Värsiraamatuid avaldati 20 ja 30ndatel vähe. E. Enno ja J. Oro looming jäi neil aastatel laialipillatuna perioodikasse. Lasteluule raamatuproduktsiooni ei tule erilist muudatust ka 30ndatel. 20 ja 30ndate eesti lasteluule suuremad saavutused on seotud E. Enno ja J. Oro nimega, kes viljelesid peamiselt lapse ja looduse suhteid puudutavaid teemasid. Kahe nimetatud luuletaja kõrval jätkasid lastevärsside kirjutamist ka K. E. Sööt ja R. Kamsen. Ernst Enno (1975-1934) tuli lastekirjandusse peaaegu üheaegselt K. E. Söödiga. Mõlemad tegid kaastööd ,,Lastelehe" esimestele aastakäikudele ning kujundasid sealtpeale eesti lasteluule kõrgtaset aastakümnete vältel. E. Enno luule tervikuna kuulub nende loominguliste nähtuste hulka, mida ei ammendata ka kaasajas ja mille sügavam lahtimõtestamine võib toimuda järk-järgult erinevates ajastutes. Reserveeritud suhtumist põhjustas E. Enno huvi müstika ja teosoofiliste õpetuste vastu. Sellest algab E. Enno omapära ja
Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey · Värsivormilised lasteraamatud: o Piltvärsslood "Pambu-Peedu", "Seene-Mikk", "Piripill-Liisu" (kõik 1906); o "Nina-Jass ja Näpp-Mall", "Lõhkiläinud Kolumats" (1918) · K. A. Hindrey värsslugudega, mille tegelaskujusid ning süzeejoont järgisid autori groteskses stiilis joonistused, tuli eesti lastekirjandusse huumor. · Kuigi lugude põhieesmärgiks on õpetlikkus, pakuti seda nüüd uuel kujul, lapselegi arusaadava nalja, aga ka pisut hirmu tekitava kunstilise liialdusega. o Piripilli-Liisu upub oma pisaratesse, Seene-Mikk on nii must, et kasvab pärast vihma seeni täis jne. o Tõsimeeli manitseva, õpetava ja hoiatava, tihti ka halemeelse lastekirjanduse
Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis. Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter. Ellen Niidu esimene väikelaste proosaraamat ilmus 1963. aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood"
seelikut", või kui südamesse tungiv mõte on luuletuses ,,Kui tahaks nutta". Millisele lapsele ei meeldiks lugeda, või millisele emale ei meeldiks kuulata luuletust ,,Kõige ilusam"... Leelo Tungla loomingus ei puudu ka õpetlikkus ning lihtsad elutõed, samuti ka fantaasiaküllus, mida kõike saab avastada näiteks teoses ,,Anna ja Aadama lood" leiduvates juttudes. Usun, et Leelo Tungla panus lastekirjandusse on ülimalt tänuväärne. Kasutatud kirjandus: Leelo Tungal ,,Anna ja Aadama lood" Leelo Tungal ,,Küll on hea!" Leelo Tungal ,,Palju õnne sünnipäevaks!" Leelo Tungal ,,Kõige ilusam ema" Leelo Tungal ,,Lätikeelne jäätis" Postimees: Leelo Tungal läbi õuduste raamatu poole http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eesti-lastekirjanikud-ja-illustraatorid/leelo-tungal
lastekirjanduse kohta. Tema luulet on rohkesti viisistatud. Ta on avaldanud reisiraamatu Egiptusest ja Türgist koos Jaan Krossiga. Ellen Niit on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976. Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes populaarseks laulumänguks ning on ilmunud mitmes trükis. 2 Lasteluulest väärib esiletõstmist 1979. aastal ilmunud kogu "Krõlliraamat". Raamatutegelase Krõlli autoriks on kunstnik Edgar Valter.
Jutustuses "Soo" põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Uusromantikale iseloomulikult on peategelaseks kunstnik, kellega seotud, kellega seotud sündmusi ja elamusi kujutatakse omapärases loodusmiljöös. "Soo" on Lutsu sümbolistlikest teostest tuntum. Selle kõrval on tal ka teisi, isegi järjekindlamalt uusromantilisi teoseid, näiteks saatuslikku armastust käsitlev jutustus "Kirjad Maariale" või draamad "Sinihallik" ja "Sootuluke". Luts on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. Tähtis on kõigepealt tema "Kevade", mis küll polnud algselt lastele mõeldud. Teisalt on Lutsu "Nukitsamees" ilmekamaid lastele kirjutatud eest kunstmuinasjutte ning see on tuntavalt seotud just kirjaniku uusromantilise loomejärguga. 1920.aastail arenes eesti proosakirjandus kiiresti ja mitmes suunas. 1920.aastate esimesel poolel torkab silma vooluline mitmekesisus, kus kõrvuti esinesid klassikalised traditsioonid ja modernistlikud eksperimendid
vene keelde. Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud luulekogusid täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste. Lastenäidendid ja muusikalilibretod on näiteks järgmised: "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Lastekirjandusse tuli L. Tungal värssidega. 70-ndate aastate keskel ilmusid pildiraamat ,,Karune lugu" ning värsivihikud ,,Koera elu" ( 12 luuletust erinevatest koeratõugudest ), ,,Hundi lugemine" ( samuti loomadest ) ja ,,Mooni avastamine". Raamatus ,,Hundi lugemine" on tihti võrreldud looma elu lapse omaga, kasutatud pahupidisust ja kujutlusmängu. Emale pühendatud värsiraamat ,,Mooni avastamine" sobib lugemiseks keskmisele ja vanemale koolieale
Suri 2 juulil 2004. On õppinud Audla algkoolis, Kahtla 7-klassiliseskoolis, Orissaare keskkoolis. 1963 lõpetas Tartu Kunstikooli dekoraatori erialal. Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teiste kirjanike raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne Nukitsa konkursi võitja. Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte- ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid ja zanrid. Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2
Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti oli eksamil kõigile viis faktilist küsimust, mida ma täpselt enam ei mäleta. Üks oli kindlasti Ansomardi kohta – mis on tema päris nimi ning mida ta tõi eesti lastekirjandusse. Teine küsimus oli esimese eesti lasteajakirja kohta, nimi ja esimene peatoimetaja. Head õppimist ja palju edu eksamil! Grete 1. Lastekirjanduse defineerimise probleeme Lastekirjandus tänapäevases mõttes – täiskasvanute poolt lastele kirjutatud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi esteetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Alati leidub
Anni Swan(1875-1958) soome kirjanik · Z.Topeliuse järel teine rahvusvaheliselt tuntud lastekirjanik. · Õppinud ja töötanud rahvakooliõpetajana Helsingis · Töö lastelehtede juures, lastenäidendid, tõlked(J.W.Goethe, L.Carroll) · Tütarlastekirjanduse traditsiooni looja Soomes(nn.Tuhkatriinu lood) · Alates 1961.a. välja A.Swani medalit lastekirjanduse preemiat Kirsi Kunnas(1924)- Soome kirjanik · Kaasaegse lastekirjanduse ema · Tuli lastekirjandusse 1954 kui inglise nonsense luule vahendajana · ,,Villiomenapuu julkaistiin vuonna"(Wild Apple Tree), ,,Uivat saaret", ,,Metsalapse muinasjutupuu"(esimene lasteraamat 1956, soome lasteluule meistriteos) Kaarina Helakisa(1946-1998)- Soome kirjanik · Vähemalt miljon sinist kassi ainuke raamat, mis on eesti keelde tõlgitud · Kaasaja mõjukamaid lastelüürikaid 25. G. Rodari (1920 - 1980) muinasjuttud sotsiaalne suunitlus, allegooria ja kujundlikkus.
populaarseks. Luule esikkogu ,,Maa on täis leidmist" ilmus 1960. aastal, kuid juba enne seda oli E. Niidust saanud väga hea mainega lastekirjanik. ,,Maa on täis leidmist" sisaldab mõttetihedat ja teostuselt laitmatut luulet, tähelepanuväärne on autori sõnavararikkus ja kujundi omapära. Ellen Niidu esikkogule on iseloomulik tugevajõuline emotsionaalsus, muljetevärskus ja aval pihtimuslikkus. (Kalda, 1991) Lastekirjandusse tuli Ellen Niit aastal 1954 tagasihoidliku värsslooga ,,Kuidas leiti nääripuu". Sellele järgnes ,,Rongisõit" aastal 1957. ,,Rongisõit" kujunes koos G. Ernesaksa viisiga väga populaarseks laulumänguks ning seda on korduvalt uuesti trükitud. Lugu loomade rongisõidust vastab nii sisu kui kompositsiooni poolest ideaalselt väikelapse ealisele eripärale, andes võimaluse kulmineeruva pinge toredaks humoristlikuks lahenduseks ning kaasamängimiseks. (Krusten, 1995)
1. Lastekirjandus täiskasvanute poolt lastele kirjutatud, illustreeritud ilukirjandus. Piirjoonteks on kuulumine ühelt poolt ilukirjanduse ning ühtlasi eetika valdkonda ja teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid
................................................ 73 LISA 2. Algupärase lastekirjanduse statistikat ........................................................... 74 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö teeb katse vaadelda suundumusi eesti lastekirjanduses 21. sajandil. Keskse autorina uurin Heiki Vilepit, tema tulekut eesti lastekirjandusse ja ta loomingu eripära. Heiki Vilepi valisin bakalaureusetöö objektiks tema loomingus avalduvate perioodile iseloomulike omaduste tõttu. Eesti lastekirjandus on taasiseseisvumisajal läbi teinud suure arengu ajast, mil eesti lastekirjandusele juba "hauamonumenti paigaldati", oleme jõudnud aega, kus lastele avaldatakse aina rohkem raamatuid. Trükitakse üha rohkem ja loetakse üha vähem. Lastekirjanikud peavad arvestama väga paljude mitte otseselt kirjanduslike faktoritega,
,,Kevade"). Tema teostes põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Kevade nn Tootsi-lood on teinud tema tuntuks läbi aegade. Tema tuntuim sümbolistlik teos on ,,Soo", armastust käsitlev jutustus ,,Kirjad Maariale", draamad ,,Sinihallik" ja ,,Sootuluke". 20-30ndatel naasis ta realistliku proosa juurde ning kirjutas hulga jutte noormehe elluastumisest, linna ahatlustest ja argielu pahedest. Ta on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. ,,Kevade" ja ,,Nukitsamees". Viimane on ilmekas lastele kirjutatud kunstmuinasjutt ning see on seotud uusromantilise loomejärguga. Eesti kirjandus 1922-1940 Vabariigi aeg Vabariigi ajal olid kirjandusele soodsad tingimused. Kvaliteet läks paremaks, ka kvantiteet paranes. Klassivahe oli meeletult suur. 1922 loodi kutseühing Eesti Kirjanikkude Liit. 5 liikmeline juhtkond. Esimeheks valiti Tuglas. Asutajaliikmeid 33. Liidul oli ka põhikiri jm
välja. Kuidas me teame, mis toimus sada ja enam aastat tagasi? Kõige aluseks on ehk ennemuistne papüürus või Eestis eelmise sajandi algul kasutatud krihvel ja stilus, tänapäeval tuntud kui pliiats ning paber. Veel olulisemad on aga inimesed, kes vanaisade teadmised ja tarkused üles kirjutavad. Just tänu neile säilib ajalugu ja teadmised, pole jäänud unarusse meie kaugete esivanemate elulaad ja avastused. Mure rahva püsimise ja saatuse pärast tõi juba venestamisajal lastekirjandusse selliseid teoseid, mis püüdsid põlistada rahvuslikku edulaadi, kombeid ja traditsioone, folkloori ja etnograafiat, aga ka lihtsalt säilitada rahva ajaloolist mälu. Väga oluliseks kirjanikuks selles valdkonnas on osutunud Harri Jõgisalu. Ta on tuntud Eesti lastekirjanik, koduloolane ja pedagoog, kes on omanäoline loodusekujutaja, asjatundlik ja meisterlik jutustaja. Uurimistöö teemaks valisin Harri Jõgisalu elu ja loomingu. Valiku põhjuseid oli mitmeid
kujunema uus pealiin. Sass Henno (2005 Mina olin siin 1. Esimene arest). Mait Vaik (lühiproosa viljakas autor), Armin Kõomägi (Reaalsus on tihtilugu groteskselt paigalt nihutatud. Tugev reaalsuse taju. Materiaalsuse põhi). Karmi realistliku proosa hargnemine: Kerttu Rakke (naisversiooni Peeter Sauterist, kuid kirjutuslaad muutus meelelahutussuunda). Aidi Vallik (esimeste luulekogude juures noorsooproosasse ja lastekirjandusse). Olavi Ruitlane ,,Vee peal" ja noorpõlve mälestuste aktualiseerimine on noorsooproosaliku kallakuga. Noorsooproosa ja karmid teemad saavad kokku). Vahur Afanasjev (luuletaja, prosaist. ,,Serafima ja Bogdan" (2017) tõsise kirjaniku ambitsiooni, enne tegi noorpõlvenalju. Venevanausuliste teema on põhiliin. Tekst mõjub eesti keelde pandud vene keelena). Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra). Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni
Eriti kahjulikuks kuulutati muinasjutufantaasia, mis mõjuvat laostavalt lapse realistlikule maailmatunnetusele. Samas peab tunnistama, et kõigest hoolimata 20ndad a-d olid vene lastekirjanduse, ennekõike lasteluule õitseajad. Just nendel aastatel sündisid ilmale Kornei Tšukovski värssmuinasjutud, mis paistsid silma oma ootamatu ja seniolematu rütmilikkuse, leidliku sõnamängulisusega ja lapselikult lihtsa esitluslaadi poolest. Temaga samal ajal lastekirjandusse tulnud Samuil Maršaki rõõmsameelsed, hoogsad ja sisukad värsid muutusid sedamaid vene lasteluule etalonideks. 90ndate a-te lastekirjandust iseloomustab ennekõike selle kirjusus. Noored luuletajad taastasid innukalt 20ndate a-te traditsioone , kasutasid meeleldi koolifolkloori sugemeid, pöördusid hoopis uute või varem keelu all olnud žanride poole, olgu see siis nonsens, paroodia või rahvaluule matking.
annaabi.ee 
