasorum.
Pöidla lähendaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. adductor Randmekanali Pöidla Lähendab m. palmaris Randme V sõrmest Lähendab V pollicis põhi, III proksimaalne pöialt brevis painutajate lateraalsemal sõrme kämblaluu faalanks hoideside all keskjoonele proksimaalne pind Väike sõrme eemaldaja Väikesõrmepainutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m
5. sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, 6. väljub silmakoopast 7. ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt.kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. 8. Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse tuumadest. 9. Edasi liigub signaal aju tagumistesse osadesse, ajukoorde, mida nimetatakse esmaseks nägemiskorteksiks. Kolvikesed (circa 6mln, asukoht fovea ja reetina keskel), keskendunud värvi ja teravuse tajule Kepikesed (125 mln, asukoht reetina välisserval)
Kollakeha taandarenemisel jääb tema kohale armkude - valkjas keha. http://www.uoguelph.ca/zoology/devobio/miller/ovary0.gif http://medcity.com/image/oocyte.gif MUNAJUHA tuba uterina Munajuha on keskmiselt 10-12 cm pikkune torujas elund, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse. Munajuha asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Munajuha kõhtmine suue asetseb munasarja läheduses, on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, kusjuures tekib 15-20 narmast. Üks narmastest on teistest pikem ja ulatub vahetult munasarja vaba servani. Lehtrile järgneb laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased
(Lastehaiguste... 1986, Kupari & Nieminen 2005, Saha 2005, Uibo jt 2010.) Joonis 10. Südame tiputõuke ja parema vatsakese pulsatsiooni vaatlus- ja palpatsioonikohad täiskasvanul ja lapsel (Kupari & Nieminen 2005, Shelswell & Bentley 2007) Tabel 2. Tiputõuke asukoht (Uibo jt 2010). Lapse vanus Tiputõuke asukoht Tiputõuke paiknemine mamillaarjoone suhtes (roidevahemik) 0–2 a. IV 1–2 cm lateraalsemal 3–7 a. V 1 cm lateraalsemal 8–12 a. V Mamillaarjoonel või kuni 1 cm mediaalsemal Üle 12 a. V Mamillaarjoonest 1 cm mediaalsemal 18 8.3.2.3. Maksa ja põrna palpatsioon Maksa ja põrna palpatsioon teostatakse arsti poolt. Normaalselt asub vastsündinul maksa
A: kilpkõhre nurk + hääleside ja K: pilkkõhre häälejätke - segmendibronhid bronchi segmentales F: reguleerib koos eelmisega häälekurdude pinget - subsegmendibronhid bronchi subsegmentales - Musculus thyroarytenoideus - sagarikubronhid bronchi lobulares A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale - bronhioolid bronchioli F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja - lõppbronhioolid bronchioli terminales KOPSUD PULMONES - esimesed bronhioolid tekivad pärast peabronhi VI-XII kordset
Pikkus: 30 cm Funktsioon: uriini juhtimine neerudest kusepõide Kusepõis (VESICA URINARIA) Maht: 500-700 ml Funktsioon: uriini reservuaar Kusiti (URETHRA) Naise kusiti pikkus: 3-3,5 cm Mehe kusiti pikkus: 18-25 cm Funktsioon: selle kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine Munasari (OVARIUM, OOPHORON) Funktsioon: munarakkude kasvamine ja arenemine ning suguhormooni tootmine Munajuha (TUBA UTERINA, SALPINX): Asend: väike vaagna õõnes, emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas Funktsioon: tema kaudu liigub munarakk munajuhast emakasse; toimub munaraku viljastumine Emakas (UTERUS, METRA) Asend: kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid: 1) Limaskest ehk endomeetrium (ENDOMETRIUM) 2) Lihaskest ehk müomeetrium (MYOMETRIUM) 3) Serooskest ehk perimeetrium (PERIMETRIUM) Funktsioon: loote arenemine ja sünnitus Tupp (VAGINA, COLPOS )
· istuvast eluviisist · ühekülgsest treeningust, kus peamiselt koormatakse, kuid ei venitata puusapainutajaid · ülemäärastest või valesti teostatud istesse tõusu harjutustest (teine pool istesse tõusust toimub peamiselt niude nimmelihase abil) · põlvetõste harjutustest jne. Tüüpiline sümptom iliopsoase lühenemisel ehk spasmil on difuusne valu alaselja piirkonnas, reie eespinnal ja sageli ka tuhara ning puusa piirkonnas. Valupunkte võib leida veel kõhu sirglihasest lateraalsemal ja niudelihase alguskohas, allpool kubemesidet ja rätseplihase alguskohast mediaalsemal kohal. Sagedasem tunnus on valu tõusmisel istest püstiasendisse. Iliopsoase lühenemine on spordis ohtlik just samaaegse kõhulihaste nõrkuse korral, kutsudes esile tugeva nimmelordoosi, samal ajal paindub vaagnavööde ettepoole. Lisaks meditsiinilistele probleemidele võib seetõttu kannatada ka spordialade tehnika. Kliinilised tunnused võivad olla erinevad: 1) ristluuvalu
ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, väljub silmakoopast ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 22 lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal pool). Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja parema poole info vasakusse kuklasagarasse. Otse ees vasak ja parem nägemisväli kattuvad. Mitmetel loomadel (näiteks jänesel) selline vasaku ja parema silma nägemisvälja kattumine puudub.
NB! Jälgi, et elektroodide ja naha vahele ei jääks midagi muud peale geeli. Patsiendile implanteeritud kardiostimulaatori või kardioverteri olemasolul proovi elektroodi asetada seadmest võimalikult kaugele. 10.1 Võimalikud elektroodide asukohad on: a) Anterior-lateralis (eesmine-külgmine) positsioon, s.o käsielektroodide standardpaigutus. STERNUM-i käsielektrood asetseb paremal pool rindkerel sternumist lateraalsemal ja rangluu all. NB! Elektroodi ei ole mõtet asetada rinnakule, kuna luu ei juhi elektrit. APEX-i käsielektrood asetseb vasakul pool patsiendi rindkerel keskmisel aksillaarsel joonel, rinnanibust allpool. 791 Pilt 51.24. Klassikaline (eesmine-külgmine) elektroodide asend manuaalsel defibrilleerimisel b) Anterior-Posterior (eesmine-tagumine positsioon) STERNUM-i käsielektrood asetada rindkerele prekordiaalselt.
annaabi.ee 
