Hanerahu ehk Anerahu on 1,2 hektari suurune asustamata laid Vinameres Hiiumaast kagus. Saar asub Phalepa valla territooriumil ja kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevndisse. NIMI: Uuematel Nukogude-aegsetel kaartidel ja ka mitmetel 1990ndate kaartidel kasutatakse nimevormi "Anerahu", maastikukaitseala materjalides aga "Hanerahu" ning vanematel venekeelsetel kaartidel "?????????" vi "?????-????". Nhtavasti on saar nime saanud seal peatuvate ja pesitsevate hallhanede jrgi. Saar sai nime ajal, kui ta oli veel krgveega mneti leujutatav. Vanematel kaartidel on Anerahuks ("???-????", "???????") nimetatud ka teist Hiiumaa laidu, Langekare. ASUKOHT: Hanerahu geograafilised koordinaadid on 58 45' N, 23 6' Ekoordinaadid:58 45' N, 23 6' E. Laid on phja-luna suunas piklik.
Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar, Suur-Malusi, Suur-Pakri, Tammisalo, Umblu, Vahekari, Vaindloo saar, Vallisaari, Väike- Malusi, Väike-Pakri. 1.3. Väinamere saared: Ahelaid, Aherahu (Väinameri), Ankrurahu, Auklaid, Eerikulaid, Esirahu, Hanemaa, Hanerahu, Hanerahu (Jausa laht), Hanikatsi laid, Heinlaid, Hobulaid, Hõralaid, Härglaid, Härjamaa, Hülgerahu (Kõverlaid), Kadakalaid, Kaevatsi laid, Kajakarahu, Kakralaid, Kakrarahu, Kapussaare nasu, Koharahu, Korset, Kumari laid, Kõbajalaid, Kõinastu laid, Kõrgelaid, Kõverlaid, Käkirahu, Langekare, Leemetikare, Liialaid, Liivanuka ots, Luigerahu, Mardirahu, Mustarahu, Papilaid, Papirahu, Pasja, Porgi, Rauarahu, Ristlaid, Rukkirahu, Saarnaki laid,
pillutatud meie rannikumerre päris juhuslikult. Väikesaared kannavad Eesti eri osades mitmesuguseid üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud, väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo. Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu koosneb heledast klibust) või saare kasutusele (Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta mõningat teavet juba selle nimi. Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge, rannalõikude erisugune avatus tuultele ja tormilainele jm. Enamasti moodustavad saare tuuma aluspõhjalised või
osa, välja arvatud Soonlepa lahe saarte sihtkaitsevööndisse kuuluv osa ning seitse sihtkaitsevööndit. 8. Kas on rajatud matkaradasid? Ei ole matkaradasid. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Hiiumaa laidude maastikukaitseala koos Käina lahega kuulub Ramsari alade hulka. Kuulub Natura 2000 loodushoiualade hulka ja on Corine biotoobi ala. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava? Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale. Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus