KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad-
võib see laeva jätta seisma pikaks ajaks. KAHJUDE ÄRAHOIDMISEKS ENNE LAADIMIST Kuna tsement on keskkonnatundlik last, siis tuleb seda käsitleda erilise hoolega. Tsementi peab hoidma kuivas, puhtas ning veekindlas ruumis, vastasel juhul võib esineda järgmisi probleeme: · Tsemendi kõvastumine, kui ta saab niiskust või vett · Tsemendi saastumine eelnevate veoste jääkidega TSEMENDI TAHKUMINE On väga oluline, et lastiruumid oleks täiesti kuivad laadimiseks. Samuti on väga tähtis, et oleks kontrollitud kõik ventiilid ja pilsivee süsteemid. Mittetöötavad süsteemid võivad põhjustavad vedeliku sattumise tsemendini ning see omakorda tsemendi tahkumise. Lisaks tuleb teha laevale ultrahelitest, et kontrollida kas luugid on ikka ilmastikukindlad. Ultraheli test säästab palju aega, kuna see on palju kiirem ja efektiivsem, kui on näiteks teised testid näiteks kriidiga või voolikuga testimine
ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. 2.Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. JOONISED Universaalsed segalastilaevad on pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide .... jne. veoks.Laeval on mahukad kaubaruumid (lastiruumid= trümmid) avarate lastiruumiluukidega, mitu tekki. Omab lastimis-lossimisseadmeid.Topeltpõhja vahelised ruumid (tankid) on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballastvee tankidena. Külmutus-segalastilaevad Lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, lastiruumid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga. Sõltuvalt temperatuuri reziimist kauba lastiruumides jagunevad külmutus-laevad:
Peale Pürotehnilisteks vahenditeks laevas on: ühe komisjoni liikme laeva juhtkonda 1) EV meresõitu reguleerivad deratisatsiooni toimub degaseerimine. erinevad raketid, säratuled, suitsupoid, kuuluvate isikute hulgast, teise valivad normatiiv dokumendid Peale kauba lossimist puhastatakse lastiruumid, kemoluminestsents valgustuspulgad ja laevapere liikmed. Komisjoni esimees nimetab Meresõiduohutuse mõne kauba puhul on küllaldane lastiruumide liiniheitja raketid. Pürotehnilisi vahendeid laevapere liikmete hulgast protokollija. seadus (RT I 2002,1,1; 2005, 57, 451) pindade pühkimine ja prügi eemaldamine
Sama võib öelda veoreziimi kohta. Osa tükklaste nõuab teatud soojus-, teised niiskusreziimi, kolmandaid võib vedada praktiliselt ükskõik millistes temperatuuri- või niiskustingimustes. Tükklastide lastimisel tuleb jälgida stoovimise kõrgust, sest muidu võib ülemiste lastikihtide surve alumiste lastikihtide kaubaüksused katki muljuda. Seda asjaolu arvestatakse ka tükklasti veoks ettenähtud laevade ehitamisel. Nende lastiruumid on rõhtsate vahetekkidega jaotatud kaheks või kolmeks vahetekiks. Et tükklastid on kõige erinevamate omadustega, pole nende trümmidesse paigutamine kerge ülesanne. Näiteks ei saa ühes trümmis vedada soolakala ja teed, sest soolakala eritab lõhna, mille tee külge võtab. 2.1. Tükklasti pakend ja taara Üks kõige tõhusamaid vahendeid lasti kaitsmiseks välismõjurite eest on selle pakkimine spetsiaalsesse ümbrisesse, mida nimetatakse taaraks
Erinevus on seletatav vett mitteläbilaskvate esemete olemasoluga ruumis ning võetakse arvesse täituvusteguritega ut = V / Vo täituvustegurid erinevate laevaruumide kohta on järgmised: Ruumid , milles paiknevad laevamehhanismid , tehonoolilised seadmed a eletrijaamad ..... mittereisilaevade ruumid , milles hoitakse lasti või laevavarusid Ruumid mis on täidetud koormata ratassõidukitega , eluruumid tühjad mahutid ja ballastitankid Veeremislaevade lastiruumid lasti sisaldavate ruumide täituvustegurid saab täpsemini leida arvutuslikult. Segalasti sisaldava lastiruumi täituvusteguri leitakse olenevalt lasti massist p, stoovimistegurist ja lasti taituvustegurist u , mis samuti ruumi mahust Vo valemiga -
korda. 2. Lastiruumide hooldamine Puhastamine, ventileerimine (tuulutamine), kontrollida manluuki, pilsikaeve. Kui tegemist on vanemat tüüpi laevadega siis tuleb kontrollida plankusid, et need oleksid terved ja kui ei ole terved, siis välja vahetada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon (n.ö kui on rotid, närilised, siis nende eemaldamine). 3. Pukseeriva laeva tuled Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan, mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld,
II. Erinevate sektsioonide ja eri otstarbega ruumide paigutas: 2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon 9.4. 1)- kuivlastilaeval, 2)- reisilaeval; I- piigid (vöör- ja ahterpiigid), II- lastiruumid, III- topeltpõhja ruumid, IV- süvatankid, V- pea- ja abimasinate ruumid; a- teenindusruumid, b- laevapere ruumid, c- reisijate ruumid, d- lastiruumid, e- kütuse, vee ja ballastvee tsisternid; 1- IV korrus, ülemine sild, 2- tekihoone (kambri) tekk, III korrus (komandosild), 3- tekihoone tekk II korus (paaditekk), 4- teine platvorm, 5- tekiehitise I korrus, paki ja
tulekustutussüsteem, on ette nähtud mahuliseks tulekustutamiseks suletud laevaruumides (nt masina-, lasti- ja tankerite lastipumbaruumid). Süsteem koosneb mahutitest veeldatud süsihappegaasi hoidmiseks, jaotustorustikest koos juht-, kaitse ja kontrollmõõteaparatuuri ning signalisatsiooniseadmetega. Vahtkustutussüsteem Vahtkustutussüsteeme kasutatakse tulekahju kustutamiseks põleva pinna katmise teel vahukihiga või kaitstava ruumi (nt lastiruumid) täitmisega vahuga. Kantavad kustutid Kantavad gaas-, vaht- ja pulbertulekustutid paigaldatakse laeva eri kohtadesse Vesikardin Vesikardinaid paigaldatakse tule leviku tõkestamiseks parvlaevadele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, laevade tootmisruumidesse, laevakoridoridesse jm. 41. Tankeri ehituse isepära Laeva keskosasa on lastiruumid. Pealisehitis on ahtris, kindlasti tuleb vältida ehitisi laeva keskosas, kus tekivad
Vahepealne seda asutust kasutatakse enamikul kaasaegsetel universaalsetel kuivlastilaevadel Ahtris sageli kasutatav variant. Kindalsti masinaruum ahtris tankeritel ja balkeritel. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e lastiruumid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad lastiruumiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nim ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse, moodustavad lasiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist
laeva ankruseadmed ja ka sildumiseks vajalikud seadmed. Uuematel laevadel on sageli vööris veekindel vahesein, mis tagab vööriga otsekokkupõrke-avarii ja vöörtäävi veealuse osa deformeerumise korral laeva pinnal püsimise. Kohustuslik on selline vahesein vööriustega parvlaevadel. Laeva ahtripoolse otsmise ruumi - ahterpiigi- moodustab ahterpiigi veekindel põikvahesein. Veekindlate põikvaheseintega eraldatakse masinaruum, lastiruumid,tankid, kohverdamid ja reisijate kajutid. Osa veekindlaid põikvaheseinu tehakse veel tulekindlateks. Tulekindlad ei ole vaheseinad, mis on tankide, piikide ja lastiruumide vahel. Lühidalt öeldes, vekindel vahesein ulatub laeva põhjaplaadistusest kuni peatekini. Allpool on vaheseinad paksemast metallist kui ülevalpool, sest alumistel tekkidel on vee surve tugevam kui laevaruumidesse satub vesi. Laeva vöör ja ahter
konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e
jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e
konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad lastiruumid tvintekid. Kõige alumine on alati trümm, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvist suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e. -tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. Kahekordse e
12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.39. Teatud spetsialiseeritud laevade puhul, näiteks konteinerilaevad, eristatakse konteinerimahutavust. See väljendub standardsete 20-jalaste konteinerite arvuga (TEU, twenty foot equivalent unit), mida laev on võimeline vedama nii lastruumides kui ka neist väljaspool (tekil). Kuna tänapäeval ehitatakse kõigi kuivlastilaevade lastiruumid selliste mõõtmetega, mis on kordsed 20-jalaste konteinerite mõõtmetega, siis lisatakse nende lastimahutavuse andmetesse ka konteinerimahutavus. Ratastehnikat vedavatel laevadel, näiteks parvlaevadel, mõõdetakse lastimahutavust liinimeetritega, mis näitab laevale mahutatava ratastehnika (autod, vagunid) üldpikkust. Erimahutavus (specific capacity, удельная вместимость) - mahu ja puhta
saadakse hakkama väiksema käibekapitaliga jne. 165. Kuidas toimub Ro-RO ja kuidas Lo-Lo laevade laadimine ? RO-RO süsteemi eeliseks on ka väiksemad sadamainvesteeringud, kuna laadimiseks on vaja ainult horisontaalse laadimistee olemasolu. LO-LO nimetus tuleb ingliskeelsest sõnast Life in-life off. Last laaditakse laeva ja lossitakse sadamakraanade abil- tavaliselt kuivlastilaevadel on tekliluugiga varustatud lastiruumid kuhu veetav kaup paigutatakse. 166. Miks on vaja raudteevedudel Euroopas teostada alusvankrite vahetusi? Kuna rööpmevahed eri riikides on erinevad, on vaja piirjaamades vahetada alusevankrid. 167. Mis on TEU? Kahekümmnejalase konteineri suurune veoühik. 168. Mis on EAN koodisüsteem? Tarbijapakend-tarbijapakend on toote lõpptarbijale mõeldud pakend. Selline pakend kodeeritakse ja markeeritakse EAN 13 EAN 8 standardi kohaselt
Sprinklersüsteem: on jaotatud 20sse sprinkleri tsooni. Igal tsooni alguses on distantsioonvoolavusmõõtja ja süsteemi sulgemiseks kraan. Süsteem töötab automaatselt. Surve süsteemis 14bar. Vesi võetakse joogivee tankidest, kuid saab võtta ka mereveekastist või pardakingstonitest. Süsteemi torustik on roostevabast terasest. Kasutatakse kolme tüüpi sprinklerit: punaseid (68ºC), rohelisi (93ºC) ja siniseid (141ºC). Vihmutussüsteemiga on kaitstud lastiruumid, mis on jaotud 8sse tsooni. Ühe minuti jooksul lastakse 1m²-le kustutuspinnale mitte vähem kui 5l vett. Sektsiooni pikkus on maksimaalselt 20m. Igal tsoonil on käsitsi avatav ventiil, mis asuvad 5. teki drentserjaamas. Süüsteem on kuiva tüüpi (torud tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate,
Trimmi õiendamseks võib kasutada vastavaid valemeid vi laeva püstuvuse informatsioonis antud graafikuid. Ülaltoodud tabelit kasutades arvutatakse püstuvus ja trimm sihtsadamasse saabumisel. Püstuvuse arvutamiseks on vajalik teada iga lasti ja varude massikeskme koordinaate. Nende leidmiseks kasutatakse vastavaid epüüre vi mõõtkavas tehtud laeva pikiläbilõiget. Sellise joonise mõõtkava on rht- ja püstsuunas erinev; laeva lastiruumid on jagatud ruutudeks, millest igaüks kujutab kindlaksmääratud osa lastiruumi mahust. Iga ruudu poolt kujutatav lastiruumi maht on iga trümmi jaoks erinev ja arvutatakse valemi järgi: Wt V= , N kus Wt on trümmi maht m3, N ruutude arv antud trümmi jaoks Määramaks mingi lasti massikeset, arvutatakse stoovimisteguri ja lasti massi järgi tema ruumala, mis jagatakse ruudu maastaabiga. Saadud ruutude arv annab ristküliku, mille täidab last
Laeva kõr- gust mõõdetakse meetrites või jalgades. • Lastiruumide mahutavus Lastiruumide mahutavus on aluse kõigi lastiruumide mahutavus kokku kuupmeetrites või kuup- jalgades. Enamik merel veetavatest lastidest on mahulastid, mille puhul lastiruumid täituvad enne, kui jõutakse laeva kandevõime piirini. • Lastitankide mahutavus See on laeva lastitankide mahutavus kuupmeetrites, kuupjalgades või barrelites (159 liitrit). Kuna vedellastide ruumala sõltub palju temperatuurist (soojuspaisumine), kasutatakse tankide kogu-
tegevust laeva ja lasti säilitamise ning laeva vabastamise nimel. Kui kõik veetihedad vaheseinad, läbipääsud tekkides (luugid, manluugid) ja illuminaatorid ei olnud juba enne suletud, tuleb seda viivitamatult teha, Otsekohe tuleb asuda ka laevakere seisundi uurimisele, et selgitada kas laeva sisemusse tungib merevesi või on kere säilitanud veetiheduse. Selleks teostatakse kõikide tsisternide, pilsside, kohverdamide mõõtmist vee avastamiseks ning vaadatakse üle lastiruumid ning masinaruum sissetungiva vee avastamiseks. Õhutorust või mõõtetorust korgi avamisel välja tungiv õhk annab tunnistust vee tulvamisest vastavasse ruumi. Lastiruumi tungiva vee sulin või kohin on samuti kuulda. Vee eemaldamiseks rakendatakse laevades olemas olevaid operatiivplaane. Kui kere on säilitanud veetiheduse või vigastused ei ole suured. saavad laeva pumbad sissetungiva veega hakkama
annaabi.ee 
