Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Uudsuse tõttu on kiirlaenud ja sms laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid vähest kajastamist seadusandluses. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Laenulepingute sõlmimisel laenuandjatega tuleb lähtuda vaid võlaõigusseadusesse kirja pandust. Riiklik reguleerimatus muudab kiirlaenude väljastamise riskantseks äriks laenupakkujatele, ning sellest ja taotlemise mugavusest tulenevalt on kiirlaenude aastane intressimäär üldjuhul kordades kõrgem tavapärasest laenust. Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen internetis. Viimastel aegadel on laenupakkujatel kombeks SMS laenude puhul küsida
kostja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. 5. 07.09.15 sõlmisid hageja ja kolmas isik Rainer Küpsis müügilepingu, millega hageja müüs kostjalt saadud sõiduauto kolmandale isikule 950 euroga (lisa 5 müügilepingu juurde kuuluv teatis). 6. 18.06.2015 tellis kostjalt võla sissenõudmiseks hageja inkassoteenust OÜ-lt Strongman (lisa 6 võlanõue kostjale). II Hageja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 28.05.2015 ja 19.06.2015 sõlmitud laenulepingute täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja saab nõuda lepingute täitmist juhul, kui poolte vahel olid sõlmitud kehtivad laenulepingud, kostja ei ole kinni pidanud lepingulistest kohustustest ning kostja vastutab rikkumiste eest. Kõik nimetatud eeldused on hageja hinnangul ka täidetud. 2.1 Hageja ja kostja vahel on sõlmitud kehtivad laenulepingud Hageja ja kostja sõlmisid kaks suulist laenulepingut VÕS § 396 lg 1 alusel.
Leino Mägi Arvo Sarapuu Imre Sooäär Komisjoni ametnikud: Merle Kruusimägi Jaanika Lokk Ülle Särgava 6 -Majanduskomisjon Majanduskomisjoni ülesandeks on menetleda üldisi Eesti majanduspoliitikat, ettevõtlust ja äritegevust kujundavaid seaduseelnõusid, hoolitseda riigi poolt garanteeritud laenulepingute ladusa ratifitseerimise eest, tegelda omandisuhete muutumisega päevakorrale kerkivate probleemide lahendamisega nii uute seaduste kui ka kehtivate seaduste muudatuste kaudu, otsustada riigivara üleandmine, võõrandamine ja muud riigivaraga seotud tehingud riigivaraseaduses ettenähtud juhtudel jne. Komisjoni esimees: Urmas Klaas Komisjoni aseesimees: Kalev Kallo Komisjoni liikmed: Hannes Astok Margus Lepik Aivar Riisalu Marek Strandberg
Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2. Kostja nõustub hageja seisukohaga, et poolte vaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine.
2000. aasta riigieelarve tulud moodustasid 28,077 miljardit krooni. Eelarvest tehti kulutusi 28,347 miljardi krooni. Esmakordselt arvestati 2000. aasta riigieelarvesse mitmesuguste tööde ja teenuste osutamisest laekunud tulud (omatulud), mida on varasematel aastatel käsitletud kui eelarveväliseid vahendeid. Riigiasutustele majandustegevusest laekunud tulud on riigikassa poolt arvele võetud summas 468,8 miljonit krooni ehk 142,3% kavandatud eelarvest. Väljamakstud laenulepingute kogusumma oli 3, 802 miljardit krooni, millest tagasi on makstud 1, 013 miljardit krooni. Eesti Vabariigi välislaenude koguvõlgnevus oli 2, 789 miljardit krooni. Valitsussektori konsolideeritud tulude maht ulatus aasta lõpuks 34,89 miljardi kroonini. Maksudest laekus eelarvega võrreldes enim ettevõtte tulumaksu (131,3% eelarvest), sotsiaalmaksu laekus 103,0%, käibemaksu 102,2%, üksikisiku tulumaksu 100,8% ja aktsiise 100,1%.
raha laenama võlakirjadega, millega väheneb raha mass ringluses. (Investopedia, LLC kuupäev puudub) Indekseerimine on erinevate majandusnäitajate muutuste sidumine inflatsiooni tegeliku määraga. Majandusnäitajad, millega saab inflatsiooni siduda on palgad, riigivõlg, maksumäär ja valuuta. Indekseerimise käigus korrigeeruvad hinnad ja maksed vastavalt inflatsiooni määrale. Seda kasutatakse pikka ajaliste laenulepingute puhul, kus laenuandja saab samas väärtuses raha tagasi, kui palju on andnud, sõltumata hetkel olevast inflatsioonist. (Lefort ja Schmidt-Hebbel 2002, :1-4) Inflatsiooni tõttu langenud väärtust on võimalik taastada kasutades devalvatsiooni ehk valuuta väärtuse vähendamine teise rahaühiku suhtes. Rakendades seda meetodit lisab see stiimulit juurde riigi ekspordile ja kodusele majandusele. Riigi eksporditavad kaubad on odavamad ja rohkem konkurendi võimelised
inimesed muudavad oma laenude summasid ja võtavad täiendavaid laene ning igakordselt 57/67 uue hüpoteegi seadmine tähendaks täiendavat kulu notaritasudele. Tagatiskokkuleppeid me täpsustame siis, kui on kolmandast isikust pantija." (II kd, tl 211.) Sellest saab järeldada, et globaalsete tagatiskokkulepete näol on tegemist kostja kui krediidiasutuse pikaajalise praktikaga laenulepingute sõlmimisel, seega siis tüüptingimustega. Lisaks võib sellest järeldada, et sellise tagatiskokkuleppe krediidiandja poolt laenuvõtjale väidetud eesmärk on laenuvõtja soodustamine, lihtsustamaks hilisemate krediitide võtmist. Praegusel juhul on aga selline "soodustamine" pöördunud tegelikult hageja kui panga kliendi kahjuks. 35. Kolleegiumi arvates saab vähemalt n-ö tüüplaenude (nt eluasemelaenud) tagamisel
esineb kui pikka aega on jäetud viivise nõue esitamata või käitutakse vastuoluliselt, näiteks kui nõutakse mitu aastat ainult põhisummat ja paari aasta pärast tuleb võlausaldaja üllatusega välja - voilaa sul on ka viivist maksta 3 2. H jäi kahe laenulepingu järgi pangale LKM võlgu. 29. mail 2014 sõlmiti leping varasemate laenulepingute järgsete võlgnevuse refinantseerimiseks, millega loeti juba tekkinud laen kustutatuks. Uue laenu suuruseks kujunes varasemate laenude põhivõlgnevuse, intressi ja viivise kogusumma. H jäi ka uue laenu tasumisega hiljaks. Kas pank võib arvestada kogusummalt viivist ja/või intressi? Selgitage VÕS § 113 lg 6 kohaldamist laenu refinantseerimise korral. Hüpotees: Kas pank võib arvestada lepingult viivist ja/või intressi VÕS § 113 lg 1 alusel? 1. Võlasuhe
mõista kostjalt I välja kokku 144 577 eurot 7 senti ja viivis, ning kostjatelt solidaarselt kokku 187 859 eurot 89 senti ja viivis. Hageja loobus osaliselt hagist intresside ja viiviste osas ning palus mõista hageja kasuks kostjalt I välja 111 746 eurot 15 senti ning kostjatelt solidaarselt 127 910 eurot 5 senti. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Laenulepingute p 5.2 järgi tagastab laenusaaja pangale laenu ja tasub intresse osade kaupa annuiteetmaksetena iga kalendrikuu 10. kuupäeval panga arvutatud ja laenusaajale teatatud summades. Ainuüksi asjaolu, et üks pool ei ole esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta teist poolt tema lepingujärgsest kohustusest. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub
avaldus ja CV; töötaja haridust, kutset, eriala kinnitavate dokumentide koopiad; soovitused; ankeet; töölepingu tööandjapoolne eksemplar; 78 Lidia Feklistova kokkuvõte katseaja tulemustest; töötamise ajal koostatud arenguvestluse ankeedid ja hindamiste tulemused; garantiikohustused laenulepingute puhul; täiendkoolituse tunnistuste koopiad; koopia tööraamatust; koopia passist. Originaaldokumente sisaldavaid isiklikke toimikuid säilitatakse organisatsioonis 50 aastat. 8.5.5 Töölähetus Töölähetus on tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga kokkulepitud töö tegemise asukohta. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, majutus- ja sõidukulud
4. Nimetage vähemalt kaks esmast likviidsuse allikat? Esmased – kasutamine ei mõjuta ettevõtte igapäevast tegevust. 1. Raha ja raha ekvivalendid. 2. Lühiajalised allikad – nõuded ostjate vastu, arvelduskrediit, lühiajalised investeeringud. 3. Rahavoogude juhtimine – tõhusus, korraldus, tsentraliseeritus. 5. Nimetage vähemalt kaks teisest likviidsuse allikat? Teisesed – kasutamine võib mõjutada ettevõtte finantsseisundit. 1. Laenulepingute muutmine tagasimaksete või intressimaksete koorma vähendamiseks. 2. Varade mahamüümine. 3. Pankrotikaitse taotlemine ning ettevõtte restruktureerimine. 6. Nimetage vähemalt üks likviidsuse „pidur“ ja „tõmbaja“? Likviidsuse „pidurid“ – laekumised venivad ning kasvab surve rahalistele vahenditele. 1. Ostjate tasumata arved – mida pikemalt tasumata, seda väiksema tõenäosusega laekuvad. 2. Vananenud varud – nendest vabanemine on oluline kulude alandamiseks
Hagi rahuldatakse, misjärel esitab A uue hagi, milles nõuab ka ülejäänud viivise 145 000 krooni tasumist. Ei ole lubatav 3.9. A esitas B vastu hagi võlatunnistuse järgi võlgnetava 100 000 krooni väljamõistmiseks. Hagi jäetakse rahuldamata, kuna kohus leiab, et võlatunnistus on tühistatud, sest see on antud ähvarduse mõjul. Seejärel esitab A B vastu uue hagi, milles nõuab sama summa maksmist, väites, et tegelikult võlgneb B talle raha erinevate laenulepingute järgi. Ei ole lubatav 4. A-le kuulus korter. Kui A vabanes vanglast, kus ta kandis pikaajalist vabadusekaotust, ei pääsenud ta enam korterisse ja kinnistusraamatu andmetel oli selle omanikuks hoopis D. Asjaolusid selgitades selgus, et võltsitud volikirjaga oli tema endine kambrikaaslane B müünud korteri C-le, kes omakorda oli müünud korteri D-le, kes oli korteri omandanud laenuga ja koormanud korteriomandit ka hüpoteegiga pank S kasuks.
tegevusloa nõuetega, mis eeldavad järelevalvet nii kapitali kui subjekti tegevuse üle (organisatsioonilise ülesehituse, juhtide ja omanike isikute jm üle). Nõuete rikkumisel saab tarbijakaitseamet (ja tulevikus finantsinspektsioon) kohaldada karistusi, sh peatada tegevusloa. 3. UK tarbijakaitse regulatsioon keelab kohaldada intressimäära, mis on kõrgem muude laenulepingute puhul kohaldatavast määrast. Sel juhul on laenusaajal võimalik viidata lepingutingimuse ebamõistlikkusele (piiritlemata seda vaid intressimääraga). UK 20 Lisaks FCA-le teostab Inglismaal usaldatavusnõuete subjektide üle järelevalvet ka Prudential Regulatory Authority ehk keskpank. 34
Poolte vahe oli üürileping. Kostja ütles üürilepingu üles, aga mitte mõistliku aja jooksul. 29 Õiguslik probleem: VÕS § 118 ajalised piirangud lepingust taganemiseks – taganemisavalduse esitamne mõistliku aja jooksul. VÕS § 116-118 taganemise alused ja lubatavus. VÕS § 196 ÕKV RKTKo 3-2-1-5-10 p 11 § 116 lg 5– taganemise sätete kohaldamine ülesütlemisele Asjaolud: Linconia OÜ (hageja) hagi Swedbank AS-i (kostja) vastu laenulepingute ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks. Pooled sõlmisid laenulepingu ja kostja ütles laenulepingu üles. Õiguslik probleem: VÕS § 116 lg 5 saab kasutada ka lisaks lepingust taganemisele ka lepinu ülesütlemisel – taganemise sätte kohaldamine ülesütlemisele. RKTKo 3-2-1-76-10, p 11 – erandlik § 97 kohaldamine Asjaolud: Tungren AS-i (hageja) hagi Luule Kasevälja (kostja I) ja Uno Kasevälja (kostja II) vastu
Kui lepingupooled ei ole aga ülesütlemise tähtajas eraldi kokku leppinud, kuulub kohaldamisele VÕS § 398. Antud paragrahvi kohaselt, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 398 lg 1 väljatoodud ülesse ütlemise tähtaeg kehtib aga üksnes tasuliste laenulepingute korral, st selliste lepingute ülesütlemiseks, mille alusel tuleb laenusaajal maksta laenu kasutamise eest intressi. 3 Kui laen on antud tasuta ehk intressita, võib VÕS § 398 lg 1 kohaselt laenulepingu ülesse öelda igal ajal, ilma ette teatamata. Samuti võib laenusaaja intressita laenu igal ajal tagastada kuna laenu tagastamine on tõlgendatav kui lepingu lõpetamine.
annaabi.ee 
