Ladude funktsioonid ja tüübid 6. Laonduse arenev roll logistikas ja ladude funktsioonid 6.1. Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Tööstusrevolutsiooni käigus siirduti käsitöönduslikult tootmiselt masintootmisele, mis tõi kaasa ülemineku üksikute, tellitud toodete valmistamiselt suurte tootepartiide masstootmisele
Konsolideerimine · Konsolideerimine kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti. · Laokulud on siinjuures õigustatud ja efekt saadakse eellõige suurte kaubakoguste veokulude säästmisest. · Hulgimüügifirmad saavad konsolideerimisest kasu eelkõige läbi väiksemate vaovarude ja suurema ringlemissageduse. Distributsioon · Distrubutsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. · Ühelt saatjalt saabunud saadetise lahutamine väiksemateks osadeks ja nende edastamine klientidele · Analoogiliselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokuludes, kuna ühe paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. Kliendi rahulolu tagamine
............................................................................................. 8 Ladude jaotus tegevusvaldkonna ja kasutusotstarbe järgi................................................... 8 Läbivooluterminalid.............................................................................................................. 9 Transiitlaod ......................................................................................................................... 9 Avalikud laod ehk nn.laohotellid .......................................................................................... 9 Ladude jaotus muude tunnuste ja kriteeriumide järgi............................................................ 10 2 Laonduse ajaloost Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha
Makedoonia Aleksander liikus oma vallutusretkedel peamiselt jõgede ja mere läheduses, vedades laevadel sõjaväe toitmiseks vajalikku kuu viljavaru. Tolleaegsete meresõiduvahendite ja moonavooride puhul oli tegemist omamoodi suurte liikuvate ladudega. Ajaloost on teada, et vanad Rooma, Kreeka ja Egiptuse ülikud lasid koguda ja säilitada võimalike näljahädade ärahoidmiseks suuri viljatagavarasid. Feodaalide ladudeks olid tol ajal peamiselt viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tol kaugel ajal olulist sotsiaalset funktsiooni. Sedamööda, kuidas hakkas arenema kaubandus, tekkis kaupmeestel vajadus säilitada kokku- ostetud kaupu enne müüki. Rändkaupmehed vedasid endaga kandeloomade seljas ja vankritel kaasa arvestatava suurusega kaubaladusid. Oma väikesed laod olid ka käsitöölistel, sest nad pidid säilitama erinevate materjalide varusid, mida kasutati valmistoodete meisterdamiseks. Käsitööliste
...................................................................................................... ...............7 2 Laonduse olemus ja funktsioonid Laonduse ajalugu ulatub tuhandete aastate taha. Algselt hakati varuma ja ladustama põllumajandussaadusi eesmärgiga hoida ära võimalikku näljahäda. Esimesteks ladudeks olid viljaaidad. Põllumajandussaaduste laod täitsid juba tollal tähtsat sotsiaalset ja kaubanduslikku funktsiooni. Renessansi ajal hakkasid arenema transpordisüsteemid maitseainete transportimiseks idamaadest. Maitseainete mereveo järel hakati ka neid enne realiseerimist ladustama. Ladustamine on teenus, mis hõlmab endas transporti, pakkimist ning asjade pikaajalist või lühiajalist ladustamist. Pakume ladustamisteenuseid nii ettevõtetele kui eraisikutele. Vajadus
Kordamisküsimuste vastused 1. Millistel põhjustel on vaja ladusid ? · Millist tootmine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponentidest ja pooltoodetest · ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi · ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid · ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust · pikad veokaugused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid
jõudude hajutamisele. Diversifikatsioon võib olla horisontaalne, mis toimub samal tasandil (nt ettevõte toodab kappe ja ka kirjutuslaudu), vertikaalne, mis seob tootmise varustus- või turustusorganisatsioonidega (saeveski toodab ehitusdetaile), või lateraalne, kui toodete vahel puudub tootmisalane seos (jalatsivabrik toodab spordivarustust). Diversifikatsioon e. - mitmekesistamine- pakutavate teenuste maksimaalne sortiment ja maksimaalne tarbijate hulk(hüpermarketid). Võimalik turuosa laiendus, üsnagi kulukas Spetsialiseerumine- tegutsetaks väga kitsal teenuste müügi alal, olles samal ajal nende parimad pakkujad. Valitakse suhteliselt kitsas tellijate ring ja pakutakse neile teenuseid, mida nad mujalt ei saa. Püütakse olla oma sektoris parim, turu laiendamine väga raske. 9. Outsourcing´u mõiste, selle kasutamise põhjused ja takistused
äärmiselt tähtsat rolli. Ladustamise all mõeldakse eesmärgistatud , kindlal põhjusel materjalide või valmistoodete varude hoidmist lühema või pikema perioodi jooksul. Selle ülesanne on tagada tarbijate järjepidev kaubaga varustamine ja katkematu tootmine. Võimalike kriisiolukordade tarvis hoiavad riigid elanikkonna vajaduste lühiajaliseks katmiseks täiendavalt esmatarbekaupu ja mootrokütuse julgeolekuvarusid. Kui jätta arvestamata ladustamine kriisolukordade puhuks, ladustatakse tooraineid, materjale, komponente ja valmistooteid üldjuhul ärilistel eesmärkidel. Ladustamine ladudes on oluline ja nii on ka lihtsam, nii ettevõtetele kui ka teistele. Sest saab tagada näiteks parema klienditeeninduse, kuna kaubad on koheselt kättesaadavad ja see tagab kõrge tarnevõime ning operatiivsuse tellimuste täitmisel. Samuti aitavad laod ka kokkuhoida erinevaid kulusid, näiteks veokulusid, kuna kui hakata peaaegu igale kliendile eraldi
tegelenud või kellel oli see ebaefektiivne. Tänapäeval on ladude loomine seotud palju enamate probleemidega, kui see oli 13. sajandil. Üheks olulisemaks on laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem. Lao kavandamise juures on olulised kindlad printsiibid, millest kogu hilisema lao toimimise aja jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud. Lao projekteerimise seisukohalt peab ruumi sisseseade olema rajatud nii, et see omakorda ei takistaks kaupade kiiret ning seisakuteta liikumist esialgsele ladustamispinnale ning hiljem sealt ära. Kuna kogu laotegevus toimub põrandal, peab see olema piisavalt kvaliteetne, et sellel saaks nii käsi- kui ka suuremate tõstukitega kaupa transportida
1. Laonduse arenev roll logistikas Algul oli vaja ladusi selleks, et hakati hoiustama põllumajandussaadusi, siis kui käsitöölt mindi üle masina ja massitootmisele vajati ka nende toodete jaoks ladusi, järjest enam hakkas toimuma ka kaubavahetus selleks asutati ladusi sadamatesse ja rautteede juurde. Tänapäeval on kaupade käsitsemine muutunud mugavaks kasutatakse erinevaid seadmeid: kaalud, tõstukid, arvutid ja vöötkoodilugejaid. Lähitulevikus on plaan muuta laod paberivabaks seda ka mõned laod juba kasutavad, st et komplekteerimine hakkab toimuma hääljuhtimisel. Enam ei vajata komplekteerimislehtesi. 2. Laonduse funktsioonid. 1)Varude kogumine ja täiendamine- varude kogumist on vaja selleks kui aastaringselt toodetakse aga hooajalielt müüakse. Varude täiendamine tähendab seda kui müüakse aastaringselt aga toodetakse hooajaliselt. 2)Konsolideerimine- saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti.
järeldusi toimingute efektiivsuse ja tulususe kohta. Kasutatakse majandus- ja logistikaarvutustes- majandusliku aktiivsuse kuluarvutlus. Kasutatakse jaotusvõrgus esinevate kulude arvestamiseks raamatupidamise- või planeerimisosakonna poolt. ADR (1) (ADR (1)) Tuletatud prantsusekeelsest väljendist, tõlgituna " Euroopa riikide konventsioon ohtlike kaupade rahvusvaheliseks maanteeveoks," mis kindlustab, et ohtlike kaupade vedu toimub vastava sõidukiga, kaubad on eeskirjade kohaselt pakitud, tagatud on kaupade ohutus ümbritsevale keskkonnale ning vedu on kooskõlas kõigi teiste konventsioonis kehtestatud punktidega. AETR kokkulepe (AETR agreement) Euroopa riikide konventsioon, mis määratleb autojuhi/autojuhtide töö- ja puhkeaja rezhiimi rahvusvaheliste maanteevedude teostamisel. Konventsioon kehtestab kindla sõidu- ja puhketundide arvu autojuhile, kes liigub AETR-konventsiooniga ühinenud riiki või läbib seda. Agent (Agent)
Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. 5. Millistel põhjustel on vaja ladusi?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool Ä16 KÕ Elizabeth Pogosjan LAONDUSE ARENG Essee Õppejõud: Pertti Pärna, MA Mõdriku 2018 Kaupade efektiivne ümberpaigutamine tootmissfäärist tarbimissfääri pole võimalik kaubavarude moodustamiseta. Kaubavarude hoidmiseks on vajalikud laod. Võib öelda, et ladu ei ole abiosakond vaid tegemist on logistilise keti täieõigusliku osaga. Laondus on iga logistikasüsteemi lahutamatu osa, mis tegeleb materjalide, pool- ja lõpptoodete ladustamisega lähtekohas, lõppkohas ja nende kohtade vahelisel liikumisel. Laondus omab ja edastab infto ladustavate materjalide ja toodete laoseisu, asukoha ja ladustamistingimuste kohta. Laonduse ajalugu ulatub mitme tuhande aasta taha. Algselt varuti ja ladustati
· Nende pakutavad hinnasoodustused pikaajalise lepingu puhul · Tarnete vastavus firma logistika strateegiale · Maksimaalne kulude vähendamine · Pikaajalised koostöövõimalused tarnijaga Hankelogistika strateegia väljatöötaja peab oskama majanduslikult põhjendada, miks, mida, kui palju, kellelt ja missugustel tingimustel osta. Hankelogistika algab organisatsiooni materjalivajaduste kindlakstegemisega(spetsifikatsioon, sortiment, kvaliteet, kogus) Tootmislogistika /materjalilogistika/sisemine logistika Tootmislogistika peamisteks eesmärkideks on: · Ressursside(tööjõud, kapital, aeg jne) ja tootmisprotsesside optimeerimine · Ebaratsionaalsuse, vigade, varude ja praagi vähendamine · Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine · Tootmise kvalitatiivse ja kvantitatiivse paindlikkuse suurendamine
· Traditsiooniline tehnoloogia - madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega · Peenkaubatehnoloogia peenkaubariiulid vahekoridoride erinevate laiustega · Ruumi säästev tehnoloogia o kõrged riiulid kitsaste vahekoridoridega o virnastamine o sügavlaadimine o läbivooluriiulid o siirderiiulid · Laosüsteemid o vertikaalkarussell o horisontaalkarussell o tower laod o riiuliliftid o mini-ja unit load · Automatiseeritud laondus Traditsiooniline tehnoloogia. Madalad kaubaaluste riiulid laiade vahekoridoridega. Riiulite kõrgus on enamasti 5,0-8,0 m. Standardkõrguste vahemik on tavaliselt 1,5-6,5m. Riiulitalad ehk õrred kannavad tavaliselt koormust 850-1200 kg aluse kohta. Riiulite vaheliste koridoride laiused on vahemikus 2,0-3,5 m. Riiuliõrre pikkused:
Ladude planeerimine Kaubandus ja tootmisettevõtete laod • Ladude vajadus tööstuses on kitsalt orienteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. ladude planeerimine 2 • Kaubanduse poolel on ladude otstarve ja funktsioonid universaalsemad. • Laotoimingud kaubanduses on protsesside kaupa selged ja määratletud, kuna laod teenivad kaubanduses protsessi ost- ladustamine- müük. ladude planeerimine 3 • Kaubanduses moodustavad toimingud laos olulise osa tarneahelas või selle lõigus. • Seetõttu pöörataksegi kaubanduses laomajanduse kavandamisele, arendamisele ja toimingute ratsionaliseerimisele rohkem tähelepanu kui tööstuse poolel. ladude planeerimine 4 Uue ehitamine või vana renoveerimine
kulud 3-24%, seega 2-3 korda rohkem. Tavaliselt moodustavad logistilised kulud 7-20% toote müügihinnast. Väga sageli kasutatakse inglise keeles hanke ja jaotuslogistika asemel lihtsalt mõisteid sisenev (inbound) ja väljuv (outbound) logistika. 1Kaasaegse ärilogistika evolutsioon läänemaailmas:1 >1950ndad / 60ndate algus. Logistilisi süsteeme ei planeeritud ega määratletud. Tootjad tootsid, jaemüüjad tegelesid jaemüügiga, kuidas kaubad tootjatelt poodidesse / lõpptarbijatele jõuavad, oli kõigi jaoks kõrvalise tähtsusega. Jaotuslogistika all mõisteti laialivedu. Enamusel tootjatest omas suurt transpordivahendite parki oma toodete kohaletoimetamiseks. Kontroll jaotustegevuse üle vähene, koordinatsioon jaotusega ja hangetega seotud ettevõtte funktsioonide vahel puudus. 1960-ndad / 70-ndate algus. Jaotuslogistika (physical distribution) kontseptsiooni teke ja areng.
laotegevus, transport, läbimüügikaotus)- mida rohkem ladusid, seda 79. Rongitranspordi eelised ja puudused. III osa suurem kulu. Eelised: *katkematu ühendus, öine vedu *regulaarsed, ühendus on 57. Mis on lao ülesanne? 69. Laotegevusega ja laovarudega seotud kulud
kaubaaluseid või aluseid, mille tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele. 8. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini? On mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. 9. Kirjeldada kombitõstukit. Kombitõstuki näol on ühendatud kahe erineva tõstuki - pöördkahvliga tõstuki ja kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on
+Cd(hankija varudega seotud kulu) Ct=Qi(aastane vajadus)*R(veokulu ühiku kohta) Ci=Q*P(kaubaüh rahaline väärtus)*I(säilituskulu %/a)*ta(transiidiaeg(osana aastast)) Cd=Qt(korraga veetav kogus ühikutes)/2*P*I Tänapäeval toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mille puhul on tänu nende kõrgele väärtusele transpordikulud väheolulised, üha suuremat tähtsust omavad varudega seotud kulud. Kõrge väärtusega kaubad ei tohi seista (toimub kiire moraalne vananemine) seega kasutatakse kiiremaid (kallimaid) transpordivahendeid ja võimalikult vähe keskladusid. 4. Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erilogistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurendamise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine.
TALLINNA TRANSPORDIKOOL LADUDES KASUTATAV TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ÕPIMAPP Koostaja: Rühm: TALLINN 2015 Tänapäeval üha enam pannakse rõhku logistikale üle üldises mõistes. Üha rohkem areneb asjade ja teenuste transport ühest linnas teise ning ladustamine. Tänu sellele on kasvanud ka tehnoloogia ladudes, mis muudaks seda tööd lihtsamaks ning mugavamaks. Kasutatava laotehnika ja -tehnoloogia järgi jaotatakse ladusid alljärgnevalt : LAOTEHNOLOOGIA MÕISTE Laotehnoloogia all mõeldakse kompleksset, vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nende vahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, väravad, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne)
Riiulite vahelised koridorid on tavaliselt sellise laiusega (1,4- 1,6 m), et võimaldavad kahel käsikarul teineteisest mööduda. Peenkaubariiulid sobivad suhteliselt väikeste toodete hoiustamiseks. Riiulitele on tagatud alati vaba juurdepääs. Laiades riiulivahedes võib töötada üheaegselt palju komplekteerijaid üksteist segamata. Madala ruumi korral võib saavutada peenkaubariiulitega suhteliselt hea ruumikasutuse efektiivsuse. Suurtes ladudes kasutatakse peenkaubariiuleid ka läbi kahe ja kolme riiulikorruse. Tavaliselt toimub suuremate kaubakoguste üles-alla toimetamine sel juhul liftidega. 5. Liikuvmastiga tõstukid on ladudes enim kasutatavad tõsteseadmed.Nende eeliseks on suur kasutamise universaalsus, kuna mast liigub horisontaal asendis edasi-tagasi koos kaubaalusega, on tõstukiga võimalik paigutada kaubaaluseid kõrgematele riiulikorrustele distantsilt,tugiratastega esimese korruse hoiukohale sõitmata.
või teenuse loomist ja lõpptarbijani jõudmist on võitja üha pingestuvamas konkurentsis. Logistikute ülesanne oli tagada materiaalselt väejuhtide kavandatud strateegiliste käikude vormimine eduks vastase ees. Tänapäeval kehtib see samuti. Logistika vahendid: · Tootmise juhtimine · Transport · Ladustamine · Info Logistikas on kõige alus ratsionaalsete tegevusvõtete kasutusele võtmine, pikajalistest kogemustest õppides. Eesti on teenindavamajandusega riik e. transiidimaa. Raudteed on mõtekas kasutada, kui vahemaa ületab 400km. Logistika põhitõdesid rakendatakse: · tootmises · turustamisel
Merilin Kutser 13.03.2014 At-07-b Essee Kuidas planeerida ladu ja miks. Tänapäeva majanduse kiire arenguga arenevad ka üha rohkem laod. Nende vajadus on suur ning paljud juba olemasolevad laod vajavad lisaruume, ning selleks ehitatakse uued laod või teevad juurdeehitusi. Kuid enne ehitamist on vaja hoolikalt planeerida iga väiksemgi detail. Et ladu kujundada on olemas selleks teatud reeglid, mille järgi määratakse lao kuju, suurus ja ka asend. Kõigepealt peaksime arvestama toodetega ja nende valikuga. Järgmisena peaks kindlasti silmas pidama ka lao süsteeme, et millised on riiulid või alused, või spetsiaalsed tugikonsoolid. Muidugi tuleks ka pöörata tähelepanu seadmetele millega kaupa
võtmist tõstukiga Kaubavoog - kaupade kogum, mida veetakse erinevate transpordivahenditega kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla perioodi jooksul Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Komplekteerimistõstuk - tõsteseadmed, mida kasutatakse ladudes tükikauba komplekteerimiseks Konsolideerimine - kujutab endast kaupade kogumist ja saatmist ühekorraga edasi kindlasse sihtpunkti Konto - finantsarvestuse abivahend, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks Konventsionaalne - traditsioonile vastav, leppekohane, tinglik Krediit - laen Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või
· Lao valgustus peab olema piisav ja kindlustama tootliku ning ohutu töö. · Vigu tehakse seetõttu peamiselt komplekteerimisel ja houkoha aadresside leidmisel ning märkmed. · Madalaid(kuni 18m) ladusid on võimalik suhteliselt efektiivselt valgustada luminofoorvalgustitega,mis tagavad ühtlase valgusjaotuse. · Lae ja põrandal on erinevad temperatuurid. · Kõrgetes ladudes võibolla temp.vahe 5-60c. · Peamiseks kriteeriumiks otsuse langetamisel on siinjuures kaupade ringlemis sagedus. · ,,Homne ladu" on mõeldud rohkem selleks,et teenindada kaupade kiiret liikumist,mitte niivõrd efektiivset. · Lao inventari planeerimine. · Kauba käsitsemise ülesandeks on:õiged kaubad,õigesse kohta,õigel ajal. · Ladustamise ülesandeks on: Kaupade säilitamine selliselt,et ei toimuks nende vigastamist või hävinemist.
........................................ 31 15.KAUBAVEDU JA VEOKORRALDUS............................................................................. 35 16.VARUDE JUHTIMINE.......................................................................................................43 17.KULUDE JUHTIMINE LOGISTIKAS.............................................................................. 45 18.VEOKULUD JA VEOKULUDE STRUKTUUR............................................................... 48 1. LAOD 1. Laod täidavad mitmeid vajalikke funktsioone. Milline vastusevariantidest on väär? ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi ladude abil tagatakse kliendisaadetiste kõrge tarnekindluse tase tootmine peab kindlustama end seisakute vältimiseks materjalide varudega tootmine toimub hooajaliselt, tarbimine aga ühtlaselt 2. Millises laos kuuluvad kaubad laopidajale? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos
rohkem ja ülejäänud kaup jääb lattu seisma seni, kuni nõudlus tekib. Varud tekivad, kuna peab olema valmisolek kompenseerida tarbimise ja tootmise häireid. Ettevõttel peab olema varud juhul, kui tootjatel on tekkinud probleem kaupade valmistamisel või kohale toimetamisel. Varud tekivad, kuna kaup kogutakse suuremaks partiiks, et vähendada transpordikulusid. Ettevõttel on kasulik tellida tarnijalt suuremat kogust, mis vähendabki transpordikulusid. Varud tekivad, kuna teatud kaubad on hooajalise tootmistsükliga. Kaupade tootmine oleneb inimeste nõudluse täitmisest ja see võib olla hooajaliselt erinev. Varusid võib jagada normaalne ehk tavavaru, reserv ehk riskivaru, tsükliline laovaru, transpordivahendis olev varu, hooajaline laovaru, puhvervaru, spekulatiivne varu ja surnud varu. Normaalsete ehk tavavarude ülesanne on kindlustada igapäevane häirete klienditeenindus või tootmine, ehk teisisõnu kui nõudlus ja tarnekindlus ei muutu, kindlustab normaalne varu
Lisandväärtus on vahe summa vahel, mida klient on nõus maksma ja ettevõtte poolt kauba tootmiseks tehtud kulude vahel. Luua kliendile väärtust mis ületab selle loomise kulud, on iga konkurentsistrateegia eesmärk. Lisandväärtus kulu-/tuluaspektist: müügihind/müügitulu miinus teistelt ettevõtetelt ostetud materjalide, komponentide ja teenuste kogukulu. 8. Nimeta vähemalt 5 ettevõtte logistikategevust? Hange, tarne e transport, ladustamine, tootmine (materjalilogistika), jaotus, turundus ja müük, klienditeenindus. · Inbound logistics (hankelogistika); · Operations (operatsioonid, tootmine); · Outbound logistics (jaotuslogistika); · Marketing and Sales (Turundus ja müük); · Servise (teenindus) Valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine; klienditeenindus, tellimuste töötlemine, valmistoodangu varude korraldamine, logistikasüsteemi
Sloveenia, Norra, Taani, Kanada, Prantsusmaa, Hispaania jpt riikide partneritega. Valik laohalduslahendusi: - Laojuhtimine - Sisemine noppimine/ladustamine - Laosisesed liikumised - Automated Data Capturing System - Kauba seeria, partii, ja/või säilivusaja jälgimine - Veoringide haldus - Tagastuste haldus - Väärtuse ja käibekiiruse põhine inventeerimine - Reklamatsioonide haldus - Alkoholi ja tubaka automatiseeritud aktsiisiarvestus HansaWorld Estonia AS Tegevusalad: Majandustarkvara arendus, müük ja juurutus - HansaWorld Enterprise - HansaWorld Express - HansaWorld Hansaraama - HansaWorld FirstOffice - BusinessPhone - Mobiilsed lahendused - Internetiteenused R.I.S OÜ Aastal 2005 asutatud R.I.S. OÜ on keskendunud IT lahenduste arendamisele ja projektijuhtimisele logistika ning tööstuse valdkonnas.
Ladude tüübid ladude tüübid 1 Tegevusvaldkonna ja kasutamisotstarbe järgi jaotatakse ladusid: 1. Tootmisettevõtete laod Materjali- ja toorainelaod- neis hoiustatakse töötlemata toorainet ja töödeldud materjale. ladude tüübid 2 Pooltoodete laod- hoiustatakse tehase oma tootmises valmistatud tooteid, mis kuuluvad edasisele töötlemisele. Puhverlaod- tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine- ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. ladude tüübid 3
· tarne kiirus · loob võimalused tellimuste kiiremaks täitmiseks, mille tulemusel tarneahel lüheneb, laovaru väheneb ja klienditeeninduse tase tõuseb. · reisi- ja kaubalennukid 4. Meretransport · rahvusvaheliste kaubavedude kõige levinum veoviis · võimaldab transportida raskeid ja mahukaid kaubakoguseid · suhteliselt aeglane ja saabumisajad võivad sõltuda kontrollimatutest teguritest Mereveod on · puistekaupade veod pakendamata kaubad (teravili, süsi) · tavaveos kaup, mida mingil põhjusel ei saa mahutada konteinerisse ja seetõttu veetakse seda laeva trümmis või laevatekil kinnitatuna · konteinerveod kaupade vedu spets ISO standardite kohastes konteinerites, see hõlmab tervet veoahelat. · veeremite veod ro-ro laevad, millel on mehhaniseeritud kaldteed veeremite sõiduks laevalt laevale. 5. Kombineeritud veod kasutatakse mitut veoviisi koos. Levinuimad on
Osategevused: 1. Nõudluse prognoosimine 2. Hankimine/ostmine – ettevõtte jaoks saab sissetulev kaubavoog alguse tellimusega tarnijale. Ostutegevuse alla kuulub tarnijate leidmine, tingimuste kokkulepe, kindlustamine ja tasumine. 3. Sisenev transport – transpordiviisi, vedaja ja marsruudi valik, turvalisuse ja õigeaegsuse tagamine. 4. Kauba vastuvõtt – kauba ja paberite kontroll, mahalaadimine, registreerimine. 5. Ladustamine – paigutamine, vajalike tingimuste (nt külmutatud toit, kemikaalid) tagamine 6. Laovarude juhtimine – määratakse, mida ja kui palju laos hoida, samuti tellimuste suurused ja ajad ning tellimise viis. 7. Materjali käsitsemine – efektiivne materjalide/kaupade liigutamine ettevõttes, õiged seadmed, pakkimine, tähistamine. 8. Noppimine (order picking) – tellimuse kokkukogumine, kauba kontroll, identi-fitseerimine, saadetise ettevalmistamine 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
