poolsaare läänerannikul. Devoni liivakividest koosnevad pangad on iseloomulikud Võrtsjärvele (Tamme paljand) ja Peipsile (Kallaste paljand). Põhjavee tekkelised pinnavormid Maa all voolavad ojakesed või jõed , mis uuristavad käike ja neist võivad tekkida orud. Maa all voolavat jõelõiku nimetatakse salajõeks. Seal, kus maapind koosneb vees kergesti lahustuvatest ja lõhelistest lubjakividest ning esineb piisavalt sademeid, kujunevad karstinähtused. Kartsivormid on, langatuslehtrid,kartsiorud,kartsikoopad,kartsilõhed. Kurisu Kõige enam levinud karstivormideks Eestis on kuni mitmekümne meetri laiused lehtri või lohukujulised kurisud- kohad, kuhu neeldub pinnavesi või kaovad maa alla isegi väiksemad ojad ja jõekesed. Kurisus neeldunud vesi voolab maa all edasi ja ilmub mõnes teises kohas karstiallikana taas maapinnale. Karstikoopad Karstikoopad on karstiprotsessi lõpp punktiks.
Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Karrid Kurisud Salajõed Langatuslehtrid Kivilaud Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Rannaluited Rannaluited võib näha praeguste suurte veekogude vahetus läheduses Pärnus, Nõval, Narva-Jõesuus ja Peipsi põhjarannikul Mandriluited Mandriluited võib kohata sisemaal Võrtsjärve nõos, Vanaõuel ja Alutagusel
piisavalt sademeid hõre hüdrograafiline võrk paks aeratsioonivöö pindmine süva avatud suletud Karst ja karsti vormid III: karsti vormid Karst ja karsti vormid IV: karsti vormid langatuslehtrid/kurisuud langatus-, karstilehtrid, jõgi maaalune kurisuud jõgi karrid/karstunud uurded põhjavee tase koobastik
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörle...
Rannavallid Rannikul peenest kivimmaterjalist kuhjatised, kõrgemad pinnavormid. Maasääred Kõrged, parraleelselt rannikuga, liivused kuhjatised. Karstivormid Põhjavee poolt pealiskorra lahustuvate kivimite ärakanne. Lahustades lubjakivimit tekitab põhjavesi maakoore ülemisse ossa tühimike e. karstikoopaid. Karstikoobastes võivad jõed voolata maa-all e. salajõed. Kui karstikoopa kohal olev pinnakate vajub sisse, tekivad langatuslehtrid. Põhja- ja Lääne-Eestis. Tuuletekkelised Avatud maastikel, kus pinnakate ei ole taimedega kinnitatud. Tuule poolt kantakse peenikest pinnakatet ja kuhjatakse luideteks. Mere ja Peipsi järve rannikutel. Elutekkelised Elusorganite tegevuse tulemusena. Sootasandikud (turbasambla elutegevusega), suurte sipelgate pesad, laukad (täidetud veega), älved, loomarajad, aherainemäed (maatööstuse materjal), karjäärid, linnamäed.
· Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed · Karstivormid(põhjaveetekkelised) langatuslehtrid,koopad,langatusorud 3. Kliima: ilmade paljuaastane reziim.Eesti kliima on muutlik. · Eesti asub parasvöötmes üleminekul mereliselt mandrilisele kliimale · Kliima sõltub: 1) Geograafiline asendpäikesekiirte langemisnurk on talvel väike,suvel suur 2) Õhumassid ja nende liikumine: a)polaarne ÕM (kuiv,külm) ; b)parasvöötme ÕM (mereline ÕM- suvel jahe,talvel pehme+niiske) (mandriline ÕM-
elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunnoraba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets.
* Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised - paetasandikud - voored - moreentas - oosid - kulutusnõod - moreenkünkad - mõhnad - moreenseljakud - liivakud * Põhjaveetekkelised * Elutekkelised karstivormid - sootasandikud - langatuslehtrid - karstiorud - karstikoopad - karstilõhed MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit, mitmesugused looduslikud ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena
5 m üle raba pinna ulatuvaid künniseid nagu Pikksaar ja Pähklisaar. Väljakujunenud on puisraba, lageraba, älveraba ning väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba Kerttu Luik YASB-51 072877 5 SISUKORD teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, sageli veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid. Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 5,8 m, keskmine paksus on 2,6 m. Rabaturvas on looduses küllastunud rabaveega. Erandiks on Meenikunno lääneosas paiknev freesturbaväljak, kus kraavitusest tingituna on rabavee tase alanenud 1-2meetrit. Turba all liivades paiknev põhjavesi on rabaveega hüdrauliliselt seotud ainult raba ja saarte piirimail. Siin toitub põhjaveekiht rabaveest sulglohkude kaudu. Sulglohkudes neeldub liivadesse
Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstus Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore Põlevkivi keemiatööstuse tooraine, fossiilne kütus 7) Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti). 8) Kivimite ringe. rahnud, kruus, liiv, savi, muda ÄRAKANNE,SETTIMINE
kellaajast, hiatussüsteemid ja evakueerimisvõimalustest, kas sellega kaasneb tsunami. Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna
Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. 5 sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus
Vastavalt sellele, mida maagist eraldatakse, nimetatakse neid rauamaak, vasemaak, pliimaak jne. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu
Avalõhed leidub loodudel tektooniliste lõhede karstumine laius 1m, sügavus mitu m, pikkus mitukümmend meetrit (Kostivere karstialal) Kurisud mitmekümne m laiusede lehtri, lõhe- või liuakujulised kurisud, kuhu neeldu pinnavesi, vesi voolab maa all edasi ja tule taas päevavalgele karstiallikatena. Kurisud asuvad enamasti väikeste jõgede sängides, suletud nõgudes. (Jõelähtme, Kuivajõe, Erra jõed). Langatuslehtrid tekivad maa-aluste karstiõõnsuste lae sisselangemisel. Karstiliste lohkvormide liitumisel võivad nende vahele jääda ka positiivsed pinnavormid karstisillad ja jäänukpangased so positiivsed pinnavormid. Suurim Kostivere karstiväli Jõelähtme jõgi voolab maa alla langatuslehtrid, avalõhed. Karstikoopad on teada 29 koobast. TEHNOGEENSED TASANDIKUD 1% Eesti pindalast Tekivad: 1. Pealiskihtide äravõtmisel (turvas,kruus, liiv, savi) 2. Ümberpaigutamisel 3
a. ja see sai tuntuks Võrtsjärve maavärinana, tugevuseks hinnati 4 palli. Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused. Pikka aega peeti Eesti mmavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suuret karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. 5 Nüüdiandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaaviamaades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on teatavasti ebaühtlase kiirusega (Joonis 2) ja võib kohati põhjustada maakoore lõhenemist erineva suurusega plokkideks. Just selliste
majad rusudeks, hävitab pargid, inimesed hukkuvad ja isegi purustab ookeanilaevu. Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? TV, Ül. 4-5 lk. 23, 10-11 lk.25. 8. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu
Milliseid ettevaatusabinõusid peavad saare elanikud ette võtma kahjustuste vältimiseks? Tsunamit tõkestavad kaldarajatised, hea ennetustöö, mobiilsus ja valmisolek 7. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse
Moondekivimidon tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. Maavarade kaevandamisega seotud probleemid Keskkonnaprobleemid: Muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. Sotsiaalsed probleemid: Ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist
15 Millised on aga siis Eesti maavärinate põhjused? Pikka aega peeti Eesti maavärinaid langatusvärinateks, neid seostati lubjakivises aluspõhjas olevate suurte karstikoobaste sisselangemisega. Selline seletus ei ole aga kuigi veenev, kuna meie karstikoopad on nii väikesed, et nende sissevarisemine ei saa suurel maa-alal tajutav olla. Liiatigi peaksid selliste varisemiste korral maapinnale kujunema langatuslehtrid või vähemalt suured praod. Nüüdisandmete foonil on selge, et meilgi on tegemist tektooniliste maavärinatega, mis Skandinaavia maades, eriti Norras on üsna tavalised. Neid põhjustavad maakoore rahutud sügavamad osad. Omapoolset mõju avaldab ka maakoore nüüdiskerkimine, mis on teatavasti ebaühtlase kiirusega ja võib kohati põhjustada maakoore lõhenemist erineva suurusega plokkideks. Just selliste plokkide kokkupuute alal võivadki aeg-ajalt tekkida
Hulga suurem probleem on lahustuvate ühenditega või veest raskemate ühenditega, mis vajuvad põhjavee alla. Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid. Karsti moodustumise eelduseks on: Karstuvad kivimid, tektoonilised lõhed/poorid. Piisavalt sademeid(vett) Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt) Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad. Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt. Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel. Pinnases kaltsiumkarbonaadist küllastunud vesi tilkudes koobaste laest, tekivad settides stalagmiidid ja stalaktiidid. Veepinnani jõudes muutub stalagmiit ümaraks vormiks(padi), jaotades settiva aine ühtlaselt laiali. Eestis Tuhala karstikoopad, karstilehtrid, maa-alune jõgi, nõiakaev.
kihtide vajumine ja langatusvormide teke – sufosioonilised pinnavormid. Mesovormidest on levinud kurisud. Mitmekümne meetri laiused lehtri, lohu või liuakujulised moodustised, kuhu neeldub pinnavesi. Need pinnavormid asuvad peamiselt väikestes nõgudes või soostunud alade äärtes, kuid leidub ka ojade ja väikeste jõgede sängides. Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena. Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorgud ja –häilud. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Tuulevired – väikesed kuhjevormid. Neil leidub nii mererannas, jõekaldal, lahtistel liivakarjääridel ning Kirde-Eesti põlevkivi tuhaväljadel. Madalad kuni 5 cm kõrgused looklevad liivavallikesed. Kujunevad nõrgemate tuultega ning on orienteeritud valitsevate tuultega risti.
metsise elualasid ning Nohipalu Must ja Valgjärve elustikku. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Natuke vähem kui poole kaitsealast moodustab raba. Meenikunno raba on arenev raba, kus on väljakujunenud puisraba, lageraba ja älveraba, väljakujunemisjärgus on laukaraba. Raba idaosa ilmestavad kaks laugasjärve, mis on tõenäoliselt jäänukid kunagisest suurest järvest. Raba teevad omanäoliseks ühel joonel asuvad suured, enamasti veega täidetud lohud ehk langatuslehtrid, mis olla tekkinud aluspõhja tektoonilise rikke tagajärjel ja see, 5 et turbalasundi all paikneb veega küllastumata liivakiht. Seega on Meenikunno raba nn. "rippuv" soo. Rabal esineb hulgaliselt soosaari, mõned kaetud ilusa männikuga, teistel jälle kasvab lopsakas ja liigirikas salumets. Meenikunno rabas on mitu rabajärve ja 19 soosaart
3. Tulnukliikide konkurents kohalikega kaduma . 4. Liik inimesele ohtlik, tülikas, kahjulik (kahjurputukad) hävitatakse oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus ( tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange
annaabi.ee 
