ÜLESANNE 1 1. juuni 20x1 D: Arvelduskonto 20 000 K: Lühiajaline pangalaen 20 000 31. detsember 20x1 korrigeerimiskanne D: Intressikulu 1050 K: Intressivõlg 1050 31. mai 20x2 D: Lühiajaline pangalaen 20 000 D: Intressivõlg 1050 D: Intressikulu 750 laenusummat on kasutataud 7 kuud K: Arvelduskonto 21 800 ja see on kulu. Kuluna kajastan 7 kuu intressi. 20 000 * 0,09 * (7/12) = 1800 ÜLESANNE 2 1. juuli 20x1 D: Lühiajaline laenunõue 120 000 120 000 * 0,12 * (6/12) K: Arvelduskonto 120 000 31. detsember 20x1 D: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 30. juuni 20x2 D: Arvelduskonto 134 400 K: Lühiajaline laenunõue 120 000 K: Intressinõue 7200 K: Intressitulu 7200 ÜLESANNE 3 30
Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Prantsusmaa kuningas Philippe Ilus oli juba aastaid olnud hädas templirüütlitega nagu progresseeruva tõvega. Mitte et nad oleksid teda seganud või tema vastu konspireerinud. Vastupidi, kuningas oli rüütleilt suuri summasid laenuks saanud. Kuid vastupidi rahva seas laialt levinud arvamusele ei olnud tempelvendade rahakaevud siiski põhjatud ja ühel hetkel, kui kuningas järjekordselt oma laenusummat suurendada soovis, öeldi talle ära. Esialgu ei suutnud nördinud kuningas ordule kuidagi kätte maksta, sest ordut kaitses paavst. Kuid paavst oli surelik, ja kuningas võis tema elu otseste või kaudsete meetoditega lühendada. Tegelikult läks vaja koguni kahe paavsti kõrvaldamist, et saada paavstitoolile kuulekas isik, Clemens V. Viimane oli sunnitud nõustuma Templirüütlite ordu hävitamisega. Võib-olla tundis kuningas templirüütlite ees mingit kompleksi
ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15. oktoobril 2012.a. Hagejale kirja (lisa 4), milles kinnitas, et ei ole laenusummat tasunud. 1 II Õiguslikud põhjendused 2.1 VÕS § 396 lg 2 sätestab, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. 2.2 VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Antud juhul vahetasid
nn võlanõustajale oma heale järjele tagasi ja läksid eluga edasi pigem ülesmäge, mitte enam allamäge. Põhiliselt olidki saates pered, kes olid hätta jäänud kas kiirlaenude, pangalaenude või muude laenude tõttu. Kuna paljud inimesed ei tea seadusi, mis tähendab ka oma õigusi, siis tänu sellele on neid inimesi kerge ka ninapidi vedada, näiteks kui tekib pangalaenuga võlg, siis seal võivad olla päris suured intressid ja viivised, aga inimesed ei tea, et laenusummat ületavat intressi ei tohi nõuda, siis tuleks teada oma õigusi, pöörduda kohtusse või siis maksegraafiku tegemisel mittenõustuda selliste tingimustega. Seepärast ongi hea, kui teadmatuses või enne suure otsuse tegemist pöördutakse võlanõustaja poole. Võlanõustaja on pädev, läbinud vastava kõrgahariduse sotsiaaltöö alal ning on õppinud võlanõustamist või läbinud vastava koolituse. Makseraskustesse sattumisel võib olla väga palju erinevaid elulisi põhjusi nt:
· Hoiusel olev summa on tagatud kuni 100 000 euro ulatuses koos intressiga. Laenud: · Võlg on alati võõra oma. · Tarbija krediidikulukuse määr- · 1. Peab olema lepingus,kui ei ole, siis tarbija keeldub intressi maksmast. Määr annab infot, mis laen maksab. Võttes arvesse laenuperioodi tagasimaksete arvu siis ta võtab arvesse lepingulise intressi, laenuga kaasnevad kulud, nt notaritasu või kindlustus ja lepingutasu. Tarbija krediidikulukuse määraga laenusummat korrutades, saame teada mis laen meile kokkuvõtteks maksma läheb. · Arvelduskrediit · Krediitkaart- saab raha välja võtta, saab maksta sellega, kuid ülekandeid sooritada ei saa. Intressi tuleb tagastada ettemääratud kuupäeval. Laenusumma tuleb hiljemalt tagastada kaardi kehtivuse lõppemise ajaks. Krediitkaart kehtib kaks aastat. · Püsimaksega krediitkaart- krediidi kasutamisel tagastatakse laen igakuiste püsivate maksetena.
intressimäärad on kõrgemad. Finantsmaailmas tihti öeldakse, et rahvusliku valuuta tervis paraneb, kui intressimäärad tõusevad. Kuid tuleb selgitada, millistest intressidest on jutt ja mis on intressimäära tõusu põhjuseks. Intressimäärad noteeritakse alati nominaalsete määradena. Näiteks, laenu nominaalne intressimäär 8% tähendab, et laenates täna $1,00 tuleb aasta pärast tagastada $1,08. Kuid tegeliku intressimäära ja laenusummat aasta pärast näitab reaalne intressimäär. Intressidevahelist seost uuris E.Fisher (1980). Fisheri teooria järgi nominaalne intressimäär kujuneb kahest elemendist: · väärtpaberi reaalne intressimäär ehk nõutav tulunorm; · inflatsiooni preemia, mis sõltub oodatavast inflatsioonimäärast. Kui, näiteks, reaalne nõutav tulunorm on 3% ja oodatav inflatsioonimäär on 10%, siis nominaalne intressimäär on 13%. Teisi sõnu, $1 ostujõud järgmisel aastal on $0,90
viivise summa põhinõudest 0,5-5% madalam. 2) Tuvastati reeglipärased nõuded hagiavalduses, mida võlausaldaja kostjalt sisse palub nõuda: a. Põhinõue kogu summa ulatuses. Hageja tugineb põhinõude õiguslikul põhjendamisel järgmistele seadussätetele: VÕS § 396 lg 1; 410 lg 1; 76 lg 1; 82 lg1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1. Põhinõudena17 käsitleb hageja kõige sagedamini laenusummat ja lepingutasu, 10% juhtudest on põhivõlana esitletud laenusumma ja intress. Samas tähendab see ka seda, et lepingutasu kui tasu laenamise eest on tegelikkuses intress. 2013. aastal on avaldunud uus trend, kus hageja tõlgendab põhinõudena ka muid lepinguga seonduvaid tasusid nagu 17 Võlaõigusseadus ei sisusta terminit „põhinõue“ (vahel ka „põhivõlg“), seega on tegemist on hagejate poolt
peab olema identifitseeritav (näiteks seerianumber). LHV seadmeliisingu pakkumist välja ei ole toonud. 14 KOKKUVÕTE Kui võtta kokku kolme panga laenud, siis tulid esile kohati olulised erinevusi, kui ka palju sarnasusi. Üheks suurimaks erinevuseks tooksin välja selle, et pangad pakuvad enamasti laene väga erineva summana, ehk laenusummad ulatuvad äärmusest äärmusele, näiteks, Swedbank pakub kõige paindlikumat laenusummat võrreldes teiste pankadega. Kõige väiksemat väljaantavat laenu annab LHV. LHV puhul on raske midagi väga täpselt ütelda, kuna kodulehel on laenude kohta üsna vähe informatsiooni. SEB jääb mõlema panga keskele, kuna pakub küll muidugi paindlikke laene, kuid kohati jäävad need laenusummad Swedbankile kõvasti alla. Näiteks võin tuua Väikelaenu, kus Swedbank suudab anda klientidele 500 – 20 000 eurot väärtuses laenu, LHV 200 – 10 000 euro
Laenuleping ei ole kohaselt täidetud, kuna VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. Ben aga ei maksnud õigeks ajaks laenusummat (1000€) Arturile tagasi. 2.3. Tasaarvestamine. => Kuna Arturil on ka rahaline kohustus Beni suhtes, siis ta soovib oma nõuet Beni vastu tasaarvestada. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda oma kohustuse täitmist. Tasaarvestamise lubatavust nüüd kontrollingi. 3
nõuded neile ja omaaktsiad, mis kajastatakse miinusmärgiga. Täiendavad omavahendid Pankade poolt võetud allutatud laenud ja muud sarnased kohustused. nende tähtaeg peab olema vähemalt 5 aastat ja pank võib need ennetähtaegselt tagasi maksta ainult finantsinspektsiooni loal. Laenulepingu lõppemise või lõpetamise päevale eelneva viie aasta jooksul tuleb igal järgneval aastal täiendavate omavahendite hulka arvatud laenusummat vähendada 20% võrra laenu algsummast. Täiendavad omavahendid võivad moodustada maksimaalselt 50% esmastest omavahenditest. Kapitali adekvaatsus väljendab panga omavahendite piisavust panga tegevusega kaasnevate riskide katmiseks. Eestis on pankadele ja nende konsolideerimisgruppidele kehtestatud 10 %-line kapitali adekvaatsuse miinimummäär. Kapitali adekvaatsuse arvutamisel jagatakse 40
2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes : 1)laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida kõik säästjad soovivad võimalikult minimeerida Laenuriskid: 1)makserisk-laenuvõtja ei suuda või ei soovi laenu tagasi maksta koos intressiga 2)tururisk- laenutagatiseks antud turuväärtus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu(inflatsioon;turu kadumine) 3)likviidsusrisk : -säästja vajab laenusummat enne lepingu tähtaja saabumist(laenuandja) -ei suuda laenu tähtaaegselt tagastada(laenuvõtja) 4)hajutamisrisk – ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda mingi konkreetse laenu tagastamisest(nt. Laenuvõtja ei maks pangale õigeaegselt ja pank ei maksa laenuandjale) Laenu andes peab säästja analüüsima kõiki nimetatud riske, kuid reeglina ei ole neil selleks piisavalt teadmisi, vahendeid või infot ning seetõttu annavad säästjad nimetatud kohustused finantsvahendajale
andmisega, nt SMS laenu puhul laenu andmisega seotud kulud. Selline tegevus on lubatud üksnes vastava kokkuleppe olemasolul. Laenu andmisel tuleb arvestada VÕS §§ 91 ja 92, nimetatud paragarahvid reguleerivad rahalise kohustuse täitmist ja täitmise nimiväärtust. Rahaline kohustus tuleb täita laenusaajale, tulenevalt VÕS § 79. Kolmandale isikule on lubatud kohustused täita üksnes laenusaaja nõusolekul. Näiteks, kui laenusaaja kasutab laenusummat maja ostmiseks, siis võib vastava kokkuleppe olemasolul laenuandja kanda laenusumma maja müüja arveldusarvele, mitte aga laenuvõtja arveldusarvele. Laenusaaja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, kui ta on kandnud rahasumma laenusaaja arveldusarvele või on andnud laenusumma laenusaajale füüsiliselt üle. Laenusumma füüsilisel üleandmisel laenuandjale tuleks lepingupooltel koostada ka kohustuse täitmist tõendav
Nimetatud käendusleping allkirjastati samuti 1. jaanuaril. Tõnu tegutses vastavalt äriplaanile. 1. maiks oli Tõnu jõudnud veendumusele, et uus äri hakkab hästi sujuma, kuid see vajab siiski teatud täiendavaid finantseeringuid. Seetõttu leppis ta AS-iga Santa Simplicitas kokku täiendava 10 000 euro laenamises, mis kuulus tagastamisele samuti 1. juunil. Siiski ei läinud äri nii hästi kui loodetud ning Tõnu ei suutnud laenusummat õigeaegselt tagasi maksta. Nüüd, mil laenu tagasimaksmise tähtaeg on möödunud, nõuab AS Santa Simplicitas Viivilt kahe laenu kogusumma 20 000 euro ja sellele lepingute kohaselt lisandunud intresside ning viivise tasumist. Kas AS-i Santa Simplicitas nõue on õigustatud? Variant: Viivi andis AS-i Santa Simplicitas esindajale 1. jaanuaril kirjaliku dokumendi järgmise tekstiga: Garantiikiri
nr 3 all kostja kasuks kantud 900 000 krooni suuruse summaga hüpoteegi. 13. septembril 2006 täpsustas hageja oma nõuet ja palus lugeda tuvastatuks, et kostja on kohustatud andma nõusoleku hüpoteegi kustutamiseks. Riigikohus on 31. jaanuari 2008. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07 p-s 11 tunnustanud võlgniku õigust esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ka juhul, kui võlgniku vastuväide (käendajana) seisnes selles, et laenuandja ei olnud laenusaajale laenusummat andnud. Sellisele väitele on hagiavalduses tuginenud ka hageja (vähemalt L. Väljataga suhtes), kohtud ei ole tuvastanud, kas laenusummad kolmandatele isikutele ka tegelikult anti. Nimetatud vastuväide on hagejal soovi korral võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kui selgub, et hüpoteegiga tagatavat nõuet ei ole, võib hageja nõuda ka hüpoteegi enda nimele kandmist või kustutamist AÕS § 349 lg 1 alusel.
4.1. Laenusaaja kohustub tasuma laenuandjale intressi arvestusega ___ % (__________________________) aastas vastavalt lisas nr.4 toodud graafikule. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. 4.2. Intressi arvestamine algab laenusumma laenusaajale ülekandmisele järgnevast päevast. Intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. 5. Viivis 5.1. Kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt käesoleva lepingu lisas nr. 4 sätestatud graafikule, maksab laenusaaja viivist ....... % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 5.2. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ning lõpetatakse vastavate summade laekumisega laenuandja pangaarvele. Viiviselt viivist ei arvestata. 5.3. Maksete tasumisel laenusaaja poolt loetakse tasutuks kõigepealt viivisevõlgnevus, siis
annaabi.ee 
