Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, toimus Balti kett. Mina arvan, et see oli eriline päev kogu maailma ajaloos, kuna säärast rahumeelset ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest. Sel ajal kui eestlased ja teised rahvad NSV Liidu võimu alt pääsemiseks kindlaid samme astusid, püüti impeeriumit ikkagi kiivalt lagunemast hoida. Üleliidulisel tasandil ähvardati Eestit majandusblokiga ja Interrinne korraldas miitinguid, püüti sundida Eestit liidulepingut vastu võtma, ka sõjalise jõuga. Ent Nõukogude Liit oli kriisis, mis kulmineerus 1991.aastal riigipöördekatsega, eesmärgiks ikka liidu püsimajäämine. Eesti aga eiras seda ning kuulutas 20.augustil 1991 välja iseseisvuse. Eestlaste targalt ja läbimõeldult käitumine sai võitu NSV Liidu üle. Sündmused arenesid loogiliselt
maailma ajaloos, kuna säärast rahumeelset ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest ning selle teabe alusel tunnustasid lääneriigid hiljem omariikluse saavutanud riikide iseseisvust. Sel ajal kui eestlased ja teised rahvad NSV Liidu võimu alt pääsemiseks kindlaid samme astusid, püüti impeeriumit ikkagi kiivalt lagunemast hoida. Üleliidulisel tasandil ähvardati Eestit majandusblokiga ja Interrinne korraldas miitinguid, püüti sundida Eestit liidulepingut vastu võtma, ka sõjalise jõuga. Ent Nõukogude Liit oli kriisis, mis kulmineerus 1991.aastal riigipöördekatsega, eesmärgiks ikka liidu püsimajäämine. Eesti aga eiras seda ning kuulutas 20.augustil 1991 välja iseseisvuse. Eestlaste targalt ja läbimõeldult käitumine sai
väga kasulik, sest see on ebanormaalne kui keegi kedagi tapaks ning meid jääks järjest vähemaks. Moraalireeglid on justkui ühiskonna ehitusraamistik. Kui me selle ära lõhume, kukub kogu ehitus kokku, mille tagajärjel ei saa me kedagi usaldada. Igaüks hakkab ise otsustama, mis on temale kasulik ning teistest enam ei hoolita. Kuid siiski tekib küsimus, et miks on üldse moraali vaja ning mis on selle eesmärk. Esimene moraali otstarve on hoida ühiskonda koos lagunemast. Oleks väga õudne, kui igaüks või peaaegu igaüks teeks seda, mida heaks arvab, moraalireeglitest hoolimata. Loius P. Porjman on oma raamatus „Eetika. Õiget ja väära avastamas“ öelnud järgnevalt: „Meil on vaja moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii ,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt
Mis on MORAALI OTSTARVE? "Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; 1. Hoida ühiskonda koost lagunemast. kui meri mullakamara minema uhub, 2. Leevendada inimkannatusi. jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade 3. Soodustada inimõitsengut
Kordamisteemad ärieetikas 1. Mida mõistad moraali ja eetika all? Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse.  Sellel on 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd – anda hinnanguid Kuidas moraal väljendub? Normatiivsed süsteemid: -Eetika südametunnistus ja mõistus -Religioon usuline autoriteet -Seadused kohtuorganid -Etikett kultuur Eetika arutleb ja põhjendab: miks
tsentrifuugimisele. Tekib leukotsüütide ja trombotsüütide kiht. Leukotsüüdid, mida me kasutada ei saa, eraldatakse. Lõpptulemusena saadakse vereliistakute kontsentraat.Töötlemise käigus lisatakse punaliblede ja vereliistakute kotti ka toitelahus, et rakud püsiksid säilitamise ajal elus.Plasma pannakse peale eraldamist kiirkülmutisse, kus see peab olema tunni aja jooksul külmutatud kuni -30 kraadini. Kiire külmutamine hoiab plasmas olevaid hüübimisaineid lagunemast ja kui plasma ülekandeks uuesti üles sulatatakse, on need jälle aktiivsed.Vere koostisosi säilitatakse nende funktsionaalsuse tagamiseks täiesti erinevatel temperatuuridel. Erütrotsüüte hoitakse tavalisel külmkapitemperatuuril ja rakud on ülekandeks kõlblikud 35 päeva. Trombotsüüdid vajavad elus püsimiseks toatemperatuuri ja pidevat õrna loksutamist, et toitelahust oleks igal pool ühtlaselt. Trombotsüütide kontsentraat säilib vaid 5Â7 päeva.Plasmat võib
N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. 5 otstarvet: - Hoida ühiskonda koost lagunemast - Leevendada inimkannatusi - Soodustada inimõitsengut - Lahendada huvikonflikte õiglaselt - Jagada kiitust, laitust, tasu, karistust, süüd  anda hinnanguid Moraalprintsiipide tunnused: 1. Preskriptiivsus 2. Teostatav 3. Üleskaaluvus 4. Universaliseeritavus 5. Avalikkus Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid.
Põhilised eetikateooriad- Tagajärje-eetika: tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. Teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Kohuse-eetika: deo(,,peaks")ntoloogiline eetika. Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? 1.Hoida ühiskonda koost lagunemast. 2.Leevendada inimkannatusi. 3.Soodustada inimõitsengut. 4.Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. 5.Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa neid ühishüvesid edendada. Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
Ülemnõukogu jõudis selleni, et 30 märts kuulutati välja üleminekuperiood. See pidi olema ajavahemik, mis sai alguse 30 märtsist ja pidi lõppema Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamisega. Kasutusele võeti ka nimena Eesti Vabariik. Kasutusele võeti ka Eesti Vabariigi sümboolika: lipp, hümn, vapp. Leedus samad sündmused, märtsis deklareeriti juba, et kehtib vana põhiseadus. Reaalset katet sel polnud, sest seda ei tunnustanud maailmas keegi. Lääneriigis soovisid hoida NSVL lagunemast. Kardeti, et NSVL võiks laguneda sõjaliselt, kardeti sõda. Samuti kardeti, mis saab tuumarelvast. Kardeti seda, mis Jugoslaavias täide läks (toimus sõjalisel teel). Kuidas NSVL keskvõim vastas Eesti üleminekuperioodile? Vastas majandusblokaadiga. Kui juba varem oli tekkinud puudus esmatarbekaupadest, siis nüüd see süvenes (kütusega varustamine veelgi viletsam, katlamajadel puudus kütus vs oli seda minimaalselt, esmatarbekaubad – seep, hambapasta, pesupulber
käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt äri-eetika, spordieetika, ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne. Moraal peab hoidma ühiskonda koost lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust. Põhilised eetika teooriad: 1) Tagajärje eetika  parem tagajärg on eetilisem. 2) Kohuse-eetika  vaadatakse tegu, mitte tagajärge 3) Vooruseetika  tegija olemus Osa moraalireegleid seadustena, osa mitteformaalsed. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Moraalirelativism:
küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit ,,loodusseisundiks", kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist.
küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal. 4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi! Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist.
ole neist paljudel teedel veel tehtud. Kõrvalmaanteede (25% liiklusest) osas peab märkima, et nende rekonstrueerimiseks piisavalt vahendeid ei jätku ning keskmine katete vanus püsib ühtlasel tasemel vaid seetõttu, et kruusateedele ehitatakse pidevalt uusi tolmuvabu katteid. Põhiliseks tugi- ja kõrvalmaanteede säilitusremondi meetmeks on pindamine 3, mis ei taga küll sõidumugavuse parandamist kuid hoiab katteid lagunemast. Katete keskmised vanused aastate lõikes 30 25 20 Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 2 Teekatete keskmised vanused aastate lõikes 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted
massiarv ületab laengu rohkem kui kahekordelt? Näiteks on kergetest tuumadest ebastabiilsed nii triitium ( ) kui heelium-5 ( ); mõlematel esineb beetalagunemine. Põhjuseks on neutroni enda ebastabiilsus - vabas olekus laguneb see osake poolestuseaga umbes 12 minutit: Viimast osakest nimetatakse neutriinoks ("väike neutron", W. Pauli, 1930). Kummalisel kombel tuuma koostises olev neutron ei lagune - ilmselt mõjub talle prootonite elektriväli. Siiski, iga prooton suudab hoida lagunemast mitte üle 1.6 neutroni - nii näitavad stabiilsete tuumade massiarvud. Nagu näeme, on füüsikud suutnud luua teooria, mis seletab kaunis hästi nii tuumade koostist kui ka radioaktiivsust. Tuum muutub ebastabiilseks, kui temas on liig palju prootoneid - elektrijõud osutuvad siis tugevamaks tuumajõududeks ning ülearused prootonid heidetakse välja. Kergetel tuumadel toimub see otseselt (prootonkiirgus), raskematel kaudselt ( - kiirgus)
massiarv ületab laengu rohkem kui kahekordelt? Näiteks on kergetest tuumadest ebastabiilsed nii triitium ( ) kui heelium-5 ( ); mõlematel esineb beetalagunemine. Põhjuseks on neutroni enda ebastabiilsus - vabas olekus laguneb see osake poolestuseaga umbes 12 minutit: Viimast osakest nimetatakse neutriinoks ("väike neutron", W. Pauli, 1930). Kummalisel kombel tuuma koostises olev neutron ei lagune - ilmselt mõjub talle prootonite elektriväli. Siiski, iga prooton suudab hoida lagunemast mitte üle 1.6 neutroni - nii näitavad stabiilsete tuumade massiarvud. Nagu näeme, on füüsikud suutnud luua teooria, mis seletab kaunis hästi nii tuumade koostist kui ka radioaktiivsust. Tuum muutub ebastabiilseks, kui temas on liig palju prootoneid - elektrijõud osutuvad siis tugevamaks tuumajõududeks ning ülearused prootonid heidetakse välja. Kergetel tuumadel toimub see otseselt (prootonkiirgus), raskematel kaudselt ( - kiirgus)
Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. 2. Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. 3. Vooruseetika. Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? · Hoida ühiskonda koost lagunemast. · Leevendada inimkannatusi. · Soodustada inimõitsengut. · Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. · Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada. "Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina
annaabi.ee 
