Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus raamatupidaja Carl Hackerisse, abiellusid,lahutasid,2 tütart. Peale lahutust Hackerist abiellus Marie Under Artur Adsoniga. Abielu oli harmooniline ja kestis kuni Adsoni surmani. Gustav suits kirjutas. Tutvumine 1904. a. kunstnik Ants Laikmaaga, kes Underit maalis; teda eesti keeles luuletama õhutas ja salaja ta luuletused ajakirjadele avaldamiseks saatis, oli Underi elus tähtsaks sündmuseks. Nende sõprus kestis kuni Laikmaa surmani. · Under ja sonetid- Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis oma hinge- ja meelterõõmudes
1900.aastal tutvus ta Eduard Vildega kelle soovitusel oli ta saanud koha ,,Teataja" kontoris.1901.aastal tutvus Maria Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Puhkes noorte tormiline armastus. Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria ,,Teataja" talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale kus neil sama aasta sügisel sündis esimene tütar Dagmar.1904 aasta suvel tutvus Under kunstnik Ants Laikmaaga. Ta julgustas teda oma kirjutusi eesti keeles kirjutama ja saatis Maria esimesed eestikeelsed värsid avaldamiseks kolmele toimetusele. Ajalehes ,,Postimees" ilmus 2.augustil 1904. aastal Maria Underi esimene trükitud luuletus ,,Kuidas juhtus ,,. 4.oktoobril 1905.aastal sündis Krutsonis Maria Underi teine tütar Helda . Marie Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse rühmitusse " Siuru " . 1905.aastal kolis perekond Moskvast tagasi Tallinna. Algul üürisid nad korteri Allika
1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks elama Moskva lähistele. Moskvas sündisid Underi kaks tütart: Dagmar(1902) ja Hedda(1905). 1904.aasta suvel külastas kodumaad ja viib is mõnda aega Hiiumaal. Seal ta tutvus kunstniku Ants Laikmaaga, kes maalis Underist portree( hästi rõõmus pilt, võib kirledada kui noore ema rõõm) ning soovitad tal hakata kirjutama eesti keeles. Laikmaa oli Underi elus väga tähtis sõber, külastas Underit tihti, suri 1942.aastal, see oli Underi jaoks üks väga murelik aeg. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli Ema Laul 1905,Noor Eesti I albumis. Lapsuke on mul õrnake, kullake, kaunis: Näoke nii rõõmus ja hää ja suuke nii sulaval naerul, Silmad nii säravad sügavad, sametimustad,
viieklassilises, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puuduse tõttu. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. 2.) Esimesed värsid ja kirjanduslikud loomingud Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Esimene luuletus sündis 13. Aastaselt. E.Vilde julgustas teda edasi luuletama ja soovitas ka proosaski luuletada. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. Peale Ants Laikmaaga kohtumist, õhutas Laikmaa Underit kirjutama oma luuletusi emakeeles. Esimesest trükitud luuletusest esikkoguni kulus 13 aastat. Esimene luulekogu kandis nime ,,Sonetid" ja ilmus 1917. Marie Under andis Siuru ajal välja kolm esimest luulekogu (,,Sonetid", ,,Eelõitseng" ja ,,Sinipuri"). Underi luuletustes on tundeline ja armastav naine. Under peamiselt kirjutas looduslüürikat (,,Sirelite aegu", ,,Sinine terass"). Paljud luuletused on sonetid
reisikirjeldus ,,Mööda maad ja merd". Ränk koorem. 1904. aasta juunis Tartus ,,Uudiste" juures. Peamine põhj, miks lahku ,,Teatajast" oli koormus. Ül nalja ja vesteosa, kus avaldas jutustuse ,,Koidu ajal". Ajaleht võimaldas Vildel reisida Krimmi ja Kaukaasiasse= reisikirjad ,,Krimmi ja Kaukaasia eestlastel külaliseks". 1905 ,,Prohvet Maltsvet" hakkas samuti ajalehes ilmuma, ent katkes, sest ajaleht suleti. 1905 taotles Vilde koos Laikmaaga pilkeajakirja ,,Reinuvader" väljaandmise luba, mis ei läinud läbi. 1905 abiellus ka Linda Jürmanniga e ,,päikesenaisega". 90. ndatega algas uus etapp Vilde kirjanikuteel. Päevakorda kerkisid ühiskondlikud probleemid, tegelaste vahekorrad määras RAHA. Vilde lähenemist kriitilisele realismile tähistavad 1891. aastal paar Berliinis valminud kirjutist, mis ilmusid ,,Postimehes". Kõigepealt ilmus Vilde teostesse tõepärane taust ja miljöö
õppivale tütarlapsele tundus loomulikuna ka selles keeles värsiseadmine. Kuid Marie Unedrist sai siiski eesti luuletaja tema elu kohal sirasid juba uue aja tähed. Suured vabadusliikumised ja nende eellained sajandivahetusel kujundasid ühiskondlikke tingimusi, millesse langes Marie Underi kirjandussetulek. 1905.-1907. aasta revolutsioon kergitas esile demokraatlikud ideed, emakeelse rahvusliku kirjanduse lootused. Tutvumine eesti radikaalse intelligentsiga, eriti Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga mõjutas omalt poolt noore talendi puhkemist. Marie Underi valduses olnud Eduard Vilde saksakeelsed kirjad temale 1900.-1901. aastal tõendavad, et Vilde oli pühendatud noore Underi värsisaladustesse juba aastal 1900, julgustas teda edasi riimima ja andis nõu proosaski katsetada. Vilde õpetas: ei tohi iialgi üht mõtet laiaks litsuda, tuleb taotella kõige lühemat, selgemat, välgutaoliselt mõjuvat väljendust! Ta soovitas eeskujuks võtta Heinet. 1901
Märtsis 1897 lahkus lõplikult akadeemiast, üüris endale ateljee ning alustas tööd vabakutselise kunstnikuna. Peale akadeemiast lahkumist ei muutunud Laikmaa eraklikuks omaette nokitsejaks, vaid suhtles aktiivselt siinsete kunstnike ja kunstiõpilastega, võttis osa akadeemilise kunstnikeühingu ,,Laetitia" üritustest. 1897. a. tuli Peterburist Düsseldorfi akadeemiasse õppima Kristjan Raud. Siin kohtus ta esmakordselt Ants Laikmaaga ja peagi said kaks eesti kunsti tulevast suurkuju lähedasteks sõpradeks. 4 1899. a. sügisel sõitis Laikmaa tagasi kodumaale, kindlaks kavatsuseks eesti kunstile eesõigus kätte võidelda. Esiteks tuli tal kunstnikuna end kodumaal maksma panna, võita enesele koht üldsuse teadvuses, juurutada vähehaaval laiemateski hulkades teadmist, et meil on olemas oma kunstnikud, kes teenivad kõrgeid eesmärke.Laikmaa oli Düsseldorfist tagasi tulles
kursused. Töötas vähe kuid õppis pidevalt ise. 16-aastaselt oli täis juba mitmeid kaustikutäisi luuletusi. 1899 tuli tema ellu Eduard Vilde(kes õhutas teda eesti keeles kirjutama). 1901-02 vahetusel puutus "Teataja" toimetuses kokku mitmete kultuuriisiksustega. 1902 abiellus Hackega, kelle elukutse oli raamatupidaja. Saadeti Moskva lähedale (1902-06), kus sündis kaks tütart. Abielu oli algusest peale karidele määratud. 1904 käis Eestis, kus tutvus Ants Laikmaaga (kes soovitas ka kirjutada eesti keeles), kelle vahel arenes tormiline armastus ning lahutas oma mehest. Kooselu Laikmaaga ei tulnud välja. Kuulus Siuru rühmitusse. 1920-ndatel reisib palju Lääne-Euroopas, tema kirjanduslik tegevus saavutab palju tunnustust ja autasusid ka välismaal. Nopib mitmeid auhindu, valitakse Londoni PEN klubi auliikmeks. On öeldud, et kvaliteedilt oleks Under võinud oma luuletuste eest pälvida Nobeli preemia, ent see jäi tõlke taha
See loodus tihedalt tema loodusluules. Juba lapsena andekas. 4 aastaselt alustas kooli. Hiljem õppis Kõrgemas Saksa Tütarlaste koolis (parim haridus naisele). Kool vanameelne, kuid hea see, et andis suurepärase keelebaasi. Valdas Saksa, vene ja prantsuse keelt. Kõige kodusem saksa keeles, alustas loomingut saksakeelsete luuletustega (Koidula ka). Mõjutatud ka Goethest ja Schillerist, kes olid väga suured eeskujud. Ajalehe "Teataja" toimetuse mõnda aega, kohtub Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga. Hakkab kirjutama eestikeelset loomingut. Abiellub, elab mõnda aega Moskvas. 1906 tagasi Eestisse. Sekkub kirjanduselu organiseerimisse. Teeb palju Euroopa reise. Eelkõige eesmärgiks kultuurieluga tutvumine. EV ajal tegutses kahes rühmituses (Tarapita, Siuru). Kutseline kirjanik. Lahkub Eestist 1944 Rootsi. Seal töötab mõnda aega teatrimuuseumi juures. Hiljem tegutseb edasi kutselise kirjanikuna. Viimased aastad haiglas, raske aeg, tõmbus kõrvale ühiskonnaelust
innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl Hackerisse, kellega 1902. aastal abiellusid. Marie tuli abielunaisena Teatajast ära. Mees sai tööd Moskvas, kuhu koliti. Peagi täienes noorpere tütrega. Venemaa oli Underile võõras, kuid suviti käis Under Tallinnas ja Hiiumal. 1904. aastal puutub kokku kunstnik Ants Laikmaaga, kes julgustas Mariet edasi luuletama. Ants saatis mõned luuletused ajalehe toimetustele ning Mutti nime all ilmusidki esimesed luuletused. Tasapisi sulandus naine kirjandusmaailma. Kahe aasta pärast kolis Under perekonnaga tagasi Tallinna, misjärel hakkas Under üha rohkem kultuuriinimestega lävima. Tema kodust sai nagu salong, kuhu kultuuriinimesed kogunesid. Mõistagi ei meeldinud see abikaasale, kes oli kultuuri suhtes ükskõikne, mistõttu paari suhted jahenesid
13- aastaselt hakkas ta kirjutama saksakeelseid luuletusi.Huvitas teda ka muusika - õppis klaverimängu ja laulis kooris.1900 paiku tutvus Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti Under tööle ajalehe Teataja toimetusse,kus puutus kokku uue põlvkonna eesti haritlastega.192 abiellus ja asus elama Moskva lähistele, sulgus perekonnaringi, sündis 2tütart.1904 suvel külastas ta kodumaad, Hiiumaad. Seal tutvus Ants Laikmaaga, kes maalis temast pildi ja soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles.Laikmaale näitas ta oma esimesi emakeelseid värsse ja Laikmaa õhtusel need ka ilmusid. Üks esimesi trükis avaldatud luuletusi oli ("Ema laul"). Päriseks tagasi kodumaale tuli pere 1906aastal, poetessi suhe eesi kultuurieluga tihenes.Underi kodust sai kunsti-ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht.(nn kirjanduslik salong). Samuti inspireerisid maja ja aed Underit "Sinist terassi", "Sirelite
27.03 188325.09 1980Sündis Tallinnas 27 märts 1883. Hariduse sai 189398 saksakeelses erakoolis, kus õpetati ka veel vene ja prantsuse keelt. 13 eluaastast peale hakkas Under tegema värsikatsetusi saksa keeles. 1901 ja 1902 aasta vahetusel töötas ta ajalehe "Teataja" toimetuses, kus ta sai ka rahvusliku äratuse. Abiellumine raamatupidaja Carl Hackeriga 1902 aastal viis ta aastaiks 19026 Moskvasse ja Kutsinosse. 1904 külastas ta kodumaad (Hiiumaad) ja sai tuttavaks Ants Laikmaaga, kes soovitas Underil kirjutada eesti keeles ning peagi ilmusid teme esimesed luuletused varjunime Mutti all ajalehtedes "Postimees" ja "Uudised". Luuletus "Ema laul" ilmus aga "NoorEesti" albumis 1905. 1906 tuldi tagasi Tallinna. 1917 ilmus "Siuru" väljaandel Underi esikkogu "Sonetid" ning siitpeale algas viljakas kirjaniku ja tõlketöö. 1924 abiellus Under aga Adsoniga, kellega oli tutvunud "Estonia" uue teatrimaja avamisel. 1944 põgenesid nad
vastu, siiski abielluvad 1902 veebruaris. Marie tuleb Teatajast ära, abielunaine ei tööta. Mees saab tööd Moskvas Singeri tehases. Kolitakse seega ka Venemaale Moskvasse, hiljem Moskva lähedale. Sünnib esimene tütar 1902 (Marie on 19). Moskva on võõras, vaheldust pakuvad mõningad külalised, suvitamas käib Under Tallinnas ja Hiiumaal, kus sugulased elasid ning mis pakkus looduse poolest erilist elamust. 1904 tutvub kunstnik Ants Laikmaaga. Temaga tekib Underil tõmme. Mees oli Tallinnas tuntud mees. Teeb Underist maali. Vaimne klapp. Ants inspireerib ja julgustab edasi luuletama, seda eesti keeles, mitte saksa keeles nagu oli soovitanud Vilde. Ants saadab Marie teadmata mõned luuletused ajalehte. Ilmub varjunime all 'Mutti' (kuna oli noor ema). Marie on meelitatud, kuna mees peab ta luulet avaldamisväärseks. Esimene luuletus ilmus seega 1904. Tasapisi pääseb kirjandusmaailma.
Vildega (tänu organistile). Vilde oli talle inspiratsiooniks, innustas jätkama. Kui 1901. a- l asutati Teataja, siis Vilde kaudu sai ta seal kontoris tööd. Mariele vanamees (36 vs 18) peale ei läinud. Talle meeldisid nooremad. Sõbranna vend Carl Hacker ,,ilus mees" on Marie öelnud. Noored abiellusid vaatamata teiste arvamustele. Läksid Moskvasse. Aga Carl oli õllemees. Marie käis suvel Eestis Hiiumaal lapsepõlvemälestused. Järgmisena tutvus ta Ants Laikmaaga (kunstnik). Nende vahel oli vaimne side. Laikmaa ütles, et tuleb luuletada eesti keeles. Laikmaa saatis salaja mõned naise luuletused toimetusse. ,,Ema laul" Noor-Eesti I albumisse! Mees aga suri peagi II maailmasõjas. 1905. aastas oli Mariel juba 2 tütart . Koliti tagasi Tallinnasse. Marie hakkas läbi käima kultuuriinimestega, näiteks Mait Metsanurk, hugo Raudsepp, Paul Pinna, Kitzberg, Suits, tuglas, Juhan Liiv
Sõidavad ära Moskvasse, mille lähedal Hacker saab suures mõisas töö ühe töösturi juures, on majandusülem seal. 1902-1906 elavad Moskvas, seal sünnivad ka mõlemad tütred Dagmar ja Hedda. Samal ajal pole Under kaotanud sugugi ometigi sidet Eestiga, see abielu tegelikult katkeb 1917 ametlikult, on juba katki ammu. 1924 abiellub Under Artur Adsoniga. Kui Under on abielus ja Moskvas, siis külastab hästi palju Eestit. Siis saab tuttavaks kunstnikuga Ants Laikmaaga. Mõnes mõttes oli ühe teo poolest oli sarnane Petersoniga, kõndis jalgsi. Laikmaa tegi veel müstilisema reisi, polnud raha, et õppima minna, hakkas Tallinnast minema Düsseldorfi, vahepeal oli tööl, korjas raha, läks jälle edasi. Siis tema fantastiline jalgsirännak oli nõnda kuulsaks saanud, et leidis omale sponsori, kes maksis tema õpingud kinni. Sai tuttavaks Underiga, ja Underi teadmata sokutas tema Postimehesse Underi esimese eestikeelse luuletuse pealkirjaga ,,Kuidas juhtus
annaabi.ee 
