kokkulepitud kvaliteediga. Logistika tööülesanded on seotud: · Transpordi korraldamisega vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hindamine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs. · Transpordi juhtimisega vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korraldamine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, autojuhtide tööaja ja töötasu arvestus. · Ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine · Hangete ja ostutega tegelemine · Materjalijuhtimine ja tootmine planeerimine · Tarneahelate hindamine
· Avaliu lao pidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. · Avalik laooperaator ei oma ladustatud kaupa ja sageli on laoettevõtted sõltumatud firmadest, kelle kaupu nad ladustavad. · Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel. Lepinguline ladu · Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamiset. · Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, siliditamine, varsutamine kasutusjuhenditega, müügipakendite koostamine. Laonduse komponendid 1. Ruum 2. Seadmed 3. Personal · Laoruum kujutab endast üldjuhul tarbekaupa. Sellehind võib olla suuresti muutuv sõltuvalt pakkumise ja nõudluse vahekorrast. · Väikese ringlemissagedusega laos on tähtis hoiustamise efektiivusus. · Suure ringlemissageduse korral on aga olulisel kohal hoopis inimeste töö tootlikkus.
LIFO- Viimasena sissetulnud kaubad väljastatakse viimasena. FEFO- Kõige vanema realiseerimisajaga kaubad väljastatakse viimasena. 12. Mida tähendab toote ringlussagedus? V: Suurus, mis näitab, mitu korda müüakse aasta jooksul ühe laoartikli keskmise laosaldu suurust tootekogust. 13. Millised abinõud on liigsetest laovarudest vabanemiseks? V: * Varusid odavalt müües · Realiseerides turgudel, kus nende järele võib veel nõudlust olla. 14. Millest lähtud laoteenuste planeerimisel? V: Lao asukohast Hoonete, ruumide ja tehnoloogia planeerimisel Laoinventari planeerimisel 15. Mis vahe on hulgilaol ja logistika terminalil? V: - 16. Kas puhtus ja kord mõjutab ka laotööde kvaliteeti? V: * Läbimisajad lühenevad, kuna ladu on efektiivsem. · Vähem õnnetusjuhtumeid. · Kaupadele tekitatakse käsitsemisel vähem vigastusi. Üldiselt toimuvad kõik laotöötoimingud efektiivsemalt. 17
Ekspediitor- kauba kättetoimetaja. Multimodaalse transpordi operaator- kohustuste hulka kuuluvad eri etappidel veoteenust pakkuvate firmadega veolepingute sõlmimine, vahepunktides kauba laadimise-lossimise ja ladustamise tagamine, kauba teekonna jälgimine ja muud kaubaveo toimingud. Vastutab oma kliendi ees vedajana kogu veoahela eest. 10. Ekspedeerimisteenused a. kaupade konsolideerimine; b. vedude korraldamine; a. terminali- ja laoteenuste osutamine; b. kaupade pakendamine ja markeerimine; c. tolliformaalsuste täitmine; d. informatsiooni edastamine ja töötlemine; e. kaasabi rahavoogude juhtimisel; f. riskide maandamine ja kaupade kindlustamine; g. väliskaubandustehingute nõustamine; h. muud ettevõtja logistilisest käitumisest tulenevad teenused. 11. Ekspedeerija rollid a. Ekspedeerija kaupade konsolideerijana b. Ekspedeerija kaubavedude korraldajana c
majandustegevust 2004.aasta oktoobrikuus. 2006.aastal soetati kinnistu Maardus Paemurru 6A ning jätkati laopidajana teenuse osutamist varem samal aadressil tegutsenud Abemi OÜ klientidele. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse otsusega 25.maist 2006 väljastati Abemi Laoteenused OÜ-le tollilao luba AT/0120/EE100EE ja tolliterminali luba YT/0114/EE100EE. Ettevõttel on laoteenuste osutamiseks teeninduspinda 16350 m², millest avatud territooriumi on 12000 m² ja kinnist laopinda 4350 m². Kinnise laopinna moodustavad 6 laohoonet, millest 5 on renoveeritud aastatel 2002-2005; uus, 1100 m²-ne külmladu valmis aastal 2004. Ettevõtte territooriumile suubub 2 raudteeharu kogupikkusega 1486 meetrit ning raudteevagunitega saabuva kauba teenindamiseks omab ettevõte kahte rööbastel liikuvat 10- ja 20-tonnise tõstejõuga sildkraanat.
Vastavate teenuste osutamine toimub individuaalselt, kus igale kliendile lähenetakse optimeerides nii aja kui raha kasutust. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Firma eesmärgiks on osutada oma klientidele integreeritud logistilist teenust, mis vastab kõrgetele kvaliteedi standarditele. 1.3. PROTSESSIDE LOETELU Ettevõtte protsessiks on: Veoteenuste osutamine Veokorraldus Laoteenuste osutamine Laotoimingud Arveldamine Ressurside hankimine (Tööjõud, Sõiduk ( ost või rent) Lepingute sõlmimine Tollivoristamine 1.4. TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Logistika ettevõte toimimisobjektid on järgmised: Müük Makse Saadetis ehk transporditav objekt Ladustav kaup Teenus Saadetise nimikiri Klient Tellija Vedaja Veoauto - sõiduk Ladu
konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. Globaliseerumine ladustamises Veel mõned aastakümned tagasi oli laialdaselt levinud skeem, mille puhul üks laooperaator kasutas üht või mõnda laohoonet mingis kindlas asukohas. Suuremad laooperaatorid rajasid laokomplekse ka ühe geograafilise regiooni ulatuses. Järgmine samm laoteenuste osutamise ulatuse laiendamises on organisatsioon, kes osutab laoteenuseid ülemaailmselt. Liikumine globaliseerumise suunas on stimuleeritud suures osas riiklike kaubandusbarjääride äralangemise ja kitsenduste vähenemise poolt. On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel. Näiteks opereerivad Jaapani firmad USA-s ja Austraalia teenusepakkujad opereerivad kõikjal üle Ameerika mandri
Lepinguline laopidamine on suhteliselt uus laomajanduse vorm. Lepinguline laopidamine on kombinatsioon avalikust ja privaatteenindamisest. Vastupidiselt avalikule laole, mille puhul hoiustatakse klientide kaupu üldjuhul ilma lepinguta või lühiajalise lepinguga, on lepingulise laopidaja ja kliendi vahel sõlmitud enamasti pikaajaline kokkulepe. Selline leping nõuab laopidajalt ka sageli selliste täiendavate laoteenuste osutamist nagu pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega, toodete lõplik koostamine jne. Sellistel puhkudel tagab leping ostetavate teenuste osutamise stabiilsuse. 6 Laonduse komponendid Ruum, seadmed ja personal on laomajanduse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvuses. Laoruum kujutab endast üldjuhul tarbekaupa
tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..) Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalüütikud; telekommunikatsioon (uudised) •Klient – võib olla samuti sisendiks, näit teenindus: juuksur, hotell, haigla, hambaarst, teater, takso ja buss (muudab kliendi asukohta). •Klient ei ole ainult passiivne sisend vaid võib samuti osaleda protsessis näit. blankettide täitmine infolauas, kliendid loovad atmosfääri restoranis jne. Muutvad sisendid:
suurema tarnekindluse eest nõus rohkem maksma, jättes ebakvaliteetse teenusega seotud riski vedajale. 8. Konkurentsi tihenemine siseriiklike vedude turul viie aasta tagusel veoturul tegutsesid vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on riigisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunud lähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 9. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse. Teenuste ostmisega vabanetakse investeeringutest laopindadesse ning kuludest, mis on seotud kasutamata laopinna, tehnika ja inimtööjõuga. 10. Logistikapartnerilt oodatakse võimet pakkuda terviklahendusi ettevõtte logistiliste vajaduste muutudes oodatakse logistikapartnerilt võimet pakkuda paindlikke
Logistiku tööülesanded hõlmavad järgmisi tegevusi: 1 transpordi korraldamine - vajaduste hindamine, vedude planeerimine, pakkumiste hinda- mine, veolepingu koostamine ja veokulude analüüs; 2 transpordi juhtimine - vedude planeerimine ja korraldamine, veoteenuste müügi korral- damine, veokipargi hoolduse ja remondi korraldamine, veonduse kuluarvestussüsteemi haldamine, autojuhtide tööaja- ja töötasu arvestus; 3 ladustamise korraldamine, laoteenuste müük või laotöö juhtimine (oma lao puhul: töö korraldamine, laopersonali töö korraldamine, kuluarvestus); 4 4 varude juhtimine - vajaduste analüüs, planeerimine, sortiment, kulude hindamine, varude optimeerimine; 5 hangete ja ostudega tegelemine - ostutoimingud, ostuvalik, lepingute sõlmimine, ostuga
Pearaamatus müügitulude kontode kandeid vaadeldes selgus, et kõikide põhitegevusega seotud teenuste tegemisel kirjendatakse saadud tulu kasumiaruande kirjel „Müügitulu“ ning arve kinnitamise käigus tekib raamatupidamise registrisse finantskanne: D Nõuded ostjate vastu K Müügi käibemaks K Müügitulu. Arveid teenuste osutamise eest koostavad raamatupidaja ja kliendisuhete spetsialist. Intervjuus ettevõtte juhiga selgus, et arveid esitatakse üks kord kuus eelneva kuu laoteenuste eest. Ekspedeerimisarveid esitatakse jooksvalt teenuse tegemisele järgneval päeval ekspedeerimisjuhi poolt. Tollimaakler esitab tolliteenuste käitlemise eest arveid, kui kliendi kaubad on saabunud tollilattu. Seoses sellega tekib kauba deklareerimisega seotud kulud, mille eest esitatakse kliendile tolliterminaali käitlemise eest arve. Tabel 2. Tulukontode käibeandmik 01.08.2019 – 31.10.2019
Milliseid kaubagruppe on vaja ladustada vähesel määral ja milliseid pole tingimata vajalik ladustada? 3. Selgitada, millisel juhul on vaja tootmisega seoses hoida toorainete ja materjalide varusid ning millisel juhul valmistoodete varusid? 4. Millised kaubad peaksid olema ladustatud turupiirkonnas ja mis võivad olla ladustatud kaugemal? 5. Miks muudavad käsitsemine ja hoiustamine kaubad kallimaks? 11.3. Oma lao pidamine või laoteenuste ostmine Ettevõtted võivad omada ladu koos sisseseade ja kaubaga ning pidada palgal oma laotöölisi. Seejuures ei soovi paljud ettevõtted omada laohooneid, laotehnikat ja oma töötajaid laos ning eelis- tavad hoopiski laoteenuste ostmist. Lähtuvalt sellest, mida ettevõtted oluliseks peavad ja milline on nende strateegia, suhtuvad nad oma laopidamisse erinevalt. Ettevõtte suhtumise järgi laopida- misse jaotatakse laod kolme kategooriasse: · privaatladu · avalik ladu
kliendi rahulolu tagamine (terminalis koondatakse kaubad) Eraladustamine- ettevõte omad, rendib või liisib välja vajalikku laopinda. Kauba omanik kontrollib kaupa täielikult. Üldkasutatav ladu- lao omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamiseteenust rohkem kui ühele kliendile. Lao pidaja omab ladu kuid mitte tehnikat seal sees. Lepinguline ladustamine- – üldkasutatava lao teenuste edasiarendus, kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele. Samuti võivad sellega kaasneda lisa teenused. Otsetarned- müüja toimetab tellimuse otse kliendile vaheladusid kasutamata. Lao tüübid- Hoiuladu – traditsiooniline ladu, kasutatakse kaupade hoiuks Jaotusladu/jaotuskeskus – hoiulao edasiarendus, kaupa komplekteeritakse ja ühitatakse, ringluskiirus veidikene pikem.
Jaotus – tuleb suure kogusena, jaotatakse laiali mitme kliendi jaoks. Eraladustamine – ettevõte omad, rendib või liisib välja vajalikku laopinda. Kauba omanik kontrollib kaupa täielikult. Üldkasutatav ladu – lao omanik on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamiseteenust rohkem kui ühele kliendile. Lao pidaja omab ladu kuid mitte tehnikat seal sees. Lepinguline ladustamine – üldkasutatava lao teenuste edasiarendus, kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Partnerlussuhe laooperaatori ja kliendi vahel peab olema hea ja ladu on kohandatud vastavalt kliendi vajadustele. Samuti võivad sellega kaasneda lisa teenused. Pakkimine jne Otsetarned – müüja toimetab tellimuse otse kliendile vaheladusid kasutamata. Lao tüübid läbi hoiundamise Hoiuladu – traditsiooniline ladu, kasutatakse kaupade hoiuks Jaotusladu/jaotuskeskus – hoiulao edasiarendus, kaupa
Privaatlaod on enamasti hulgimüügi- ja tootmisettevõttete laod. Avalik ladu- laopidaja on sõltumatu partner, kes pakub teenuseid rohkem kui ühele kliendile. Avalikud laod on enamasti suurematel logistikateenuseid pakkuvatel ettevõtetel (ekspedeerijad, vedajad ja sadamaoperaatorid) Lepinguline ladu- on kombinisatsioon avalikust ja privaatlao teenindamisest. Lepingulise laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded.
tarnekindluse eest nõus rohkem maksma, jättes ebakvaliteetse teenusega seotud riski vedajale. 1. Konkurentsi tihenemine siseriiklike vedude turul - viie aasta tagusel veoturul tegutsesid vaid üksikud transpordiettevõtted, kes vedasid üle Eesti täiskoormast väiksemaid kaubakoguseid. Tänaseks on rügisisene konkurents tihenenud ning veoturg osaliselt segmenteerunudlähtuvalt saadetise suurusest, tarneaegadest jms. 1. Suurenenud nõudlus laoteenuste järele - kuna paljude ettevõtete kaupade ladustamisvajadus on periooditi erinev, ostab suur osa firmasid kulude optimeerimiseks laoteenuseid sisse. Teenuste ostmisega vabanetakse investeeringutest laopindadesse ning kuludest, mis on seotud kasutamata laopinna, tehnika ja inimtööjõuga. 6. Logistikapartnerilt oodatakse võimet pakkuda terviklahendusi - ettevõtte logistiliste vajaduste muutudes oodatakse logistikapartnerilt võimet pakkuda paindlikke terviklahendusi.
juhtida / laotegevust korraldada. Üldkasutatava lao omanik ja -pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja on tavaliselt lao, selle sisseseade ja tehnika omanik, kuid hoiab oma laos teistele kuuluvaid kaupu. Tavaliselt osutatakse seal tavapäraseid laoteenuseid lühiajaliste lepingute alusel. Lepinguline ladustamine. Kliendi erivajadustele kohandatud laoteenuste pakkumine. Laoruum või osa sellest, infosüsteemid, tööjõud ja töökorraldus on kohandatud kliendi logistikasüsteemi erivajadustele. Tavaliselt osutatakse lepingulise ladustamise teenuseid pikaajaliste lepingute (vähemalt 2–3 a) alusel. Otsetarne (direct / drop shipping) puhul toimetab müüja tellimuse otse kliendile, vaheladusid kasutamata. Otsetarned on põhjendatud eelkõige suure väärtusega või suuremahuliste kaupade tarnimisel või suurte, ühest laadimiskohast
Ekspedeerimisettevõte kasutab klientide teenindamiseks laia koostööpartnerite võrku ja omab spetsiiilist teavet allhankijate, vedajate ja muude ekspedeerijate võimalustest, hinna- ja veotariiidest. Tänu koostöövõrgus tegutsevate partnerite kaasamisele ja veonduse informatsiooni kasutamisele, saadetiste liikumise jälgimisele, terminali- ja laoteenuste osutamisele ning riskide võtmisele suudetakse pakkuda klientidele olulist lisaväärtust. Ekspedeerijate vahendusel liigub ligikaudu 90% rahvusvahelise õhutranspordiga veeta- vatest kaupadest. Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimuvast rahvusvaheliste maanteevedude
annaabi.ee 
