Rahapoliitika olemus ja osatähtsus maailmas 1 Rahapoliitika, selle eesmärk ja puudused 1.1 Raha- ehk monetaarpoliitika Raha- ehk monetaarpoliitika on meetod, mis mõjutab interssimäärasid ja ringluses olevat rahamassi ning taotleb seeläbi kogunõudluse kontrolli. Nt Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega kogunõudlust, kuid laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kogunõudlust. Rahapoliitikaga juhitakse majanduse kasvukiirust: ergutatakse, kui olukord on kehv, ja aeglustatakse, kui majandusel on oht liiga kiire kasvu tõttu üle kuumeneda. Monetaarpoliitikat teostab poliitiliselt sõltumatu keskpank. Eesti riigi rahapoliitikat teostab Eesti Pank. • Kuuludes eurosüsteemi, osaleb ka Eesti Pank euroala ühtse rahapoliitika väljatöötamises. Eurosüsteemi eesmärk on säilitada
viib proportsionaalsetele hindade muutumisele. Raha peamine funktsioon on hindade taseme määramine. M. Friedman näitas, et kui rahahulk väheneb, siis 6-12 kuu pärast väheneb ka tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad. Ta näitas, et kõik suuremad majanduslangused USAs vaadeldud ligemale saja aasta jooksul olid seotud rahahulga vähendamisega keskpanga poolt või riigikassa vigadega majanduspoliitika kujundamisel. (1, 2) M. Friedman uuris ka seosesid rahahulga ja laenuprotsendi vahel. Ta leidis, et rahahulga suurenemine alandab kõigepealt protsendimäära, sest liigse raha omanikud hakkavad ostma obligatsioone. Obligatsioonide hind tõuseb koos laenuprotsendi langusega. Ülejäänud liigne raha läheb tarbimiseks ja teiste väärtpaberite ostmiseks, mis ergutab majandust. Viimane omakorda kutsub esile hinnatõusu, väheneb liigse raha hulk ja uuesti tõuseb laenude protsendimäär, mis hakkab jälle majanduskasvu piirama. Monetaristid rõhutavad, et riik peab
Pank on äriettevõta. PEAÜLESANNE on kasumi teeninine. Riigi rahastabiilsuse eest vastutab keskpank e emissioonipank. Emissioon väärtpaberite ringlusse laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist. Väärtpaberi omanikul on õigus saada osakasu e dividendi või laenuprotsendi e intressi. Levinumad väärtpaberid: 1. aktsiad e omandusosatunnistused 2. võlakirjad e obligatsioonid 3. hoiuse sertifikaadid 4. kindlustuspoliisid pangakaardid on deebet- ja krediitkaardid. Deebet nii palju kui arvel on krediit rohkem kui arvel on
eelnevalt kokku lepitud. Selliseid liigkasuvõtjaid hakati nimetama pankuriteks. /2/ 13. sajandi skolastilise filosoofia kõige suuremaks esindajaks oli Aquino Thomas. Aquino Thomase sotsiaal-majanduslikud ideed peegeldavad feodalismi uusi nähtusi: käsitöö ja kaubanduse kasvu, rahaliste suhete arengut, keskaja linnade õitsengut ja linnakodaniku seisuse kujunemist. Seoses sellega lõi ta õpetuse õiglasest hinnast ja laenuprotsendi patususest./1, lk 18/ Kuna raha laenamine on seotud riskiga, siis leidis ta, et laenuprotsent on vajalik./1, lk 19/ 5 3. MERKANTILISM Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism tekkis 15. sajandil, mille põhimõtted olid pärit humanismist. /1, lk 19/ Merkantilistidel oli tähelepanu keskpunktis kermanistika raha loob raha. /1, lk 22/
hästi koordineeritud, kuid arvestades keskpankade autonoomsust, on see vähetõenäoline. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaarpoliitika 30 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Monetaarpoliitika p eesmärk Monetaarpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli kas vahetult raha pakkumise või laenuprotsenti muutmisega. Laenuprotsendi langus õhutab laenamist ja suurendab sellega k kogunõudlust. õ dl Laenuprotsendi tõus aga teeb ettevaatlikuks ja vähendab kog nõ dl st kogunõudlust. 31 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Rahapoliitika eesmärk R Reguleerib l ib rahapakkumist h kk i t Eesti Pank ei ole hea näide monetaarpoliitika jaoks (valuutakomitee süsteem). Rahateoorias nägime: 2
relvastama. Talupoegadele maksti oldud aja eest. Pärast talupoegade laostumist kujundati uuesti armee ja see koosnes suurmaavaldajate relvastatud kaaskondadest. 7. Miks hakkasid talupojad laostuma? Sest nad pidid võlgu võtma, et makse maksta ja nende maa oli pandiks. Enamus ei suutnud võlga tasuda seega võeti maad ära. 8. Miks ja mil moel sekkus riik eraettevõtlusesse? Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendi ja nõudis ametieksameid kollegiumi soovijatelt. Piiras siidriide ja vääriskividega kauplemist. Riik kontrollis kuna toimusid langused ja et osad kaubad liiga odavaks ei läheks. 9. Mis hämmastas kaasaegseid Konsatantinoopoli külastades? Kommunaalteenuste mitmekesisus: kanalisatsioon, saunad, haiglad eri osakondadega, tuletõrje, politsei, spordiplatsid, võimlad ja ülikool. 10. Kes oli Bütsantsi kirikupea? Mille poolest erines tema võim paavsti omast? Konstantinoopoli patriarh
..) siis pole vaja mingeid eesmärke, siis püüdleb süsteem ise selle seisundi poole. 5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see deontoloogiline printsiip. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (nimetage, palun, nii põhi- kui ka alaprintsiip). Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. ·põhiprintsiip: teleoloogiline, kuna raha laenamise tulem on üllas ja vara kasvatamise meetodid pole olulised
oma raha ebaeffektiivselt. Optimaalne on üks. Alumist piiri ei saa konkreetselt välja tuu kuivõrd see sõltub ettevõttest ja majandusharust. Finantspoliitika põhieesmärgiks on saavutada selline olukord, millal ettevõtte arvelduskonto ja kassa jäägid oleksid võimalikult väikesed ning kogu vaba raha oleks kasutatud teiste ettevõtete finantsinvesteeringuteks laenuprotsendi saamiseks või teiste ettevõtete aktsiate ostmiseks. 2.2.2. Efektiivsuse analüüs Efektiivsuse analüüsi abil hinnatakse ettevõtte ressursside kasutamise efektiivsust läbimüügi suurendamiseks. Efektiivsuse suhtarve võib leida kõigi varade kohta, millesse ettevõte investeerib. Põhiliseks näitajaks varade efektiivsuse hindamisel on netomüük. Kõige tähtsam on jälgida, kuidas ostjate lühiajaline võlgnevus mõjutab ettevõtte käekäiku.
suurndamisel. Kover nihkub paremale. Teema 8 Pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: • pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); • finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad on jällegi võrdsed); • paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT Lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal, kõver ja selle selgitus!!!!!! 2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal (Keynes’i koolkond)
aastate I poolel põhiliselt Eesti Panga kaudu. Venemaalt 1920. aasta kevadel rahulepingu põhjal saabunud kuld läks Eesti Panka hoiule. Venemaa kasutas Eestit vahendaja- maana, et oma kullaga läänes kaubelda. Tänu liigsele rahaga emiteerimisele toimus marga odavnemine.1920. aasta algul võrdus 1 naesterling 385 margaga, aasta lõpul aga 1350 margaga. Pank jagas kergekäeliselt laene, mis tõi kaasa range kokkuhoiu, krediitide piiramise, laenuprotsendi suurenemise, tollide tõstmise, luksuskaupade sesseveo keelustamise ja teisi meetmeid. 1924. aasta esimesel poolel kriis süvenes, kuid sügisel olukord juba paranes. Kriisi ajal hakati kaaluma rahareformi. Uueks rahaühikuks määrati kroon, mis oli võrdne 0,40322 gr kullaga. 1920. aastate algul arvati, et Nõukogude Venemaaga kujunevad laialdased kaubandus- suhted. Paraku osutus tööstuslik orientatsioon vääraks, sest turulootused Venemaal ei täitunud.
millist monetaarpoliitikana. Selleks on katse: a) suurendada maksukoormust; fiskaalpoliitika b) kontrollida erinevate vahendite abil raha pakkumist; monetaarpoliitika c) reguleerida palku kasutades kokkuleppeid ametiühingutega; nõudluspoolne d) normeerida (piirata) krediidi suurust; monetaarpoliitika e) manipuleerida kogunõudlusega laenuprotsendi muutmise kaudu; monetaarpoliitika f) reguleerida kogunõudlust valitsuse kulutuste muutmise kaudu; fiskaalpoliitika 47 Missugune 47. Mi järgnevatest jä t t vastustest t t t eii ole l raha h pakkumise kk i suurendamine. d i
kõrge tööpuudus ja inflatsioon 3) poliitikutele meeldib tagasivalitud saada Eelnevast tulenevalt pole raske mitte märgata poliitikute püüdu sooritada kõik ebameeldivad majanduslikud toimingud valitsusperioodi alguses ja saavutada majanduslik stabiilsus või parimal juhul isegi tõus vahetult enne uusi valimisi. Tõusu saab lühiajaliselt esile kutsuda näiteks makse alandades, valitsuse kulutusi suurendades (laenude arvel) või sundides riigi keskpanka hoidma laenuprotsendi madalal ja suurendades samaaegselt raha pakkumist. Kahtlemata avaldavad majandusele mõju sõjad. Näiteks USA majandus asus mõlema maailmasõja ja Korea sõja perioodil selgelt ülalpool tootmismahtu. Sõjalised tellimused kindlustavad töölised tööga ja ettevõtted garanteeritud tellimuste ja tuludega. Siiski peab silmas pidama, et pikaajaliselt viib selline seisund riigi võlgadesse. riikide lagunemised ja ühinemised- mõlemad protsessid on ka poliitilisi
5. Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Pareto optimum väljendab seisukohta, kus erinevad tootjad toodavad maksimaalse hüvega kogu ühiskonnale. Seega on see utilitaarne. 6. Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas J.Calvin intressivõtmist? (nimetage, palun, nii põhi- kui ka alaprintsiip). seda võib vaielda. Täpset vastust ei tea (T) Calvin esitas laenuprotsendi nõudmise eetilise põhjunduse: kui ma laenuperioodi jooksul teiselt laenatud omandit ei suurenda, siis ma raiskan seda. Tegemist on deontoloogilise printsiibiga. Omandiseos tekib, see on õpikus kirjas, aga pole öeldud, et tegemist oleks deontoloogilise printsiibiga. Sa saad mingi vara ja siis pead seda vara kuidagi suurendama, aga samas ei tohiks kellegi teise huve kahjustada. Samas võib seda ka utilitaarselt toetada, kuna
riikdie vahel ja seal võeti suur kasum. Kaubasidemed ulatusid araabia maade vahenudsel indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Jõgesid mööda soomeugrilaste ning idaslaavalsteni. Kaubandus ja käsitöö oli eraettevõte, aga oli riig kontrolliall. Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riig iettekirjutustele. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteednõuded, laenuprotsendi. Käsitöölised tegutsesid tagasihoidlikes väikeettevõtetes, kes ise ka vähemalt osa oma kaubast müüsid. Töötasid ka väljaspool linna. Kaupmeeste osad äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul, need kaupmehed saidkõrgeteks riigiametnikeks. Konstantinoopoli laevaomanikke toetati rahaga. Jõukamate kaupmeeste seas oli ka vaesemaid väikekaupmehi. 11 sajandil hakkas linn taas esile tõusma ja lubati Itaalia kaupmeestel riiki asuda. g) Sõjavägi
Makromajandusteoorias eristatakse kahte kogupakkumise ja tasakaalu käsitlust: 1. pikaajaline kogupakkumine ja tasakaal (klassikaline koolkond) Nende seisukohad: · pakkumine loob ise endale vastava nõudmise ja liigset pakkumist ei saa eksisteerida (kui ettevõte suurendab tootmist, suurenevad majapidamiste tulud); · finantsturg on selleks mehhanismiks, mis muudab majapidamiste säästud ettevõtete investeeringuteks, selle teeb võimalikuks laenuprotsendi paindlikkus (kui muutub pakkumine, muutub laenuprotsent ja I ning S muutuvad nii, et nad on jällegi võrdsed); · paindlikud palgad ja hinnad tagavad täishõive majanduses (igal inimesel on põhimõtteliselt võimalik tööd leida, ainult millist ja millise palga eest; kes ei soovi enda tööd müüa, on vabatahtlik töötu). TASAKAAL = POT. TOOTMISMAHT 2. lühiajaline kogupakkumine ja tasakaal (Keynes'i koolkond) Nende seisukohad:
tullakse omadega välja või mitte. Võrreldes mitmel ajavahemikul saadud sissetulekut, tehtud kulutusi ning kasumit-kahjumit, saab: § kindlaks määrata firma tegevuse suundumuse (trendi), kas firma läheb tõusu- või langusjoones § kindlaks määrata selle, mida olukorra parandamiseks ja paremate tulemuste saavutamiseks ette võtta § üle vaadata halduskulud nende vähendamise eesmärgil, taotleda laenuprotsendi alandamist, täpsustada seadmete kulumisnorme või hoida kokku kuskil mujal. Kasumiaruanne koostatakse tavaliselt kord kuus. 8.6. Rahavoogude (kassavoogude) aruanne Ettevõtte omaniku jaoks on oluline positiivne rahavoog. Ettevõte võib olla kasumis, kuid tal ei pruugi olla võimalust maksta dividende investeerimisvajaduse või ostjate suurte võlgade tõttu jne. Ettevõttel võib olla väga ebaühtlane rahavoog, mis tugevdabki riski ja nõuab eri perioodidel
tullakse omadega välja või mitte. Võrreldes mitmel ajavahemikul saadud sissetulekut, tehtud kulutusi ning kasumit-kahjumit, saab: § kindlaks määrata firma tegevuse suundumuse (trendi), kas firma läheb tõusu- või langusjoones § kindlaks määrata selle, mida olukorra parandamiseks ja paremate tulemuste saavutamiseks ette võtta § üle vaadata halduskulud nende vähendamise eesmärgil, taotleda laenuprotsendi alandamist, täpsustada seadmete kulumisnorme või hoida kokku kuskil mujal. Kasumiaruanne koostatakse tavaliselt kord kuus. 8.6. Rahavoogude (kassavoogude) aruanne Ettevõtte omaniku jaoks on oluline positiivne rahavoog. Ettevõte võib olla kasumis, kuid tal ei pruugi olla võimalust maksta dividende investeerimisvajaduse või ostjate suurte võlgade tõttu jne. Ettevõttel võib olla väga ebaühtlane rahavoog, mis tugevdabki riski ja nõuab eri
liikumine ning otsene seos investeeringute ja reaalse RKT vahel puudub. Investeeringute aluseks on säästud. Reeglina ei saa ühiskond rohkem investeerida kui ta on säästnud. Säästjateks ja investeerijateks on sageli erinevad majandusagendid, kes lähtuvad erinevatest motiividest. Küsimusele, kas ühiskonna kogusääst ja koguinvesteering on võrdsed, vastavad majandusteooriad erinevalt. Klassikaline koolkond vastab sellele jaatavalt. Nad käsitlevad säästude ja laenuprotsendi suhet võrdelisena. Laenuprotsendi tõus stimuleerib rohkem säästma, kuna tõotab suuremat tulu tulevikus. Keynsistid seevastu seovad säästude suuruse jooksva tuluga ja eitavad säästude üksühest seost laenuprotsendiga. Investeeringud sõltuvad Keynesi arvates oodatavast nõudmisest. Neil tingimustel pole finantsturg võimeline tagama tasakaaluseisundit kogu majanduses. Turg pole alati võimeline kiiresti ja sünkroonselt koordineerima
annaabi.ee 
