keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Valguse murdumine: Prisma Valguse murdumine prismas: Valguse levimisel läbi prisma, muutub valgus prisma aluse poole. Lääts Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts: Nõguslääts: Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse lääte kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuse kaugus läätse keskpunktist sõltub läätse materjalist ja läätsepindade kumerusest.
esineb valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast hõredama keskkonna piirpinnale.Teatud langemisnurgast alates kaob murdunud valguskiir ja valgus peegeldub täielikult tagasi. Väikseimat langemisnurka, mille korral esineb täielik peegeldumine, nimetatakse täieliku peegeldumise piirnurgaks. Läbipaistvast ainest keha, mis oondab või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõugsläätsedeks. Kumer on keskelt paksem, koondab valgust. Nõguslääts on keskelt õhem, hajutab valgust. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade kskpunkte ühendavat sirget. Läätse optiliseks keskpunktiks 0 nimetatakse läätse keskel optilisel peateljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on hakatud nimetama fookuseks. Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk
Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgus läätsedeks. Läätse optiliseks peateljeks nimetatakse läätse kerapindade keskunkte ühendavaid sirgeid. Läätse optiliseks keskpunktiks O nimetatakse läätse keskel optilisel peteljel asuvat punkti. Paralleelse valgusvihu koondumise kohta läätse optilisel peateljel on nimetatud fookuseks (F). Fookuskauguseks (f)nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust. Läätse optiöiseks tugevuseks nimetatakse fookuskauguse pöördväärtust : optiline tugevus = . läätseoptilist tugevust tähistatakse tähega : D. Läätse optilise tugevuse mõõt ühik on 1 dioptra( lühend 1dptr ). Üks 1dptr = .
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Optomeetria õppetool Üliõpilane: Kristiina Vahi Teostatud: Õpperühm: OP1 B Kaitstud: Töö nr. 3 TO ÕHUKESE LÄÄTSE FOOKUSKAUGUS Töö eesmärk: Õhukese koondava ja Töövahendid: Optiline pink valgusallika (heledasti hajutava läätse fookuskauguse määramine. valgustatud pilu), ekraani ning läätsehoidjatega, õhukesed kumer- ja nõgusläätsed, pikksilm. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind
rakenduseks on optiline kaabel ( valgus kaabel). Lääts Lääts-sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Läätsi on kahte liiki:1)kumerlääts-keskelt paksem kui servades,koondab valgust.N:kaksikkumerlääts,tasakumerlääts,kumernõguslääts. 2)nõguslääts-keskelt õhem kui servadest,hajutab valgust.N:kaksiknõguslääts,tasanõguslääts,nõguskumerlääts. Fookus-punkt,kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumeläätses murdumist. Fookuskaugus-läätse ja fookuse vaheline kaugus. Läätse optiline tugevus-fookuskauguse pöördväärtus(D=1/f). Läätse optiline peatelg-ühendab kerapindade keskpunkte. Kujutise konstrueerimine kumerläätses: 1.Optilise peateljega paralleelselt langev kiir pärast murdumist läbib fookuse. 2.Läätse keskpunkti langev kiir läätses ei murdu. 3.Läätse fookust läbiv kiir kulgeb paralleelselt optilise peateljega. Läätse suurendus-kujutise ja eseme joonmõõtmete suhe.
(Kasutatakse prillides, fotoaparaadis, mikroskoobis.) * Liigitatakse kumer- ja nõgusläätseks. (Kumer hajutab ja nõgus koondab valgust.) * Läätse optiline peatelg on läätse kerapindade keskpunkte ühendav sirge. Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peateljel asuv punkt. · Kumerläätse fookus (F) on punkt, kuhu koonduvad läätsele langenud paralleelsed valgusvihud. * Mida kumeram on läätse pind, seda lähemal läätsele on fookus. * Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. * Optiline tugevus (D) on läätse fookuskauguse pöördväärtus. ( Tugevus = 1 / fookuskaugus ) * Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (1 dptr). ( D = 1 / f ) (f peab olema meetrites) Aine tihedus: * Aine tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja ruumala jagatisega. ( Aine tihedus = mass / ruumala ) * Tiheduse tähis on (roo), massi tähis m ja ruumala tähis V
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud, ümberpööratud, tõeline Silmalääts- kinnitub silmalihaste abil, mis muudavad silmaläätse kumerust Normaalnägemine- kujutis tekib võrkkestale nii lähedastest kui kaugetest esemetest
piirpinnal. · Valguse täielik peegelduminepeegeldumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnalt, kui sellega ei kaasne murdumist teise keskkonda. · Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. · Lääts optiline peatelg sirge mis ühendab läätse kerapindade keskpunte · Kumerläätse fookus punkt kus pärast kumer läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. · Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus · Läätse optiline kaugus läätse fookuskauguse pöördväärtus · Kujutis tekitatakse läätsega. · Okulaarmikroskoobi või muu optikariista silmapoolne lääts · Silm nägemiselund · Liikumise suhtelisus keha liikumine on alati suhteline ja sõltub sellest millise keha suhtes liikumist vaadeldakse · Võnkliikumine liikumine mis kordub kindla ajavahemiku järel · Võnkeamplituud võnkuva keha amplituudiasendi kaugust tasakaaluasendist
antud aines n = c / v 9. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna ansoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse n(s) = n(2)/n(1)=v(1)/v(2) 10. kui valgus langeb kahe keskkonna lahutuspinnale risti, siis valgus ei murdu, st levib otse edasi 11. lääts on läbipaistev keha, mille pindadeks on kerapinna osad ja mille optiline peatelg läbib nende kerade keskpunkte 12. kumerlääts koondab valgust(keskelt paksem) 13. nõguslääts hajutab valgust(keskelt nõgus) 14. koondaval läätsel on fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele paralleelsed kiired pärst läätse läbimist 15. hajutaval läätsel on näiv fookus, milleks on koht, kus lõikuvad läätsele langevate paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja
murdub valguskiir pinna ristsirge poole, Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirgest eemale. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Kumerläätse fookuseks punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS
Ainete suhtelised murdumisnäitajad õhu suhtes on praktiliselt võrdsed nende ainete absoluutsete murdumisnäitajatega, sest õhu absoluutne murdumisnäitaja on küllalt suure täpsusega võrdne ühega. Kujutise tekitamine läätse abil Optikas me nimetame läätseks läbipaistvat keha, mille pindadeks on kõverpinnad. Sirget, mis läbib nende kerade keskpunkte, nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Kõik teised sirged, mis läbivad läätse keskpunkti, on optilised teljed. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed on keskelt paksemad kui äärest. Nõgusläätsed on keskelt õhemad kui äärest. Nõgusläätsest läbi minnes valguskiired hajuvad, sellepärast nimetatakse selliseid läätsi ka hajutavateks läätsedeks. Kumerläätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired lõikuvad pärast läätse läbimist punktis, mida nimetatakse läätse fookuseks. Nõgusläätse
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt) Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi
keskkonnas, seda optiliselt tihedam on keskkond. · Opt kk on kasutusel optikas ja see on läbi paistev aine või õhutühi ruum. · Valguse täielik peegeldumine - kui valgus läheb tihedamast hõredamasse keskkonda ja sellega ei kaasne murdumist,siis teatud langemisnurga korral tekib täielik peegeldus ja valgus peegeldub tihedamasse keskkonda tagasi. · Valguse murdumine valguse levimissuuna murdumine · Lääts a) Kumerlääts koondab valgust ja on keskelt paksem. b) Nõguslääts hajutab valgust ja on keskelt õhem kui äärtest. · Läätse opt peatelg on läätse keskpunkti läbiv sirge · Fookus Punkt, kuhu koondub paralleelne valgusvihk pärast kumerläätses murdumist. · Fookuskaugus kaugust läätse optilisest keskpunktist fookuseni nimetatakse fookuskauguseks. · Läätse opt tugevus - on FS, mis on fookuskauguse pöördväärtus
Nõgusläätses 3. Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha keha mis koondab valgust. hajutab valgust. peegeldab valgust. 4. Kuidas liigitatakse läätsesid? Kumerläätsed Tasaläätsed Nõgusläätsed 5. Läätse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi füüsikalisi suurusi. Fookuskaugus Optiline tugevus 6. Mis on läätse optiline peatelg? Läätse optilist keskpunkti läbiv Läätse keskpunkti ja fookuse mõtteline telg vaheline kaugus 7. Fookuskaugus on ... Kaugus läätse servast fookuseni Kaugus läätse optilisest keskpunktist
3. KÜSIMUS: Sõnasta valguse murdumise seadus ning märgi joonisele langemis- ja murdumisnurk. Mis on langemis- ja murdumisnurk? (lk 28-29) VASTUS: Valguse levimisel optilisest hõredamast keskonnast optiliselt tihedamasse keskkonda murdub valguskiir pinna ristsirge poole (ja vastupidi). Langemisnurk [alfa] - nurk langenud kiire ja pinna ristsirge vahel. Murdumisnurk [gamma] - nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. 4. KÜSIMUS: Mis on lääts? Mis on fookus ja fookuskaugus? (lk 34-35) VASTUS: Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Fookus (F) punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline punkt. 5. KÜSIMUS: Kujutiste konstrueerimine kumer läätses: a) Ese asub kaugemal kui b) Ese on fookuse ja kahe c) Ese on läätse ja kahe
valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on langemisnurgast väiksem 2)valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 9.Läätsed Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistev keha. Kumerlääts- koondavad valgust Nõguslääts- hajutavad valgust Optiline tugevus- läätse fookuskauguse pöördväärtus D=1/f. Optilises tugevuse mõõtühik on 1 dioptria, siis kui fookuskaugus on 1m. Fookus on punkt optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fk sõltub läätse materjalist a läätse pinna kujust. Fk tähistatakse f. Fk mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata lääts fookus
kool Füüsika referaat nimi klass kuupäev Läätsed Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. Sarnaselt tasapeegliga tekitab ka lääts valgusallikate kujutisi. See tähendab, et mingist eseme punktist lähtuv valgus koondub pärast läätses murdumist uuesti ühes punktis. Tavaliselt valmistatakse läätsed klaasist. Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast
Murdumisnurk on langemisnurgast väiksem. · Valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub keskkondade lahutuspinna ristsirgest eemale. Murdumisnurk on langemisnurgast suurem. · Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 17. Mis on läätse fookus? LÄÄTSE FOOKUS punkt läätse optilisel peateljel, kus koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. Fookuse tähis on F Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus? FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskauguse tähis on f
o Tasapeegel: peegeldumisel tasapeeglilt vahetub parem-vasak pool, valgusvihk jääb aga endiselt paralleelseks. Peegeldab valgust suunatult. o Valguse peegeldumisseadus: = § Valguse murdumine o Murdumine valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piiripinnal. o Murdumisnurk nurk murdunud kiire ja pinna ristsirge vahel. o Kumerlääts keskelt paksem, koondab valgust. o Nõguslääts keskelt õhem, hajutab valgust. o Fookus punkt, kus pärast läätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk (tähis: F). o Fookuskaugus läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus (tähis: f). o Optiline tugevus läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f).
Gaas neelab samu lainepikkusi, mida ta ise kuumutades kiirgab. · Seda nähtust, kus kiirgus- ja neeldumisspekter on sarnased on seotud optilise resolantsiga. · Spektraalanalüüs seisneb aine koostise kindlaks tegemiseks, tema spektri järgi. Kasutatakse enamasti kiirgus- või neeldusspektrid. Suhteliselt ülitundlik meetod. Lihtsam on määrata aine kvalitatiivset koostist kui kvantitatiivset. · Peegel ja läätsed käivad vastupidi. · Nõguslääts ja kumer peegel hajutab · Kumerlääts ja nõguspeegel koondab · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Kõikide peeglite puhul kehtib peegeldumisseadus. · Optilise peateljega paralleelsed teljed lõikuvad fookuses. · Paralleelsed kiired pärast näguspeeglilt peegeldumist lõikuvad fekaaltasandil. · Tekkiv kujutis on vähendatud, ümberpööratud ja tõeline. Tõelisel lõikuvad kiired, näival kiirepikendused. · Kumerpeegel sellist punkti, kus lõikuvad kiirtepikendused, mis on optilise
Läätsed valmistatakse tavalisest klaasist. Läätse, mille paksus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiusest tunduvalt väiksem nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse. Fookuse kaugust läätses optilisest keskpunktist nim. Läätse fookuskauguseks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega paralleelsed. Kõik nõgusläätse optilise peateljega paralleelsed kiired kalduvad pärast läätse läbimist optilisest peateljest eemale. Sellepärast nim. Nõgusläätsi hajutavateks läätsedeks. Kuid läätse läbinud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse ühes punktis F. Seda punkti nim
- langemisnurk on sama suur kui peegeldumisnurk - Peegeldumine: laine suunamuutus kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts keskelt paksem, äärtest õhem, koondav, fookus 00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus - Optiline tugevus: (tähis 1dpt) 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. lääse abil kujutise kontstrueerimine *Kumerlääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist läbib fookuse, fookust läbiv kiir muutub peale läätses murdumist paralleelseks optilise peateljega, läätse
Keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on Langemisnurgast väiksem. - valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik. Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20.Silm, selle ehitus. Prillid. Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest, klaaskeha, võrkkest,
peegeldub nende piirpinnal tagasi keskkonda kust ta tuli. Keha asukohta, kus keha meile paistab, kuid tegelikult ei asu nim näivaks asukohaks. Lääts on kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks. Kumerläätsed on keskelt paksemad, äärtest õhemad, nõgusläätsedel on vastupidiselt. Läätse keskele märgitakse punkt O ja see tähistab läätse optilist keskpunkti. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Punkti kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk nim läätse fookuseks. Paralleelsed valguskiired lõikuvad alati fokaaltasandil. Nõgusläätse fookust nimetatakse ka ebafookuseks. Fookuskaugus on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust e D=1/f D-optiline tugevus
3. Mis on valguse murdumine? 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8. Kumerlääts: kiirte käik, fookus, fookuskaugus. 9. Nõguslääts: kiirte käik, ebafookus, fookuskaugus. 10. Läätse valem, läätse optiline tugevus. 11. Mis on dispersioon? 12. Mida nim. spektriks? Spektrite liigid: pidev spekter, joonspekter. Nende omadused ja saamine. 13. Kiirguse liigid. (kiirguse tekkimise põhjus. Soojuskiirgus, kemoluminestsents, katoodluminestsents, elektroluminestsents, fotoluminestsents mõiste, ergastusenergia saamisviis, rakendusnäited.) 14. Mis on fluorestsents ja fosforetstsents? 1
murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D
murdunud kiir hakkab liikuma mööda kahe kekskonna piirpinda nim. täieliku peegelduse piirnurgaks. Läätsed Läätseks nim. läbipaistvast materjalist keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi jaotatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Nõgusläätsed on äärest paksemad ja keskelt õhemad. Kumerläätsed on äärest õhemad ja keskelt paksemad. Kujutletav joon, mis läbib läätse keskpunkti ja on risti läätsega nim. läätse optiliseks peateljeks. Punkti, kus optiline peatelg läbib läätse keskpunkti nim. optiliseks keskpunktiks. Punkti optilisel peateljel, kus lõikuvad temaga paralleelsed valguskiired nim. läätse fookuseks. Mida kumeram on lääts, seda väiksem on fookuskaugus (seda kiiremini valgus murdub). Kui kiiresti valgus läätses murdub iseloomustab läätse tugevus. D=1/f f=1/D
Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Lühidalt öeldes on lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Esimesed teadaolevad kirjapanekud läätsedest on pärit Antiik-Kreekast ja siis kirjeldati läätsi kui vahendeid, mille abil on võimalik lõket süüdata. Tuld on võimalik teha kumerläätse abil ning järgnevalt tulebki juttu erinevatest läätsedest, nende valmistamisest ja rakendamisest. 1. Kumer- ja nõguslääts Lääts on läbipaistev optiline seade, millel on ideaalne või ligilähedane aksiaalne sümmeetria ning koondab või hajutab valgusallikast tulevaid kiiri. Eristatakse kahte erinevat liiki läätsesid, kumeraid ja nõgusaid. Kumerlääts on keskelt paksem ja koondab valgus, nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast ning hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja
täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes nagu binoklites,fotokates, periskoopids ja valguskaablites. Valguskaabli sees toimub mitmekordne peegeldus ning valgus pääseb välja teisest otsast. Läätsed Lääts on sfääriliste pindadega piiratud läbipaistev keha. Sfäär on kerapind. Läätsed jaotatakse kumerläätsedeks ja nõgusläätsedeks. 1) kumerläätsed (kaksik kumerlääts, tasakumerlääts, nõguskumerlääts). Kumerläätsed koondavad valgust. Kõik kumerläätsed on servadest õhemad kui keskelt. 2) nõgusläätsed (kaksiknõguslääts, tasanõguslääts, kumernõguslääts). Nõgusläätsed on kõik keskelt õhemad kui servadest. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Kiirte käik läätsedes 1) Valguskiir, mis langeb läätsele paralleelselt optilise peateljega, kulgeb pärast läätse läbimist läbi fookuse.
murdub erinevalt. Füüsikaseadus on füüsikaterminite abil väljendatud loodusseadus. Lääts ja kujutis Läätseks nim kõverpindadega ümbritsetud läbipaistvat keha, mida kasutatakse valguse koondamiseks või hajutamiseks. Läätsi liigitatakse kõverpindadeks ja nõgusläätsedeks. Kumerläätsed koondavad valgust. Nõgusläätsed hajutavad valgust. Läätse keskel paikneb läätse optiline keskpunkt. Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nim läätse optiliseks teljeks. Läätse fookusi läbivat joont nim optiliseks peateljeks. Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nim läätse fookuseks. Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil. Fookuskauguseks nim läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust. Optiline
Kui vastupidi, siis valguskiir murdudes eemaldub pinna normaalist ehk läheneb keskkondade lahutuspinnale. Õhu ja vee puhul on langemisnurk 49 kraadi, murdumisnurk 90 kraadi. Läätsed Nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha.läätse kus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiustest tunduvalt väiksemad nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi mis on keskelt paksemad nim kumerläätsedeks. Mille ääred paksemad kui keskkoht nõgusläätsedeks.läätse sfääriline pinna keskpunkti nim. Läätse optiliseks peateljeksl punkti f nim. Läätse peafookuseks. Kaks fookust on.optilise peatelje ja läätse tipust tõmmatud ristsirge lõikepunkti nim. Läätse optiliseks keskpunktiks. Kõik peafookust läbinud kiired on pärast läätse läbimist optilise peateljega parallelsed. Kõik nõgusläätsed kalduvad läätse läbimisel eemale. Seepärast nim. Nõgusläätsi hajuvateks läätsedeks. Kiired lõikuvad teiselpool punktis f seda nim hajutava läätse ebafookuseks.
ruuminurk, mis eraldab kera pinnal raadiuseruuduga võrdse pindala. Valgustugevus- on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvooguehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust mõõdetakse luksides (lx). Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise. Koondavat läätse saab kasutada luubina
valgusvoog. Valem:I=d/d. Ühik: [I]SI = 1cd (kandela). Valgustatus- ehk valgustustihedus E on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pinnaühikule langevat valgusvooguehk täpsemalt valgusvoo tugevust. Valgustatust mõõdetakse luksides (lx). Lääts- on läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse kumer- ja nõgusläätsedeks. Kumerlääts on keskelt paksem,nõguslääts on aga keskelt õhem kui servast. Kumerlääts koondab valgust, nõguslääts hajutab valgust. Läätsena toimib kumerate pindadega läbipaistvast ainest keha siis, kui keha materjali murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna murdumisnäitajast. Koondav lääts tekitab tõelise ümberpööratud suurendatud või vähendatud kujutise või näilise päripidise suurendatud kujutise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
