Gümnaasium Freoonide osalus osoonikihi lagunemisel Referaat Juhendaja 2015 SISUKORD 1Freoonid ja osoonikiht.....................................................................................................3 1.1Freoonid....................................................................................................................3 1.2Osoon..........................................................
PRUUNSÜSI Tallinn 2015 PRUUNSÜSI Pruunsüsi ehk ligniit tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel (kivistunud puit). Selle kütteväärtus on tunduvalt madalam kui kivisöel. Päritolult on pruunsüsi turba ja kivisöe vaheline nn. siirdeaste. OMADUSED Kütteväärtus on 4440 kcal/kg. eripõlemissoojus 8–24 MJ/kg. Pruunsöe orgaanilises aines on süsinikku 60– 80%, hapnikku ja vesinikku vähem. Pruunsöe kuumustaluvus ulatub 10 kuni 20 MJ/kg
KLASSIDE IDEOLOOGIA Tere! KLASSIDE KUJUNEMINE ✣Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside vahel.
1. Mis on dispersioon? Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks 2. Milliseid uurimisi saab läbi viia tänu dispersioonile? Tänu dispersioonile saab uurida aine muutumisnäitajat ja valguse lainepikkust. 3. Kas dispersioon on füüs. suurus/nähtus/ühik? Dispersioon on füüsikaline nähtus. 4. Mis on spekter? Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel 5. Kes uuris esimesena spektrit? Esimesena uuris spektrit Newton. 6. Nimeta spektraalaparaadi põhiosad. Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre 7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav valgus. See on toru, mille ühes otsas paikneb sisenemispilu, teises koondav lääts. 9
Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist?
Radioaktiivsus ja kiirgus Tanel Padar 12. klass Radioaktiivsus · Radioaktiivsus on mõnede aatomituumade iseenesliku lagunemise protsess. Lagunemisel eralduvad -oskesed (heeliumi aatomituumas) ja -osakesed (kiired elektronid) ja algne tuum muutub teise elemendi tuumaks. Radioaktiivne lagunemine on tõenäosusliku iseloomuga, ühe tuuma lagunemist ei ole võimalk ennustada. Radioaktiivne lagunemine · Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustab poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool.
Müüonneutriino Füüsika Marjete Kuusk Müüonneutriino tekkimine Müüon negatiivse või positiivse elementaarlaenguga metastabiilne elementaarosake, kuulub leptonite hulka. Müüoni avastas C.D.Anderson kosmilises kiirguses, kus ta tekib piioni lagunemisel. Piion - kõige kergemad mesonid ja nad on nukleonide vaheliste tuumajõudude vahendajaks aatomitus. Laenguga piionid lagunevad nõrga vastastikmõju kaudu kas müüoniks ja müüonneutriinoks (99,9877% juhtudest) Müüonneutriino tekkimine Positiivse piioni lagunemisel tekib koos positiivse müüoniga alati ka müüonneutriino. Viimase antiosake tekib
a d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi
Energia vahendamine organismis Makroergilised ühendid Need on väiksed, aga palju energiat sisaldavad orgaanilised ühendid, mis osalevad keemilise energia salvestajate ja ülekandjatena biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP GTP CTP UTP TTP NADP NAD ATP ehitus ATP ehk adenosiintrifosfaat Koosneb lämmastikulisest adeniinist, suhkru riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. ATP lagunemisel katkeb side fosfaatrühmaga ja vabaneb energia. Energia ülekanne ATP abil Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Lagunemisel tekkib energia Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemine ATP-ADP-AMP Inimese rakkudes on ATP sünteesiks vajaliku energia allikaks glükoos. Energia ülekanne ATP abil ATP-ADP-AMP Energia vabanemine ja sidumine Energia varude taastamine Organismid muudavad ADP uuesti ATP-ks kasutades toidust saadavat keemilist
• Samuti mõjutab mulla tekkimist nõlvade ekspositsioon: lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Veerežiim • Veerežiim mõjutab taimestikku. • Niiske kliimaga aladel võivad veed mullast mineraalaineid välja uhtuda ja põhjustada leetumist. • Kui aga põhjavee tase on aastaringselt kõrge, siis toimub gleistumine. Taimestik • Taimestik mõjutab mulla viljakust. • Taimede jäänuste lagunemisel tekkib huumus, mille lagunemisel tekkivad taimedele vajalikud toitaineid. • Mulla tekkimist soodustavad lehtpuud ja rohttaimed, vähesoodsad on okaspuud, samblad ja samblikud. Loomastik • Kõige rohkem mõjutavad mulla tekkimist bakterid, mille elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. • Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. • Loomade jäänuste lagunemisel tekib
(5) Kõik Vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Tuntakse kolme radioaktiivset lagunemis rida: · Tooriumi rida · Uraani rida · Aktiiniumi rida (6) Radioaktiivsete ainete eripäraks on asjaolu, et vastava aine üks või mitu koostiselementi on radioaktiivsed, mis kiirgavad kiirgust ning mille lagunemisel tekivad uued keemilised elemendid. Radioaktiivsed elemendid kiirgavad radioaktiivsel lagunemisel välja mitmesuguseid osakesi. Kõik radioaktiivsed elemendid tekitavad lagunemisel heeliumi. Ajalooliselt on neist tähtsamad -, - ja - kiirgus, kusjuures nende elementide aatomid muutuvad ise uute keemiliste elementide aatomiteks. lfakiirguse osake (-kiirgus) kujutab endast heeliumi aatomi tuuma.(15) Radioaktiivsed elemendid on: kõik keemilised elemendid mille tuumad lagunevad iseenesest ja
+ HAPE vaata HAPE + METALL + SOOL → UUS SOOL + UUS METALL Zn + CuCl2 → ZnCl2 + Cu SOOL + HAPE vaata HAPE + SOOL + ALUS vaata ALUS + SOOL + SOOL → UUS SOOL + UUS SOOL NaCl + AgNO3 → NaNO3 + AgCl↓ + METALL vaata METALL + SOOL REAKTSIOONIVÕRRANDID JA NENDE KOOSTAMINE Ühinemine (kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine). Oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO 2 + H2O H2SO3 Lagunemine (ühe aine lagunemisel tekib 2 või enam uut ainet). Hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH) 2 CuO + H2O Asendus (lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall + hape, metall + sool, metall + vesi jt. Näit: Mg + H 2SO4 MgSO4 + H2 Vahetus (kahe liitaine esimesed pooled vahetavad koha). Näit: NaCl + AgNO 3 NaNO3 + AgCl Oksiidid Jagunevad happelised (SO2, NO2), aluselised (CaO, BaO), amfoteersed (Al2O3), neutraalsed
taimestik Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusreziimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile Veereziim- Veereziimist sõltub taimestik. Samuti võivad niiskes kliimas veed mullast mineraalaineid välja uhtuda. Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib mulla orgaanilist osa- huumust. Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis muudavad mulla koostist. Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks
Milline on aatomituuma koostis?-aatomituum, mis on positiivse laenguga, koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma
alumiiniumilehest kiirgus läbib mitme sentimeetrise pliiplaadi kiirgus Heeliumi tuumade voog kiirgus elektronide voog kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nende kiirguste tekkemehhanismi seletatakse tuumafüüsikas mittestabiilsete aatomituumade spontaanse muundumisega kiirgus "Liiga suurte" tuumade iseeneslik lagunemine. Toimub osakeste eraldumise kaudu osake heeliumi aatomi tuum 2 He 4 lagunemisel väheneb tuuma massiarv 4 võrra ja laeng 2 võrra(tekib uus keemiline element) 238 92 U 234 90 Th + He 4 2 A Z X A -4 Z- 2 Y + He 4 2 kiirgus Tekib samuti uue keemilise elemendi tuum. Näiteks süsiniku tuum muutub beeta lagunemisel lämmastiku tuumaks. 14
Tuumaenergia ja selle kasutamine Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma kokkupõrge, millele järgneb uute aatomituumade teke. Aatomituuma lagunemisel on tegemist tuumareaktsiooniga ainult siis, kui laugememine on põhjustatud kokkupõrkest mõne elementaarosaksesega. Tuumareaktsioonide võrrandeid kirjutatakse täpselt nagu keemiliste reaktsioonide omasid. Energia tekib selles reaktsioonis raske tuuma ehk uraani lagunemisel või kergete tuumade liitumisel. Enargiat saab toota tuumareaktorites (nt joonis 1). Lisaks energiale toodetakse seal ka tehiselemente. Tuumareaktsioonid toimuvad ka looduses, tähtedel. Seosenergia on vastastikmõjuenergia vastandväärtus ja on samaväärne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Kergete tuumade liitumiseks on vaja temeperatuuri, mis ulatuks vähemalt 10 miljoni kraadini ning tuumad peavad olema lähestikku.
Kasvuhoonegaasid neelavad planeedi pinnalt kiirgavat pikemalainelist soojuskiirgust ja peegeldavad osa tagasi maapinnale (soojuskiirgus ei haju kosmosesse). Kui soojuskiirgus hajuks takistamatult, oleks maakera keskmine õhutemperatuur praeguse +15 °C asemel -18 °C. Põhjused Lämmastikoksiid moodustub peamiselt sisepõlemismootoritest, lämmastikväetiste lagunemisel mullas, reaktiivlennukite düüsides, biomassi lagunemisel bakterite elutegevusena. Süsihappegaas eraldub fossiilsete kütuste põlemisel. Metaan kasutatakse kütusena, eraldub ka märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest. Freoonid eralduvad õhku aerosoolide, külmikute ning külmutusseadmete, õhukonditsioneeride,
Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe. *Keemilist murenemist soodustab temperatuuri tõus, seetõttu on porsumineeriti intensiivne troopilistel aladel, kus ka rikkalikult sademeid. *Kõrbealadel pidurabporsumist aga kuivus. 4. Selgita mulla teket - Lähtekivim anam mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised omadused. Taimete lagunemisel lisandub huumust. Putukate elutegevuse jäägid rikastavad pinda. 5. Iseloomusta ja too näiteid ***** mõjust mulla kujunemisel *Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused *Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus(N: kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus)
1) Geiger-Mülleri loendur – trajektooril gaasi iooniseerumine 2) Wilsoni (udu)kamber – osake põhjustab kondenseerumise, trajektoor nähtav 3) Mullikamber – Vedelik, mis on sellisel temperatuuril ja rõhul, et kui osake siseneb kambrisse, hakkab see vedelik trajektoori ulatuses keema 4) Fotoemulsiooni meetod - fotoemulsioonis lõhutakse aine osakesed ära. (fotograafia) Radioaktiivsuse lagunemine – Alfa lagunemine – tuumast heelium välja – alfa lagunemisel tekib uus keemiline element, mille tuuma mass on 4 suhtelise aatommassi ühiku võrra ja tuumalaeng 2 laenguühiku võtta väiksem, kui lähteelemendil Beeta lagunemine – elektron välja – tekib uus keemiline element, mille tuumamass on sama, kuid tuumalaeng ühe ühiku võrra suurem , kui lähteainel Poolestusaeg - Radioaktiivse aine poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb pooleni esialgsest Tuumajäätmete radioaktiivsus
lähedase kiirusega liikuvad elektronid. Alfaosakesed. Magnet- ja elektriväli kallutavad neid väga nõrgalt. Selle laeng on võrdne kahekordse elemetaarlaenguga. Alfaosakese kummagi elementaarlaengu kohta tuleb kahe aatommassiühiku suurune mass. Sama suur laeng ja mass on heeliumituumal. Seega Alfaosake on heeliumituum. Radioaktiivsel alfaosakese lagunemisel tekib heelium. a- kiirgus Heeliumi tuumade voog b- kiirgus elektronide voog g- kiirgus suure sagedusega elektromagnetlained Nihkereegel. Alfa-lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb ligikaudu nelja aaotmmassi ühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis kahe ruudu võrra ettepoole. - Alfa-lagunemine Beeta-lagunemine. Tuumast väljub elektron, mille tõttu tuuma laeng suureneb ühe võrra,
7. Esimene maailma sõda lõppe Compiegne vaherahuga mis sõlmiti 1918- 11nov- kell 11. Saksamaa kohustus kahenädala jooksul kõigilt vallutatud aladelt oma väed välja tooma, vabastama vangid. Algas desarmeerimine. 8. a) Muutused jõudude vahekorras: Tugevnes USA poliitiline ja majanduslik mõjutus. Paranes Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon Euroopas Tsaari Venemaa asemele tekkis Nõukogude Venemaa Saksamaa ja Austria- Ungari nõrgenesid. b) Uute riikide teke: Venemaa lagunemisel- Soome, Leedu, Eesti, Poola ja Läti Austria ungari lagunemisel- Tsehhoslovakkia, Ungari ja Austria Suurbritanniast eraldus- Iirimaa Balkanil tekkis- Igoslaavia.
kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. 12. Mis toimub aatomituumadega radioaktiivsete osakeste kiirgumise tagajärjel? Aatomituum laguneb, kuna on ebastabiilne ning ülearused prootonid heidetakse välja. 13. Sõnasta nihkereegel alfakiirguse kohta. - lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. 14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tuum oleks stabiilne? Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. Kui neutronite arv
Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. 12. Mis toimub aatomituumadega radioaktiivsete osakeste kiirgumise tagajärjel? Aatomituum laguneb, kuna on ebastabiilne ning ülearused prootonid heidetakse välja. 13. Sõnasta nihkereegel alfakiirguse kohta. - lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kahe koha võrra ettepoole. 14. Sõnasta nihkereegel beetakiirguse kohta. - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. 15. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tuum oleks stabiilne? Tuum on stabiilne, kui prootoneid ja neutroneid on sama palju. Kui neutronite arv aatomis erineb
6. NEUTRAALSED OKSIIDID ei reageeri hapete, aluste ega veega. 7. HAPNIKU BINAARSED ÜHENDID · Peroksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik oksüdatsiooniastmega I (näiteks H2O2, Na2O2 jne) · Hüperoksiidid on kahest elemendist koosnevad ühendid, millest üks on hapnik, oksüdatsiooniastmega -0,5 (näiteks KO2). 8. OKSIIDIDE SAAMINE 1) Lihtainete põlemisel 2) Liitainete põlemisel 3) Hapnikhapete lagunemisel 4) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidide lagunemine kuumutamisel 1 5) Vähemaktiivsete metallide karbonaatide lagunemine kuumutamisel 9. REAKTSIOONIDE LIIGID · Ühinemisreaktsioonid on reaktsioonid, kus kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine · Lagunemisreaktsioonid on reaktsioonid, kus ühe aine lagunemisel tekib kaks või enam uut ainet
Lämmastikhape Keemiline valem : HNO3 Lämmastikhape on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb
Radioaktiivsed jäätmed ja kasutatud tuumkütus Kasutatud tuumkütus Radioaktiivsus Teatud keemiliste elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust või suureenergiaga osakesi nimetatakse radioaktiivsuseks (lad. radio + activus - kiirgustoime).Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selleprotsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Radioaktiivsete elementide aatomituumad ei ole stabiilsed. Tuumade lagunemisel muutub aatom mingi teise elemendi aatomiks. Radioaktiivsed elemendid asuvad Mendelejevi tabeli lõpuosas. Radioaktiivsuse avastas 1896. aastalprantsuse füüsik Antoine Becquerel. Radioaktiivne kiirgus koosneb kolmest eri liiki kiirgusest. Magnet- või elektriväljas Jaguneb kiirgus kolmeks: 1. -kiirgus (alfa) 2. -kiirgus (beeta) 3. -kiirgus (gamma) alfa- kiirgus koosneb alfaosakestest ehk heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit.
Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaama Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine, mitmesugused mineraalid Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. aastal Prantsusmaal 19. sajandil toodeti peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini 80% kogu maailmas kasutatavast kaevandatud Eestis Maagaas Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, suurem osa hõlmab metaan Koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates Tarnitakse Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile Kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmine, mootorsõidukite kütus, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes, väetiste, kangaste, klaasi, terase, plastmassi, värvide jne valmistamisel Turvas Mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev
, füüsikalistele omadustele ja viljakusele . ● Leetumine on mullateke , mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi
Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mulla veeresziim- Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Kamarduminemullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont
Tuumajõud prootonite ja neutronite vahel tõmbuv jõud ehk Nim. Tugevaks vastastikjõuks. Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakesele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. Seda mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul (MeV) -Radioaktiivsus ainest eralduvad mingid kiired osakesed ehk kiirgus. Plancki valem E-hf -lagunemine np+ + e- +v-. - lagunemisel paiskub tuumast välja -osake. Rikutakse stabiilsuse teist tingimust. Tuumast eraldub: -lagunemisel paiskub tuumast välja - osake ehk kiire elektron. Tähis e-. Tuumas massiarv jääb samaks kuid laeng suureneb ühe võrra. lagunemine Prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. Tuumas eraldub 2 prootonit ja 2 neutronit. Tähiseks: He. Tuumas muutub lähteisotoopide hulk väheneb (massi arv ja laeng väheneb) ja laguproduktide hulk suureneb.
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine
ained. Erinevused: autotroof sünteesib eluks vajaliku süsiniku ise, hetero saab vajaliku süsiniku tpidust, mikso suudab energia saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Näited: mikso- mikroorganismid, auto- taimed, vetikad, hetero- loomad, seened, paljud bakterid. Assimilatsioon- lähtained on anorg. ained, lõppprodukt on org. ained, energiat kasutatakse. Dissimilatsioon-. lähtaineks on keerulised org. ained, lõppprodukt on anorg. ained, energia vabaneb. ATP- energia vabaneb atp-e lagunemisel. On kõigis elus organismides ühesugune. Ül: universaalne energia talletaja ja üle kandja. Toimub nt rakuhingamisel, hingamisel saadakse 36 ATP-d. koosneb adeniinist, Auto, hetero, miksotroofide võrdlus: sarnasused: vajavad elutegevuseks energijat, suhkrust ehk riboosist ja 3st fosfaatrühmast. Glükoosi kasutamine organismis: olemas kõik elu omadused, sünteesivad vajalikud org. ained. Erinevused: autotroof glükoos on peamine organismisisene energiaallikas
Austeniitse muutuse tagajärjel A->P(F+T) b. Eutektoidse muutuse tagajärjel A->P(F+T) c. Eutektse muutuse tagajärjel A->P(F+T) d. Keemilise reaktsiooni tagajärjel Score: 2/2 Küsimus 18 (2 points) Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Sest perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ja siis on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0.8% olenemata süsinikusisaldusest terases (Selleks, et perliit tekiks mikrostruktuuris peab olema süsinikku enam kui 0.02%) b. Sest austeniit tekib perliidi lagunemisel ja siis perliidi aladel tekkinud austeniidi
Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool RADOON Radoon Radiobioloogia eksperdid on enam-vähem ühisel arvamisel, et kiirguse mõju inimese tervisele on võrdeline doosi suurusega - seda nii suurte kui ka väikeste dooside puhul. Radoon Radoon tekib looduslikult uraani radioaktiivsel lagunemisel. Looduslikku uraani leidub mineraalides, kivimites, setetes, mullas; samuti ka suuremal või vähemal määral mineraalse koostisega ehitusmaterjalides. Kõigile radioaktiivsetele elementidele on omane ebastabiilsus: nad lagunevad sünnitades uusi radioaktiivseid või mitteradioaktiivseid aineid ning eraldades samas ioniseerivat kiirgust. Radoon Kiirguskaitse seisukohalt on ioniseeriv kiirgus selline kiirgus, mis on võimeline tekitama bioloogilises koes ioonpaare. Radoon on
VESI MINERAALID ÕHK Orgaaniline mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks. Mulla gaasiline osa • Õhk on mullas mullaosakeste vahel. • Mullaõhus on vähem hapnikku ja rohkem süsihappegaasi kui välisõhus. Huumuse teke ja lagunemine Taimede ja loomade jäänused lagunevad Tekib huumus Huumus annab taimedele vajalikke toitaineid Tekivad • mineraalained
Bekerell on väga väike ühik. Näiteks inimese keha loomulik aktiivsus on umbes 5000 - 10 000 bekerelli (ehk 10 000 tuumamuutust sekundis). Kui aine poolestusaeg on näiteks 2 aastat ja alguses oli tema aktiivsus 1000 bekerelli, siis 2 aasta pärast on aktiivsus 500 bekerelli. Poolestusaja jooksul laguneb pool ainest, pool radioaktiivsusest. Mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Stabiilsete isotoopide poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel loetakse lõpmata suureks. 3.slaid (KEPS TABEL) Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav. 4. slaid Poolestusaeg radioaktiivsel lagunemisel Radioaktiivse isotoobi poolestusaeg loetakse konstantseks. Radioaktiivsete ainete poolestusajad on väga erinevad. Lühiealiste ainete poolestusaeg on sekundeid või sekundi murdosi
-kiirgused: 1)- lagunemine: kiiratakse elektrone, omadused: *on mõjutatav magnetvälja poolt, *läbitungimisvõime on suurem kui -kiirtel. 2)+ lagunemine- tuum kiirgab välja positrone. -kiirgus kujutab endast suure sagedusega valgus kvante e footon, (00), omadused: *pole mõjutatav magnetvälja poolt, *võrraldes ja -ga on suur läbitungimisvõime, *toimub ainult tuumasisene osakeste ümberkorraldus. Nt. 168O168O+00 . Nihkereeglid: 1) - lagunemisel nihkub element perioodilisussüsteemis kahe koha võrra ettepoole. 2) - lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisussüsteemis ühe koha võrra tahapoole. 3) + lagunemisel element nihkub perioodilisessüsteemis ühe koha võrra ettepoole. Radioaktiivse lagunemise seadus: poolestusaeg(T) on ajavahemik, mille jooksul lagunevad pooled radioaktiivse aine tuumadest. Kõik radioaktiivsed ained lagunevad eksponentsiaalselt, N=N0·2 -t/T
tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summa. 18. Milles seisneb looduslik radioaktiivsus ? Looduslik radioaktiivsus on ühtede aatomituumade iseeneslik muundumine teisteks tuumadeks, millega kaasneb mitmesuguste osakeste kiirgumine 19. Radioaktiivsete kiirte liigid . Alfa, beeta, gamma 20. Mis on alfa kiirgus, Beeta kiirgus, ja gamma kiirgus? Alfa- He- tuumad 4/2 He ,, Beeta kiirgus elektronid 0/-1 e ,, gamma kiirgus elektromagnetlained. Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja mass väheneb 4 aatommassi ühiku võrra, selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis 2 koha võrra ettepoole. Beeta lagunemisel kaotab tuum laengu -1e ja mass ei muutu. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse süsteemis ühe koha võrra ettepoole Gamma lagunemisel 21 Radioaktiivsete kiirte tähtsamaid omadusi ? Alfa- kiirgus : Suur mass, positiivne laeng, suur kiirus, tugev ioniseerimis
tselluloosi.Loomoraganismides säilitatakse glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. · Eespool esitatust selgub, et sahhariididel on organismis kaks põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. 2.Lipiidide ülesanded ! Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. 3.Mis on kolesterol ? Kolesterool on samuti üks steroididest.Ühtlasi kulub ta loomaraku membraanide koostisse. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendaud. Veresoonte lupjumist soodustab eelkõige ebaõige toitumine. 4.Valkude koostis. Aminohapete koositisValgud on aminohapetest moodustunud
rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus. (Kõige viljakamad mullad on rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab
Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses.
monoosid C aatomite arv molekulis 3-6, tuntuimad glükoos, fruktoos, riboos ja desoksüriboos. oligosahhariidid e. disahhariidid sisaldavad 2-10 monoosijääki, tuntuimad sahharoos (glükoosi- ja fruktoosijäägid), maltoos (2 glükoosijääki), laktoos (galaktoosi ja- glükoosijäägid) polusahhariidid e. polüoosid koosnevad paljudest monoosijääkidest, tuntuimad tärklis, glükogeen, tselluloos, insuliin Biofunktsioonid: 1. energeetiline funktsioon (1g lagunemisel vabaneb 17,6 kJ energiat) 2. varuained (tärklis mugulates; glükogeen loomarakkudes; insuliin) 3. struktuurne funktsioon (tselluloos taimeraku kesta ehituses) 4. ligimeelitav funktsioon (õistaimede nektar) 5. toitefunktsioon (piimasuhkur imetajate piimas) 2. Lipiidid (rasvad) Liigitus: lihtlipiidid e. naturaalrasvad glütserooli ja erinevate rasvhapete estrid liitlipiidid glütserool+2 rasvhappejääki+fosforhape+mõni hüdrofiilne ühend, tuntuimad
6,67 % 6 Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? : 1. Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0,8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks. 2. Perliidi süsinikusisaldus (0,8 %) on kokkuleppeline väärtus, mis võimaldab materjaliuuringutes lihtsustusi teha. Reaalselt sisaldab perliit 0-2,14% süsinikku. 3. Perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0,8% süsinikku. 4. Perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ning sel temperatuuril on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0,8% olenemata süsinikusisaldusest terases (selleks, et perliit tekiks terase mikrostruktuuris, peab koostises olema süsinikku enam kui 0,02%). 7 Lähtudes Fe-Fe3C faasidiagrammist, teha kindlaks, millest koosneb 0,5%-lise C-sisaldusega terase struktuur toatemperatuuril ja mis temperatuuril tekivad vastavad struktuuriosad. : 1
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine
· Ioonid on NaCl ioonkristallis alati olemas olnud. Vesi on polaarne molekul ning vastasmärgilised vee molekulid liituvad vastava NaCl iooniga.(1) Vee molekulid nõrgendavad seoseid Na ja Cl vahel ning kristallivõre lagunemisel moodustuvad lahusesse hüdraatunud ioonid.(2) Miks ioonsete ainete lahustumisel aine mõnikord soojeneb/külmeneb? Ainete lahustumisel katkevad vastaslaenguga ioonide vahelised sidemed kristallvõres. Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd - kulutada energiat, seega
Atmosfäär maa õhukiht, maalt kaugenedes hõreneb, piiriks loetakse 1200 Front on ülemineku ala erinevate omadustega õhumasside vahel. Jäide tekib km. Õhk koosneb lämmastikust (78%, satub õhku orgaanilisel lagunemisel), sooja frondi saabumisel (soe õhk kergem ning asub üleval, kus niiskus hapnik (21%, satub õhku fotosünteesi käigus), argoon (kuni 0,9%, satub kondenseerub ja jäätub külmas frondis) ning kaua ei püsi, sest varsti jõuab õhku atmosfääri radioaktiivsel lagunemisel) ja süsihappegaas (0,03%, satub järele ka soe front. Külm front on järsem ning liigub kiiremini kui soe, kui õhku raku hingamisel ja põlemisel, vajalik fotosünteesiks)
2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12. Millised impeeriumid lagunesid ja nimeta iseseisvunud riigid. 1)Venemaa lagunemisel: 2)Austria-ungari lagunemisel: 3)Suurbritanniast eraldus: 4)Balkanil tekkis: -Soome -Austria -Iirimaa -Jugoslaavia -Läti -Ungari -Poola -Tsehhoslovakkia -Eesti -Leedu
2)Parem sõjatehnika. 3)Kaitserajatiste rajamine. 4)Lisaks sõjavarustustele suurenes ka muu tootmine. 5)Lahingutele maismaal ja merel lisandusid ka õhurünnakud. 11. Muutused jõudude vahekorras sõja tulemusena. 1)Eriti tugevaks muutus USA majanduslik ja poliitiline seisund. 2)Rahvusvahelisele areenile tuli ka Nõukogude Venemaa. 3)Väikerahvaste iseseisvumine 4)Impeeriumite lagunemine, võit Saksamaa üle. 12. Millised impeeriumid lagunesid ja nimeta iseseisvunud riigid. 1)Venemaa lagunemisel: 2)Austria-ungari lagunemisel: 3)Suurbritanniast eraldus: 4)Balkanil tekkis: -Soome -Austria -Iirimaa -Jugoslaavia -Läti -Ungari -Poola -Tšehhoslovakkia -Eesti -Leedu
jaotamine teiste riikide vahel. Rahvasteliidu moodustamine. Verssailes´ rahu põhiautorid Kaotused Liitlased: 5 525 000 langenut 12 831 500 haavatut Keskriigid: 4 121 000 teadmata kadunut 4 386 000 langenut 8 388 000 haavatut 3 629 000 teadmata kadunut Liitlaste jõudude suurus Keskriikide jõudude suurus oli kokku 25,248,321 meest. oli kokku 42,959,850 meest. Uute riikide teke Venemaa lagunemisel: Suurbritanniast eraldus: 06.12.1917-Soome 21.01.1919-Iirimaa 16.02.1918-Leedu 24.02.1918-Eesti 11.11.1918-Poola 18.11.1918-Läti Austria-Ungari lagunemisel 28.10.1918-Tsehhoslovakkia 16.11.1918- Ungari Sõnaseletused Neutraliteet on riigi väljakuulutatud püsiv staatus ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega. Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine
D. 6.67% Score: 1,5/1,5 17. Millise muutuse tulemusel tekib perliit? Student Response A. Austeniitse muutuse tagajärjel A->P(F+T) B. Eutektoidse muutuse tagajärjel A->P(F+T) C. Eutektse muutuse tagajärjel A->P(F+T) D. Keemilise reaktsiooni tagajärjel Score: 1,5/1,5 18. Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%? Student Response A. Sest perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ja siis on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0.8% olenemata süsinikusisaldusest terases (Selleks, et perliit tekiks mikrostruktuuris peab olema süsinikku enam kui 0.02%) B. Sest austeniit tekib perliidi lagunemisel ja siis perliidi aladel tekkinud austeniidi süsinikusisaldus jääb samaks olenemata kuumutamisest C. Sest perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0.8% süsinikku D
annaabi.ee 
