• Millised on teadmised ja kogemused? Elukindlustusliigid on muuhulgas • annuiteet • investeerimisriskiga elukindlustus • kapitalikogumiskindlustus • kindlustus surmajuhtumiks • pensioniskeemi haldamine, välja arvatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionifondi valitsemine • sünni- ja abiellumiskindlustus Elukindlustuse sihtgrupp • Vabatahtlik kindlustus • Suunatud juba noortele • Isikutele, kes taotlevad suuri laenukohustusi • Alaealiste laste vanemad Eestis tegevusloa alusel tegutsevad elukindlustusseltsid • AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus • www.seb.ee • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48 EUR • Indrek Holst - Juhatuse esimees • Aktsionärid - SEB Trygg Liv Holding AB 100 % Compensa Life Vienna Insurance Group SE • http://www.compensalife.eu/EE/front. asp • Aktsiakapitali suurus 3 003 847.48 EUR
Kasumi osakaal müügitulust (%) 15% 16% 0,1% 19% põhivara. Suure vahe tuleneb raha ja raha ekvalendidest ning nõuded ostjate vastu. PC Eestil'l on käibevara 2016 aasta lõpuks 4 639 674 eur., kuid BO'l on 343 531 eur 2016. aasta lõpiks. PC Eesti'l on see eest lühiajaliseid ja pikaajaliseid laenukohustusi kokku 2 277 Müügitulu on tõusnud mõlemal ettevõttel, kuid samuti on tõusnud kulud. Müügitulu töötaja kohta aastal 2016, kui PC'l oli 107 (töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale) ja BO'l 50 spetsialisti. Inimese kohta PC = 68 567 aastas ja BO müügitulu inimese kohta aastas = 37 614. Mis näitab, et kuus teenis PC inimesekohta ligikaudu 2500 rohkem tulu. Kuid
Säästmine on aga Baltiriikide seas iseloomulik eelkõige Eestile. Praegustes majandusoludes eelistatakse pigem laenata ning laenukohustustusi omavate perede arv aina kasvab. Kõige rohkem laenukohustusega peresid on Lätis. Pikemaajaline säästmine ja investeerimine on samuti hakanud viimastel aastatel kasvama. (Finantskäitumise arenguetapid Eesti, Läti ja Leedu elanike seas.) Laenuvõtmine kasvab suurem osa nende perede arvel, kellel juba on laenukohustusi- ostetakse järelmaksuga kodusisustust, elektroonikat ja palju muud. Laenu võetakse endiselt ka eluaseme ostmiseks või remontimiseks. Laenude asemel võiks aga säästa ja seda kõike lubada endale siis, kui säästudest on kokku kogutud vajalik summa. Laenud peab niikuinii varem või hiljem tagasi maksma ning sinna lisanduvad juurde ka intressid, mis tagasimakstavat summat veel kergitab. Hoolimata erinevustest rahalisi sääste omavate perede osakaalust on peamine säästmise
Mõeldes enda elu peale osa meist saab aru, et nad kunagi ei saa seda, millest unistavad. Oma soovi täitmiseks ei jätku kas raha, aega, oskusi või midagi muud. Õnneks meie elame ajal, kus eksisteerivad pangad ja kontorid, mis võivad pakkuda oma teenusi, et meie elu paremaks ja mugavaks muuta. Kahjuks aga mõned kuritarvitavad neid teenusi ja võtavad mõtlematult laene, et kergendada oma argipäevi, aja möödudes saavad aga aru, et nende seis läheb ainsa kehvemaks, sest laenukohustusi pidevalt suurendades avastavad nad ükskord ennase laenulõksus. Kujutame ette noort perekonda. Tihti ei soovi noored inimesed vanemate juures elada, pangalaenuta elamist ei ole tänapäeval tavalisel perekonnal võimalik osta. Kodulaenu võtmine on otsustatud (mis ei ole iseenesest paha, kui korteri suurus ja asukoht valitakse nii, et kuumaksed on taskukohased ning inimestel jätkub inimväärne elu). Järgmiselt sünnib perre
selle kõige eest maksab ? Ikka mina - tarbija, mina kes ma nendest reklaamidest üldse ei huvitu ja nende õnge ei lähe. Kuid nähes toodet mis on mulle täiesti võõras ja ei ole näinud reklaami ega ole kuulnud sellest, kas ma siis julgen seda osta või valin toote mis on mulle tuttav? Kaldun arvama, et valiksin siiski tuntud toote. Praegusel majanduslikul raskel ajal ei tohiks suurendada maksukoormust. Statistika andmed näitavad, et inimeste kulutustes ei ole arvestatud liisingu –ja laenukohustusi, mis Kas rohkem on ikka alati parem1 paljudel inimestel olulise summana ära võtavad. Kulutuste kasv on suur. Me peaksime praegu mõtlema säästude kogumisele, vähem kulutama, et kehvemad ajad valutumalt üle elada. Kui aga inimene kulutab vähem, siis peab olema ka tootmist vähem, sest pole kellelegi toota. See toob kaasa aga tööjõu vähendamise. Ka riik saab vähem makse. Ühesõnaga – kõik on ringluses
aasta samade näitajate osatähtsus. · Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Maksevõime analüüs Ettevtte maksevimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mistega. VARA LIKVIIDSUS on ettevtte varade vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS - ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustusi. Ettevtte likviidsus sltub ettevtte varade likviidsusest. Tähtaegselt tuleb katta lühiajalisi kohustusi; neid on vimalik katta
(APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1
mõnes õnnetuses, majandus- või loodustingimustes. Nt kui mingi ürituse korraldamisele (kontsert, festival, teatrietendus, spordivõistlus vms) on kulunud suur summa, kuid populaarsus on oodatust tunduvalt madalam ja seega ka ei teenita kulusid tasa, kasumist rääkimata. Või kui põllumehel on halva ilma või looduskatastroofi tõttu oodatust palju nigelam saak ning seetõttu ei saa ta täita oma laenukohustusi. Praegugi veel kestev ülemaailmne majanduskriis on mõjunud halvasti vägagi paljude füüsiliste ja juriidiliste isikute toimetulekule ja põhjustanud pankrotistumise. 1.4. TAGAJÄRJED PankrS § 35 kohaselt on pankroti väljakuulutamise tagajärjed järgmised: 1) võlgniku varast moodustub pankrotivara 2) haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel
arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna kasumiaruande real ”finantstulud ja –kulud”, v
Euroopa riike. Seda välja arvatud 1980 aasta majandusseisaku ajal. Samal ajal, 1981 aasta 1. jaanuaril, astus Kreeka Euroopa Liidu liikmesriigiks. Kreeka edu põhjuseks 2000 aastatel peetakse soodsate laenude kättesaadavust, mis omakorda soodustas kasvavat tarbimist. Ka sel korral, 2001 aasta 1. jaanuarist, otsustas Kreeka astuda euroalasse. Kuid 2009 aasta majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid laenutingimused, ning selleks ajaks olles võtnud endale laenukohustusi, sai üha suuremaks probleemiks kasvav eelarvepuudujääk. Kuni 2006 aastani oli Kreeka võlg püsinud stabiilsena võrreldes Euroopa Liidu keskmise riigivõlaga. Siis pärast seda on võlg järsult kasvanud kuni 2010 aastani. 2011 aasta juunis oli Kreekas esimene parlamendihääletus, kus arutati kasinusprogrammi detaile, mis kindlustaksid riigile edasise finantsabi. Arutluses kinnitati maksutõusud, palgakärped, erastamiskavad ja avaliku sektori kärped
Lühiajaliseks loetakse pikaajalise kohustuse osa, mis kuulub tasumisele järgmisel majandusaastal. PA Laenud: st maksustammise tähtaeg järgmisel majandusaastal. Laenude arvestus tuleb täpsustada ettevõtte siseselt: · Kui ettevõttel on väike laenukoormus ja aruandlus koostatakse RP arvestuse väliselt, siis võib laenud kajastada ühel laenukontol ja laenugraafiku (-te) alusel koostada õige aruandlus. · Kui ettevõttel on suur laenukoormus või on palju erinevaid laenukohustusi, siis tuleb koostada täpne laenude arvestus, st iga laenuliik (või iga laen) erineval kontol. Kajastamine: Laenude saamisega kaasnevad lisakulud (lepingu-, notaritasu jm) kajastatakse kasumiaruandes real "muud tegevuskulud". Laenu intress kajastada lähtudes olulisuse printsiibist, kas ettearvestusena või tegeliku kulu tekke järgi. Kasumiaruandes real "finantskulud" Aastaaruande lisades tuleb avalikustada nimekiri laenu tagatiseks antud varadest ning
Horisontaalanalüüsi puhul võrreldakse kolme järjestikuse aasta näitajaid ja tuuakse välja aruandekirjete muutused kas rahalisel või protsentuaalsel kujul. Teisisõnu horisontaalanalüüs näitab iga aruandekirje muutust aastast aastasse. Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega – kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Tabel 2.1. Bilansi horisontaalanalüüs 2009-2011 (eurot) 2010 vs. 2011 vs. Bilansi baaskirjed 2009 2010 2011 2009 2010 Käibevara 65135 67847 4,00% 74228 9,00%
arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena 47 laenukohustusi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu. Eraldised
Analüüsist selgub, et 2010. aastal moodustasid äritulud müügitulust võrreldes teiste aastatega kõige väiksema osa. Seevastu moodustas kasum võrreldes 2009. ja 2011. aastaga kõige suurema osa müügitulust. 8 Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Lisas 3 toovad töö autorid välja Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsi koos endapoolsete hinnangutega. Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsist on näha, et aastatel 2009 ja 2010 toimusid suurimad muudatused varade kirjetes. Nimelt suurenesid nõuded ja ettemaksed 274%. See võib tähendada, et kogunõudlus Estravel AS poolt pakutavate teenuste vastu suurenes ning klientidele esitatud nõudeid on rohkem.
· Horisontaalanalüüs aitab tajuda perspektiivi ja muutuste olulisuse määra. Seda saab teha nii bilansi, kasumiaruande kui ka rahavoogude aruande põhjal. · Horisontaalanalüüs näitab iga aruande kirje muutust aastast aastasse ning võimaldab näha arengutrende, mida absoluutsummad ei näita. · Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. · Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Samuti annab see aktsionäridele ülevaate aktsiatulu ja selle kõikumiste kohta. (10) Ettevõtte OÜ Abilis bilansi ja kasumiaruande horisontaal analüüsiga saab tutvuda lisades 10 ja 11 . Bilansi horisontaal analüüs näitab seda, et
perioodiga. 13 Praktikas kasutatakse horisontaalanalüüsi sageli erinevate perioodide võrdlemisel. Võrreldakse nii näitajate (arvude) kui hälvete muutusi. Analüüsi käigus ei jälgita harilikult muutusi kõikide kirjete osas, vaid pööratakse tähelepanu olulisemate kirjete muutustele (Karu 2001, lk 228). Bilansi horisontaalanalüüs võimaldab analüüsida ettevõtte laenupoliitikat, kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas see muutus on olnud ettevõttele soodne või ebasoodne. Kasumiaruande horisontaalanalüüs võimaldab jälgida eelkõige kulude kõikumisi läbi aja ja nende muutuste olulisust. Vertikaalne võrdlev analüüs ehk struktuurianalüüs näitab, millised struktuurimuutused on aruandeperioodi (aasta, kvartal, kuu) jooksul toimunud. Selle metoodika puhul viiakse aruannete andmestik võrreldavuse hõlbustamiseks rahaliselt kujult protsentuaalkujule.
annaabi.ee 
