oli Theodosius Suur . Ühtset riiklust nende vahel välja ei kujunenud , kuid tekkisid tugevad hõimuliidud . Tegu ei olnud kahe eraldiseisva riigiga vaid territooriumiga , millel olid juhtideks kaks erinevat keisrit . Arvan , et on väga märkimisväärne , et Rooma keisrid suutsid hallata kogu seda ala . Samuti olen seisukohal , et oli mõistlik jaotada see suur impeerium kaheks . Nii oli hõlpsam korraldada riiki . Keisririigi langemise põhjuseks võime pidada Hunnide tungimist Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlasi liikuma keisririigi aladele. Neid ei suudetud tagasi tõrjuda ja Roomlaste ning germaanlaste vahel sõlmiti liitlassuhe . Germaanlased võeti Lääne-Rooma leegionitesse, kuna nad olid osavad juhid . 476. aastal kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri. See sündmus sai kukutavaks Lääne-Rooma keisririigile ja kogu vana ajale . Ida-Rooma püsis veel 1000 aastat ,
1. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem ja tehke joonis koos selgitustega. Kõik kehad mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised kehade vahekauguste ruutudega. 2. Tuletage valem vaba langemise kiirenduse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 3. Tuletage valem esimese kosmilise kiiruse arvutamiseks mingi taevakeha läheduses. Tehke joonis koos selgitustega. 4. Tuletage valem proovikeha tiirlemisperioodi arvutamiseks ümber taevakeha ringikujulisel orbiidil. 5. Kirjutage valem hõõrdejõu arvutamiseks kaldpinnal. Tehke joonis koos selgitustega. 6. Tuletage valem maksimaalse kaldenurga arvutamiseks, mille korral
Kuidas asjad töötavad? 1.arvestustöö Pallid 14. oktoobril 2012 sooritas Felix Baumgartner Ameerika Ühendriikide New Mexico kohal eduka hüppe 39,045 kilomeetri kõrguselt stratosfäärist Maa pinnale. Tema maksimaalseks langemise kiiruseks mõõdeti 1357 km/h. 1. Kui suur oleks olnud langemise kiirus 1 km kõrgusel maapinnast juhul, kui langemine oleks olnud täiesti vaba, st kui oleks puudunud õhutakistus? Gravitatsiooniks ehk vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust ja see on füüsikaline suurus. Gravitatsiooni suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on aga kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.
.15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale
füüsikalise keemia õppetool Töö nr VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus.
Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 23.10.2010 Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis
füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Milosedova Õpperühm: KATB-47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus.
Ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikuks on tõusev või langev sirge Ühtlaselt muutuva liikumise nihe ja liikumisvõrrand Vabalt langeva keha kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast (1.12') (1.19) x h ja a g. Neis avaldistes tuleb kiirenduseks võtta vaba langemise kiirendus ning koordinaadiks kõrgus h. Et kõrgus on suunatud alt üles ja vaba langemise kiirendus ülalt alla, on sellises koordinaatsüsteemis vaba langemise kiirendus negatiivne ja valemites tuleb võtta a = g. Selliselt toimides saame vabalt langeva keha kiiruse ja kõrguse ajast sõltuvuse jaoks järgmised seosed: (1.20)
Kolloidkeemia laboratoorne töö 15 VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE Teooria. Eelnevalt tuleks tutvuda viskoossuse mõistega Moodle või WebCT (uue nimega Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus.
Ühtlaselt kiireneva liikumise korral saame valemi (1.10) põhjal azt 2 z = z 0 + v0 z t + 2 . (1.14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha liigub kiirendusega g , mida nimetatakse ka raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. m Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8 . Tegelikult see väärtus s2 kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on
.15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundit. Kuul nr 4. Kuuli konstant K = 1,181634 kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3 Vedeliku tihedus Vedeliku Katse Temperatuur Kuuli langemise aeg s katse viskoossus
Kiirus on vektoriaalne suurus. Ühtlase liikumise kiirus on jääv. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. KESKMINE KIIRUS kogu teepikkuse ja kogu liikumise aja suhe HETKKIIRUS keha kiirus kindlal ajahetke Ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju. Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv. KIIRENDUS kiiruse muutumise kiirus Mitteühtlaselt liikumisel võib liikumise suund muutuda vastupidiseks. Vaba langemise kiirus g=9,8m/s Vaba langemise korral on kõikidel kehadel ühesugune kiirendus. Muutuvat liikumist iseloomustab keskmine kiirus ja hetkkiirus. Nihe ja kiirus on ühtlasel muutuval liikumisel.
See legend tegelikult ei vasta tõele, sest tol ajal ei olnud kellasid, mis nii lühikesi kukkumisaegu oleksid saanud täpselt mõõta. Arvatavasti ta veeretas tegelikult kuule mööda kaldpinda alla. Oma katsetel lükkas Galilei ümber vanakreeklaste arusaamise, et keha langemiskiirus sõltub tema raskusest. Galilei arvas, et kõiki kehasid tõmbab gravitatsioon ühesuguse jõuga, kui need pole kerged või kohevad, et õhk neid pidurdama hakkaks. Nii sündis vaba langemise kiirenduse teooria, mis väitis, et kõikide objektide kiirendus Maa suunas on ühesugune. Vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis ehk õhutühjas ruumis. Vaakumis puudub õhutakistus, mistõttu kehad langevad Maa külgetõmbe toimel õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega. Vaba langemine on ühtlaselt muutuv liikumine ja siin kiirendus ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud tõmbab kõiki kehasid enda
Planeetide liikumine Päikesesüsteemis, Maa tehiskaaslaste liikumine, ballistiliste rakettide trajektoor, lennutrajektoor, kehade liikumine Maa pinna läheduses - kõik need nähtused leiavad selgituse, toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast
Kooslus ehk teiste sõnadega biotsönoos on eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Koosluse ehk ühiskonna moodustavad koos elavate liikide rühmitused. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka teineteistest. Biotsönoos moodustab: toiduahelaist keeruka suhete süsteemi, mis reguleerib biotsönoosi liigilist kooseisu ning liigirohkuse korral tagab biotsönoosi säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja mõne liigi välja langemise korral. Biotsönoosi eristatakse: taimekooslusi, seenekooslusi ja loomakooslusi. Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist isendeid, kes elavad ühisel territooriumil. Pikka aega liigi muudest populatsioonidest eralduses olnud võib loodusliku valiku tagajärjel tekkida uus alamliik. 2 Kooslus ehk biotsönoos
(F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui
vastasmärgilised (F1=-F2, kus F1 ja F2 on jõud). Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi
= 0,005 s Signaali jälgimine Generaatori siinuseline signaal f = 100 Hz Mõõtepiirkond U = 20,00 V Diskreetimisintervall t = 0,01 s Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 10,04 ms Signaali sagedus f = 1 / T = 1 / 0,01004 = 99,6 Hz Signaali minimaalne väärtus Umin = -5,60 V Signaali maksimaalne väärtus Umax = 5,92 V Signaali amplituud Um = (Umax - Umin ) / 2 = ( 5,92 + 5,60 ) / 2 = 5,76 V Signaali efektiivväärtus Uef = Um / 2 = 4,0729... 4,07 V Maksimaalne langemise kiirus v = 1,32 / 0,407 * 10-3 = 3243,2... 3243 V/s Arvutuslikult suurim langemise kiirus v = Um * = Um * 2f = 3604,6... 3605 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali periood T = 10,07 ms Signaali amplituud Um = 11,44 V Impulsi pikkus t = 4,95 ms Kõlari resonantssageduse määramine Signaali võnkeperiood T = 36,75 ms Signaali võnkesagedus f = (1/T)= 27,21 Hz a (t ) A0
vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. · Nii tekivad vikerkaare värvid... Jooniselt näeme, kuidas on seotud omavahel valguse langemisnurk ja peegeldumisnurk vikerkaare värvide ja spektri tekkega. Valguse murdumine on vikerkaare juures põhiliseks nähtuseks... Ka sellel joonisel on kujutatud värvide teket valguse murdumisel veepiisas. · Seos valguse langemise ja vikerkaare tekke vahel Joonisel on kujutatud vikerkaare teket ja seda, kuidas meil on võimalik vikerkaart üldse näha. · Kiirte hulga ja spektri tekke seos valguse nurgaga Skeemil on kujutatud kiirte hulga kraadi kohta ja valguse langemise nurga vahelist seost spektri tekkimisega. · Kas vikerkaari on alati üks? Ei, kindlasti pole see nii. Mõnikord moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine, kahvatu, ümberpöördult järjestunud värvustega vikerkaar.
Ta mõtles, et kui tõepoolest kehtib oletatav seos kiiruse ja aja vahel siis peaks tal õnnestuma katse läbi viia tavalisel kaldpinnal, kus liikumine on palju aeglasem ja seepärast on ka mõõtmine märksa kergem. Ta kordas oma katset mitmeid kordi, iga korraga suurendades kaldpinna kaldenurka, kuni lõpuks andis veerennile suurima, 90-kraadise nurga. Sellega avastas ta loodusseaduse, mis kehtib igasugu vaba langemise korral: vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine. Vabalt langeva keha kiirus v kasvab pidevalt koos ajaga t, suurenedes igas ajaühikus Maa raskuskiirenduse g võrra. Joonis vabalt kukkuva keha kiiruse suurenemise kohta õhutakistuseta keskkonnas. Keha liigub alla ning tema kiirus suureneb igas sekundis 9.8 m/s võrra. (Kui sama joonis oleks teistpidi ning keha oleks üles visatud siis aeglustuks tema liikumine igas sekundis 9.8 m/s võrra.)
raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Liikumise vormid: Gravitatsioon · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise
määramiseks on vaja teada jõudu F ja selle õlga r. Kuna niidi läbimõõt on palju väiksem võlli läbi- mõõdust, siis võib lugeda jõu õla võrdseks võlli raadiusega. Jõud F, mis tekitab pöördemomendi, arvutatakse valemiga: F mg ma f (3) kus m on aluse ja koormise mass, a kiirendus, millega alus hakkab liikuma, f hõõrdejõud. Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M m(g a )r fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I 2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h
.15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 vi 5 mõõtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur õppejõu poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Valemid: t t Glütseriini tiheduse leidmiseks: x 1 2 1 x 1 t2 tx Vedeliku viskoossus: = k (t, kus 1 - langeva keha tihedus 2 - vedeliku tihedus k - kuuli konstant t - aeg , mis kulus kuulil selle vahemaa läbimiseks Aktiveerimisenergia (graafiku abil): EA= sirge tõus*R Katseandmed: Kuul nr 4 Kuuli konstant K=1,181634 Kuuli tihedus 1 = 8,150 g/cm3
Tabel 6.1 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll D=.......±.......cm n 0 =.......±.......cm n 1 =.......± .......cm Langemise aeg t, s Skaala näit n 2 , cm Katse Mass m, Nr. kg t t t t t t n n n n n n 1 2 3 4 I=const h = n0 - n1 h1 = n0 - n2 k h= h11 = h12 = h13 = h14 =
Kiirendus a=400/100=4 m/s2 Vastus: Kiirenduse suurus on 4 m/s2 6. Kui suur impulss on 1,2 tonnise massiga autol, mis sõitis kiirusega 72 km/h. Keha mass m=1200 kg Keha kiirus v=72 km/h = 72000m/3600s = 20m/s Impulss p = 1200 kg x 20 m/s = 24000 kg·m/s Vastus: Impulss on 24000 kg·m/s 7. Arvuta enda raskusjõud. Arvuta enda kaal liftis, mis liigub alla kiirendusega 0,5 meeter sekund ruudus. 1) F = m * g Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Raskusjõud F = 125 x 9,8 m/s2 = 1225 N Vastus: minu raskusjõud on 1225 N 2) Kiirendus a=0,5 m/s2 Mass m=125 kg Vaba langemise kiirenduse väärtus g=9,8 m/s2 Kaal P = 125 kg x (9,8 m/s2 0,5 m/s2) = 1162,5 N Vastus: Minu kaal on 1162,5 N 8. Arvuta, millise rõhu tekitab elevant maapinnale, kui tema mass on 5 tonni ja tema jalataldade pindala on 0,2 ruutmeetrit. Mass m= 5 tonni = 5000 kg Pindala S = 0,2 m2
To remove this notice, visit: www.foxitsoftware.com/shopping Füüsika I kodune töö Ülesanne 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrge oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit. t1 m := 5s a := g = 9.807 2 t 2 := 10s v0 := 0 s 2 a⋅ t Paneme kirja liikumisvõrrandi: x( t ) = x0 + v0 ⋅ t +
Ühtlaselt muutuv liikumine liikumine, mille korral keha kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra. 6. Kiirenduse arvutamise valem ühtlaselt muutuval liikumisel. - 0 = 7. Sirgjoonelise liikumise võrrandid üldjuhul. = , = 8. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise võrrandite tuletamine. = 0 + = + 0 = 2 (0 + ) = 2 2 = 0 + 2 = 0 + 9. Vaba langemise definitsioon. Vaba langemine liikumine, mille korral kehale mõjub ainult raskusjõud. 10. Vaba langemise kiirenduse definitsioon. Vaba langemise kiirendus kiirendus, millega liigub keha ainult raskusjõu mõjul. Tähis g. 11. Vaba langemise võrrandid. 2 = 0 + - 2 = 0 + 12. Vektori projektsioonide arvutamine etteantud sihis (joonis, valem). = | | = | | 13. Vektori mooduli arvutamine.
¼ korda pii, teine võnkumine on pii/2 esimesest võnkumisest ees. Infraheli- 0-16 hz Kuuldav heli- 16-20 000 hz Ultraheli- Suurem kui 20 000 Hz Pendel- võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Matemaatiline pendel-venimatu kaalutu niidi otsas riputatud punktmass. Võnkumist põhjustab raskusjõud koos niidis tekkiva tõmbejõuga. Lihtne määrata vaba langemise kiirendust. VALEM VIHIKUS VÕI ÕPIKUS. Vedrupendel- absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass. Võnkumist põhjustab elastsusjõu ja raskusjõu resultant. VALEM VIHIKUS. Füüsikaline pendel- suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber. Sõltub keha kujust, massist, kinnistuskoha ning raskuskeskme vahekaugusest ja vaba langemise kiirendusest. VALEM ÕPIKUS. Resonants- nähtus, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise
Osake: a. Jääb momentaalselt seisma b. Liigub edasi ühtlaselt kiirusega, mis tal oli enne teise jõu rakendumist c. Aeglustab liikumist kuni seisma jäämiseni d. Liigub edasi ühtlaselt kiirenevalt 17. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral (mitu) a. Keha liikumissuund on konstantne b. Keha kiirus on konstantne c. kehale mõjuvate jõudude resultant on konstantne d. keha kiirendus on konstantne 18. Keha lastakse lahti ja siis keha langeb vabalt. Vaba langemise käigus keha (mitu) (Vaba langemise kiirendus on ca 9,8 m/s2) a. Kiirus suureneb b. Kiirus on konstantne c. Kiirendus suureneb d. Kiirendus on konstantne
Keha vaba langemine Õhu takistuse puudumisel liiguvad kõik vabalt langema lastud kehad maa poole ühesuguse kiirendusega. Seda kiirendust tähistatakse tähega g ja seda nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskus kiirenduseks. Maal on selle kiirenduse suuruseks g= 9,8 m/s2 teiste taevakehade raskuskiirendus on sellest erinev. Vabalt langeva keha kiirust arvutatakse järgmiselt : v= g*t v- lõppkiirus , t- aeg Vabalt langevat teepikkust arvutatakse järgmiselt : h= gt2/2 h- teepikkus Ülesanne. Arvuta vabalt langeva keha kiirus 1,5 sekundit pärast lahti laskmist. t- 1,5 sek v=g*t g- 9,8 m/s2 v= 9,8 *1,5 = 14,7 m/s v-
(1575) Pisa ülikool, meditsiin (1581- 1585) 1853 vaimustus matemaatikast 1856 viis läbi oma esimese iseseisva teadusliku uurimuse 1952 Padova ülikooli matemaatikaprofessor Hariduslik käik. Galileo Galilei avastas, et maa liigub ümber päikese. Avastas Jupiteri kaaslased, Neptuuni Päikesel on plekid Veenus ilmutab faase. erineva raskusega asjad kukuvad erineva kiirusega. Avastused Galileoleiutas teleskoobi. termoskoobi pendelkella. kompassi. Mikroskoobi. Leiutised Vaba langemise seadus on Galileo poolt sõnastatud Galileo termomeeter- läbipaistva vedelikuga silinder, milles on erineva ujuvusega klaaskuulid Astronoomias kasutatav teleskoop Avastuste rakendamine meie ajal.
FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ²
5. Kiirenduse definitsioonvalem üldkujul (1.4) ja projektsioonides (1.4a). 6. Liikumisvõrrandid projektsioonides tuletiste kujul (1.6) ja integraalide kujul (1.6a), (1.6b). 7. Ühtlaselt muutuva liikumise definitsioon. Tema võrrandid veltorkujul (1.7) ja (1.9) ning projektsioonides (1.10). Valemite (1.10) tuletamine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille käigus keha kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike vältel võrdsete suuruste võrra. 8. Vaba langemise definitsioon ja võrrandid (1.16). Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. 9. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral on keha üleslennuaeg võrdne langemisajaga. 10. Tõestada, et võrdse alg- ja lõppkõrguse korral langeb keha maapinnale sama kiirusega, millega ta üles visati. 11. Tuletage kõverjoonelise vaba langemise võrrandid (1.19). 12. Keha visatakse kõrgemalt kohalt horisontaalsihis. Tuletada
Päikese jms. y0 Liikumine x Ühtlane Ühtlaselt muutuv x0 x v=const a=const 5.3 Vaba langemine Vaba langemise kiirendus (raskuskiirendus) on kõikidel x kehadel ühesugune h0 at2 m m x=x0+v0t+ 2 g = 9,81
Täpselt kehtib valem (4.1) ka homogeensete kerakujuliste kehade kohta. Siis tuleb kaugus r mõõta nende kerade masskeskmete vahel. m1 Fg r - Fg m2 Märkus. Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjutavad kaks keha teineteist mooduli poolest täpselt võrdsete gravitatsioonijõududega. Vaba langemise kiirendus. Vaatleme taevakeha massiga M ja raadiusega R, mille läheduses paikneb punktmass m. Teeme lihtsustava oletuse, et m << M . m Fg h R M Punktmassi kaugus taevakeha pinnast on h. Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm
Seega vedelikusamba rõhu arvutamise valem on: p= gh Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p = Fr / S = m g / S. Seega saame p = V g / S = h S g / S = g h ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja vedelikusamba kõrguse h korrutisega. Samal sügavusel avaldab vedelik sama suurt rõhku ka anuma külgseintele ja isegi vertikaalselt üles. Archimedese jõud Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud
Pöördliikumise dünaamika kontroll D = 40,00 ± 0,05 mm , n0 = 144,0 ± 0,5 cm , n1 = 33,0 ± 0,5 cm , m a = 61,40 ± 0,05 g Katse Mass Langemise aeg t , s Skaalanäit n2 , cm nr. m, g t1 t2 t3 t4 t5 t n 21 n 22 n 23 n 24 n 25 n2 1 156,5 9,78 9,75 9,77 9,73 9,73 9,752 47 48,5 47,5 47,5 49 47,9 0 2 200,3 8,68 8,67 8,69 8,70 8,71 8,690 46,5 46 47 46 45,5 46,2 0
See pendli asend on tasakaaluasend. Väikeste kaldenurkade korral on matemaatilise pendli liikumise kiirendus võrdeline hälbega tasakaaluasendist . Siit võib järeldada, et väikeste hälvete korral on matemaatilise pendli võnkumine harmooniline. Matemaatilise pendli ringsageduse ligikaudne väärtus on avaldatav valemiga . Võnkeperiood on avaldatav valemiga: . Pendli võnkeperioodi sõltuvust vaba langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades Maa pinnal. Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka rauamaagi, nafta, gaasi jt. maavarade leiukohti. Ühendatud pendlid 6 Selles simulatsioonis on kaks pendlit ühendatud väikese "tugevusega" vedru abil (nõrk vastasmõju)
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M,
KESKAEG 5.-13.sajand Algust määratletakse kas Rooma impeeriumi jagune- mise (395.a) või Lääne-Rooma riigi langemise(476.a) järgi. Keskaeg hõlmab mitmeid ajajärke- *Suur rahvasterändamine(5.-7.saj.)viis lõpliku languseni Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii
gt 2 h v 0t - aeglustuv liikumine (keha visatakse üles) 2 gt 2 h - keha alustab kukkumist paigalt 2 v 2 v 02 h - kasutatakse siis, kui aeg (t) pole antud 2g v2 h - keha alustab kukkumist paigalt (v0=0) 2g h – kõrgus (m) g – 9,8 m/s2 (vaba langemise kiirendus) 1
pöördvõrdeline nende massikeskmete vahekauguse ruuduga: Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus ja teised mehaanika seadused, nim. inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja tema arvväärtus iseloomustabki vastastikmõju tugevust. Nii võib öelda, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Vaba langemise kiirendust nim. ka raskus- ja gravitatsioonikiirenduseks. Seisuhõõrdumisjõuga on tegemist siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale.
kokkupuutepinda, (F on rõhumispiirkond, ühikut pole), , Elastsusjõud tekib kehade deformeerumisel. Suund on alati vastupidine deformeeriva jõuga. Arvväärtus võrdub deformeeriva jõuga, (x on pikenemine/lühenemine, ühik meeter) (k on jäikus, ühik on N/m) Gravitatsioonijõud mõjub kogu universumi kõikide kehade vahel, kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, , , , r on kehade vaheline kaugus, Raskuskiirendus vaba langemise kiirendus, tähis g, , , I seadus määratleb paigalseisu ja ühtlase liikumise: Keha seisab paigal ja/või liigub ühteaegselt sirgjooneliselt kui talle jõud ei mõju või talle mõjuvad jõud kompenseerivalt. Nt.: raamat laual, langevarjur, laev vees) II seadus on kiirendusega liikumisest: Kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega. , Nt.: auto III seadus kirjeldab kahe keha vahel olevat vastasmõju: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete
punkti kiirus v=dx/dt = A0 cost , kus x=A0sint(võnkumise võrrand) ; nurkkiirus = 2/T ning saame kiiruse leidmiseks valemi v=dx/dt = d/dt (A0sint) = A0cost = A0 * = 0,136(m/s) cost = ; t= Ül 4 Kui suure kiirusega liigub horisontaalsel pinnal kaldpinnalt allaveerenud kera? Kaldpinna kõrgus on h=0,5m. g= 9,81 (m/) (g - vaba langemise kiirendus ehk gravitats.ikiirendus on kokkulepitud suurus) mgh = + mgh = + potensiaalne energia - mgh g raskuskiirendus (g=9,81 m/) kulgliikumise valem - g*h= + pöörlevaliikumise (ringliikumise) Laiendan, e. korrutan ühte poolt 5 ja 6 Ül Plokk, mida võib lugeda ühtlaseks kettaks, on kinnitatud horisontaalsele teljele (joo
matemaatikaga. Oli aastatel 1589 1591 matemaatikaprofessor. Aastal 1593 ehitas ta termomeetri, kasutades selleks õhu laienemist ja kokkutõmbumist termomeetri üraras otsas, et liigutada vett kinnitatud torus. Ehitas aastal 1609 pikksilma, millega avastas Kuu mäed , Veenuse faasid, Päikese laigud ja pöörlemise ning Linnutee tähestruktuuri. Sõnastas inertsiseaduse, avstas vaba langemise seadused ja rajas mehaanika alused. Tema avastused olid pöördelised ja lõhkusid seni kehtinud Aristotelese maailmakäsituse. Ta tõestas esimesena Koperniku süsteemi kehtivuse ja avaldas aastal 1632 teose "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Selle eest anti ta 1633 inkvisitsioonikohtu alla. Piinamise kartuses ütles ta ametlikult lahti oma vaadetest. Ta pidi elu lõpuni jääma inkvisitsiooni valve alla
Liimimisel peaks jälgima Liimi juures ei tohi kindlasti kasutada keemilisi sideained (ainult veebaasil liimid). Liim tuleb kanda seinale ja seejärel asetada kohale tapeedipaan. Tapeedi paan vajutada kergelt seinale, kasutades kummist tapeedisurumisrulli; kuiva, pehmet käterätti või lambavillast rulli. Liimiplekid, mis on väliskihile sattunud, tuleks koheselt puhta pehme lapiga tupsutades kuivatada. Hõõruda ei tohi! Liimiplekid võivad jääda kuivades näha, vastavalt valguse langemise suunale. Tapeedi eripärasused Naturaalsest kiust tapeedi eripärasused (kiu paksus, värvitooni erinevus, struktuuri erinevus) ei ole reklamatsioonide aluseks. Palume rulli paanid enne välja lõikamist erilise hoolega kokku sobitada ning otstarbekalt välja lõigata. Lahti lõigatud ning poolikuid rulle tagasi ei võeta. Kuldne bambus Roo ja bambustapeet Savanna Bambustapeet, vaarikpunasel põhjal Kasutatud kirjandus http://espak
seda tähistatakse? 7.Mida tähendab, kui kiirus on negatiivne ja mida tähendab, kui kiirendus on negatiivne? Kui kiirus on negatiivne, siis kiirus kahaneb. Kui kiirendus on negatiivne, siis nimetatakse seda aeglustamiseks. 8.Milline on ühtlaselt muutva liikumise nihkegraafik? visanda joonis 9.Kirjuta ühtlaselt muutuva liikumise liikumisvõrrand ja märgi iga tähe tähendus? 10.Mida nimetatakse vabaks langemiseks? Vaba langemine on ühtlaselt muutuv liikumine. Vaba langemise kiirendus on g=9,8 m/s ruudus ehk ligikaudu 10m/s ruudus.
Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat Katse käik: Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul läbib vahemaa kahe äärmise kriipsu vahel. Seejärel pööratakse viskosimeetrit uuesti ja katset korratakse. Tehakse 3 mtmist, millest vetakse keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, (30°C, 35°C, 40°C) hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Kuul nr 4 Kuuli konstant k =1,181634 kuuli tihedus 1 =8,150 g/cm3 Katse nr Tempera Kuuli Vedeliku Vedeliku viskoossus tuur langemis tihedus °C e aeg katse mPas s temperat uuril 2 g/cm 1 2 3 keskm
6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10. Milles seisneb siis Tammsaare ,,Põrgupõhja Vanapagana" järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süzeelist arendust võiks üldse võrrelda maailmalõpu looga? 1. Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, et ta tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Peetrus saatis Vanapagana maale sõnadega, et kui Jürka tahab veel hingi endale põrgusse saada, siis peab ta minema maale inimeseks ja saama õndsaks. Seepeale läkski Vanapagan maa peale elama - Põrgupõhjale. 2
1. Rahvaarvu vähendavad ja suurendavad tegurid. sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne 2. Kust saadakse andmeid rahvastiku kohta? rahvaloendus, Statistikaamet, Migratsiooniamet 3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste
annaabi.ee 
