..................................................... 3.) Kliimadiagramm ................................................................................. 4.) Sademed 4.1. Vihm ..................................................................................... 4.2. Happesademed ......................................................................... 4.3. Lumi ..................................................................................... 4.4. Lörts ..................................................................................... 4.5. Lumikate ............................................................................... 4.6. Rahe .................................................................................... 4.7. Härmatis ................................................................................. 4.8. Kaste .....................................................................
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
Lauaarvuti tietokone Pipratoos pippuriastia Laud pöytä Pliit+ahi hella+uuni Leib leipä Puder puuro Lett tiskin Pult kaukosäädin Lift hissi Põrand lattia Liha liha Päeval päivä Lihalõik/pasteet lihapasteija Päike aurinko Lillepeenar kukkapenkkejä Raamatud kirja Lörts vettä Raamatukauplus kirjastossa Lühike lyhyt Raamaturiiul kirjahylly Maal taulu Restoran ravintolossa Magamistuba makuuhuone Ridaelamu rivitalo Mahl mehu Rong juna Menüü ruokalista Ruutmeeter neliöta Mikrolaineahi mikroaaltouuni Rõdu parveke Muru nurmikko Rätik pyyhe
kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010 mb) 755 mm (1000 mb) Õhu liikumine on TUUL Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda tugevam on tuul Tsüklon- madalrõhuala _ õhu pöörlev liikumine äärealadelt keskosa suunas Põhjustab järgmist ilma Talvel: niiske ( lumi, lörts jne. ) pehme - soojem kui enne oli Suvel: niiske ( vihm), jahe ilm Antitsüklon- kõrgrõhulal · Antitsüklon ehk KÕRGRÕHUALA- õhu pöörlev liikumine keskosast äärealade suunas · M Põhjustab järgmist ilma: K Talvel: kuiv, ilm päikesepaisteline, külm Suvel: kuiv, selge päikesepaiste, soe
jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse. Eestis sajab keskmiselt 500-700 mm aastas, kõige rohkem suve lõpus. ( Eneke 3, kirjastus "Valgus", lk 272 ) Sademete liigid: Kui õhutemperatuur on väga madal, muutub veeaur tillukesteks jääkristallideks ning moodustuvad lumehelbed. Lumi võib enne maapinnale jõudmist sulada. Lörts on osaliselt lume ja vihma segu. Vihmapiisad võivad pilvedes külmuda ja moodustada raheteri. Raheterad koosnevad mitmest jääkihist. Kaste langeb maha siis kui, soe ja niiske õhk liigub üle jaheda aluspinna ning veeaur kondenseerub maapinnal.
70) polaarhunt Suvel 5(-20) Artika Põhja-Jäämere 5(10) 100-200mm Igikelts, Samblad, Veeloomad, jääkaru, Põdra- ja saartel (-50) lörts, lumi, liustikud samblikud, linnulaadad mererahvad tuisud vetikad, kotikud Antarktika Antarktika manner T -70 <100mm Aasta läbi Rannikul vetikad, Hüljes, adeelia Püsiv inimasutus S -20 külmunud sisemaal taimed pingviin, sinivaal puudub,
tutvusringkonnas pole teadaolevalt ühtegi noort, kellele meeldiksid vanad värsivormis suurteosed. Kaasaarvatud mulle. Esimesed märksõnad, mis mulle filmiga seoses meenuvad on "sünge" ja "melanhoolne". Filmi must-valgelisus muudab ta veel süngemaks ja melanhoolsemaks, kui see juba on. Ehk oli asi ka minus, et ma ei suutnud filmi kuidagi teisiti võtta, kui üht tumedat, sünget, melanhoolset ja masendavat filmi. Minu meeleolu olid vastavaks kujundanud kõikjal maad kattev hall lörts ja esmaspäev oma esmaspäevalisuses unine ja hall. Olin isegi üllatunud, et selleks ajaks, kui "Hamlet" oli kestnud umbes kolmveerand tunni jagu, polnud mu silmad kordagi kinni vajunud. Üllatunud, sest kuigi Grigori Kozintsevi "Hamleti" ekraniseeringut peetakse üheks parimaks jättis see minu täiesti külmaks. Peale filmi lõppemist küsis sõbranna, kuidas film meeldis ja ma ei osanud tema küsimusele midagi vastata. Ohkasin ainult, et ei tea
* passaadid - Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. Kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. *LÄÄNETUULED parasvöötme 40°- 60° laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30°tulev soe õhk *POLAARSED IDATUULED poolustelt eemale *Tsüklon: - Tõusvad õhuvoolud - Õhurõhk madal - Õhk liigub servadelt keskele - Talvel pehme, lörts - Suvi jahe, vihm * Kõrgrõhkkond (antitsüklon): - Laskuvad õhuvoolud - Õhurõhk kõrge - Õhk liigub keskelt servaaladele - Talv külm, selge - Suvi soe, kuiv *SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. *KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga.
1) Püsiv mitu päeva paigal, ei saa määrata liikumissuunda 2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
6_sää_vuodenajat A G E P U T T X Z W U W E G K J G N B F E S Z G G K S O R I G P H J E K T H G Y X J Z M B V V E L O K U U O S R A E T D I P H W L M A J F S M X G U Ä Ä L L J I J S D F D N D H E Ä N T A L K N V M K T I U N I U E E C J Ä L U E U U T I I I F Y U U L K N H T W T R U L K U Ä X K H H S K P L K I U O U I K L L U K H O U B J K S A J O V H U U E E I E U M U G U D Q Y A S W N L T K K D V N H X H U L Ä X P S R Y U E I I O I O Ä E Z S J K T S P G W R Y J N P K K M T T N O ...
16. Turn to crime- kurjale teele minema 17. Violent crime- vägivaldne kuritegu 18. Au pair- lapsehoidja 19. Bon appetit- head isu 20. Bon voyage- head reisi 21. Critique- kriitik 22. Cuisine- köök 23. En suite- magamistuba koos privaatvannitoaga 24. Faux pas- piinlik apsakas 25. Fiance- kihlatu 26. Blizzard- lumetorm 27. Breeze- tuul 28. Downpour- paduvihm 29. Drizzle- tibutama 30. Flood- üleujutus 31. Heatwave- kuumalaine 32. Hurricane- orkaan 33. Shower- hoovihm 34. Sleet- lörts 35. Snowdrift- lumehang 36. Break up- lahku minema/tegevust lõpetama 37. Drink up- kiiresti ära jooma 38. Hang up- lõpetama 39. Line up- järjekorras seisma 40. Mess up- segadust tekitama 41. Own up- tunnistama 42. Pull up- peatuma 43. Split up- lahutama 44. Turn up- äkitselt kohale ilmuma 45. Beat- kedagi võitma 46. Draw- viiki jääma 47. Lose- kaotama 48. Miss- mööda lööma 49. Pass- edasi sööstma 50. Save- kaitsma 51. Serve- servima 52. Shoot- peale lööma 53
Eesti kliima. 1. Kliimat kujundavad tegurid. 1) Päikesekiirgus. a) Saartel rohkem päikest. 2) Õhumassid. a) Antitsüklon õhurõhu maksimum(tähis K). a. Suvel soe. b. Talvel soe. b) Tsüklon õhurõhu miinimum(tähis M). a. Suvel vihm, jahe, tuul. b. Talvel lörts, tuul, vihm, lumesajud. 3) Aluspind. a) Tumedam pind neelab valgust, heledam pind peegeldab. b) Kõrgustike korral sajab alati. 2. Mereline kliima. 1) Palju sademeid. 2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) Talvel jahe. Läänemeri. 1. Miks on madal soolsus?
· Teket ja liikumist mõjutavad maakeral püsivad ning suured madala ja kõrge rõhuga alad. Antitsüklon Tsüklon · Laskuvad õhuvoolud Tõusvad õhuvoolud · Õhurõhk kõrge Õhurõhk madal · Õhk liigub keskelt servaaladele Õhk liigub servadelt keskele · Talv-külm, selge Talvel pehme, lörts · Suvi soe, kuiv Suvi jahe, vihm FRONT kitsas vöönd kahe erinevate omadustega õhumasside vahel. · SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. · KÜLM FRONT peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles. Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. Mussoonid · Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile.
maalt merele. Suvel kuumenevad aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad õhumassid, tuul puhub püsivalt merelt maale, jahutades sealset õhku. Antitsüklon e kõrgrõhkkond : laskuvad õhuvoolud, kõrge õhurõhk, õhk liigub keskelt servaaladele, talv külm, selge, suvi soe, kuiv. Tsüklon : tõusvad õhuvoolud, õhurõhk madal, õhk liigub servaaladelt keskele, talv pehme, lörts, suvi jahe, vihm. Soe front: peale tungib soe õhumass, kerge õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub lausvihm, lumi, tuisk, jäide, sademed frondi ees. Külm front peale tungib raske külm õhk, lükkab sooja õhu üles paduvihm, äike, sajab frondi taga. Kliimat kujundavad tegurid: geograafiline laius (kui palju saab koht päikesekiirgust); kaugus ookeanist (mandriline/mereline kliima); hoovuste mõju(nt soe hoovus toob sademeid; rannikualade kliima);
projektiosa projekteerija. Kohustuslik on täitejooniste koostamine vaialuse, vundamentide, raudbetoonist või terasest kandekarkassi ja väliste tehnovõrkude kohta. 4. Ehitustööde päviku sisu (täidetakse tööde kestel iga päev) 1. Ehitusettevõtja 2. Kuupäev 3. Ehitise nimetus ja asukoht/ lepingu nr. 4. Ilmastik- kellaaeg/ temperatuur/ (tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi) 5. Tööjõud (töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv) 6. Mehanismid objektil 7. Tehtavad tööd, olukord objektil 8. Alltöövõtjad 9. Tellitud materjalid, seadmed, joonised 10. Vastu võetud materjalid 11. Muud märkused ja asjaolud 12. Kontroll ametiiskud, projekteeria arhitekt, muud 13. Ametnike, tellija/ omanikujärelvalve juhised 14. Koostatud aktid ja dokumendid 15. Nimed/ allkirjad 5.
pidamise nõude kehtestab kohaliku omavalitsuse järelevalve ehitusloa väljaandmisel vastavalt projekteerija ettepanekule seletuskirja ehitusjärelevalvet puudutavas osas. 2 Ehitustööde päviku sisu (täidetakse tööde kestel iga päev) 1. Ehitusettevõtja 2. Kuupäev 3. Ehitise nimetus ja asukoht/ lepingu nr. 4. Ilmastik- kellaaeg/ temperatuur/ (tugev tuul, kuiv, vihm, lörts, lumi) 5. Tööjõud (töödejuhid, ehitustöölised, abitöölised, eriehitustöölised ja nende arv) 6. Mehanismid objektil 7. Tehtavad tööd, olukord objektil 8. Alltöövõtjad 9. Tellitud materjalid, seadmed, joonised 10. Vastu võetud materjalid 11. Muud märkused ja asjaolud 12. Kontroll ametiiskud, projekteeria arhitekt, muud 13. Ametnike, tellija/ omanikujärelvalve juhised 14. Koostatud aktid ja dokumendid 15. Nimed/ allkirjad 3
ollakse Päikesele lähemal? 2.ÕHU KOOSTIS , OMADUSED ja NÄHTUSED Lämmastik (N) 78,8 %) ÕHUTEMPERATUUR VIRMALISED Hapnik (0) 20,9% Õhu soojenemine ja jahtumine, temp. Argoon ja väärisgaasid 0,93% langeb 6-8° km kohta ÄIKE Süsihappegaas (CO2) 0,03% ÕHUNIISKUS SADEMED(vihm,rahe,lörts, lumi) Veeaur (H2O) 0,01-0,02 g liitris Küllastunud õhk 1 Loodusgeograafia Maret Vihman ÕHURÕHK (M, N, K) ILMASTIKUNÄHTUSED (Udu, kaste, hall, N- 760 mm Hg, härmatis)
Suvemussooonid: niiske sajab tuul puhub ookeanilt mandrile 14. Tsüklonid ja antitsüklonid (õhu liikumine,tuulte liikumine, kaasnevad ilmastikunähtused)? Tsüklon ehk madalrõhkkond: Soe ja kerge õhk tõuseb üles Jahtub ja muutub raskeks Õhurõhk langeb Tekivad pilved ja sademed Tuuled sisse poole (nr keskmesse) Suvi: jahe ja sademed Talv: pehme ja lörts Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond: Raske õhk vajub alla Maakohal soojeneb Õhurõhk tõuseb Tuuled välja poole (nr välja väiksemaks) Suvi: palav ja päike Talv: pakane ja päike 15. Iseloomusta ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul? Soe front: tekib sooja õhumassi liikudes külmale taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub
Kasari jõgi 1977 nr 315 Vooluhul Veetase k Q Kallasjä Kuupäev H (cm) (m3/s) Jäätuminen -I ä-) lörts : 1/1/1977 40 3.60 205 1/2/1977 41 3.63 205 1/3/1977 40 3.67 205 1/4/1977 38 3.71 205 1/5/1977 39 3.75 205 1/6/1977 39 3.81 205 1/7/1977 38 3.81 205 1/8/1977 37 3.58 205 1/9/1977 37 3.58 205 1/10/1977 36 3.58 205
W1 ja W2 - möödunud ilmatingimused (viimase 6 vôi 3 tunni jooksul), kodeeritakse: Kood Ilm 0 selge vôi pilvisus < 5 palli 1 vahelduv pilvisus 2 pilves vôi pilvisus > 5 palli 3 liiva- vôi tolmutorm, pinnatuisk 4 udu 5 uduvihm 6 vihm 7 lumi vôi lörts 8 hoogsademed 9 äike sademetega vôi ilma Grupp 8NhCLCmCH 8 pilvisusgrupi tunnus Nh - CL (madalate) pilvede hulk vôi kui neid ei ole Cm (keskmiste) pilvede hulk. Kood sama, mis üldpilvisuse puhul (vt. tuule grupp) CL alumise kihi pilvede liigid kodeeritakse: Kood Pilvede liik Kood Pilvede liik 0 - 6 St
liigutuste ettenäitajateks. Muusika meeleolude ja karakterite väljendamine liigutuste ja liikumisega annab võimalusi fantaseerimiseks ja loovmänguks. Luues liikumise ja muusika abil kujutluspilte, kaasavad lapsed oma loomevõime ning nad võivad esitada väga erinevaid liikumisvorme. Spontaanse eneseväljendusel põhineva loovliikumise abil saab kujutada ja matkida kõike, mida laps näeb või kuuleb. Nii võib laps improviseerida näiteks loodusnähtusi (vihm, lumi, rahe, lörts, tuul). Seejuures stimuleerib kujutlusvõimet sobiva karakteriga muusika või pilliheli, mille abil muutub keha kõikvõimalike ideede väljendajaks. Muusika ja kunstilised tegevused lähtuvad fantaasiast ja loomingulisest eneseväljendusest. Hääled ja helid on väljendatavad värvide, joonte, mustrite abil. Visualiseerida saab erinevaid loodushääli, pillide hääli, muusika karakterit ja tundeid. Lastel on võimalik õppida tundma
mm. Rahe jää ja lume kihid vaheldumisi. Jäänõelad moodustavad, kui on tugev külm. Nad hõljuvad tasakesi õhus, kergelt sädelevad, nõelakujulised jääkristallid. 2. Vedelad sademed vihm (tähis ring, mis on sees värvitud tumedaks) veepiisad, mille läbimõõt on 0,5-7 mm. Uduvihm. 3. Segasademed mõni tahketest sademest koos veepiiskadega (aga mitte kõik, näiteks jäänõelad ei saa olla). Kõige sagedasem on lörts. Sademeid jaotatakse peale selle ka langemise iseloomu järgi, siin on jaotus selline: · Laussademed - kestus mõnest tunnist kuni mõne ööpäevani, saju intensiivsus on väike ja see muutub vähe, ühtlane intensiivsus, haarab enda alla suure territooriumi kuni 10 000 km2 , laussadu annavad kihtsajupilved (Ns), kihtpilved (St) ja kõrgkihtpilved (As). Liikidest on vihm, uduvihm ja lumi. Laussajuks võivad olla ka teralumi, jäävihm ja lörts
2.2. Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademed tekivad siis, kui veeaur tiheneb tilkadeks, mille läbimõõt on üle 0,4 mm, ning õhk ei suuda neid enam kanda. Olenevalt vihma iseloomust on vihmapiiskade läbimõõt 0,4 -10 mm ja langemiskiirus 1,8 - 8 m/sek. Kui tõusvate õhuvoolude kiirus on üle 8 m/sek., siis ei ole vihmasadu enam võimalik. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe, lörts, kaste, hall ja härmatis jt. 6 Rahe on tahkete sademete liik, mida sajab rünksajupilvedest, kus võib äikest olla, aga ei pruugi. Tahkeid sademetetüüpe on veelgi ja seetõttu nimetatakse raheks kõnekeeles sageli ükskõik milliseid jäiseid sademeid. Meteoroloogias nimetatakse raheks enamasti ümaraid või ebakorrapäraseid jäätükke, mis on läbimõõdus vähemalt 5 mm. Rahe näitab, et pilves on tõusvad õhuvoolud.
Kliimat kujundavad tegurid: päikeselt saadav kiirgushulk, valitsevad õhumassid ja õhuringlus, maismaa ja mere erinev soojenemine, soojad ja külmad hoovused, koha kõrgus merepinnast, pinnamood. Kui on külm õhk, ning laskuvad õhuvoolud, siis tekib kõrgrõhuala.Kui on soe õhk, ning tõusvad õhuvoolud, siis tekib madalrõhuala. 17.Milline õhumass kujundab Eesti ilma praegu?Mille põhjal seda järeldad? Tsüklon, parasvöötme mereline. Lörts ja lumesadu, 0kraadi 18.Mis on front? Kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi kokkupuute alal. pikkus 1000km laius 200300km 19.Millises piirkonnas paistab päike kaks korda aastas seniidis? ekvaatoril 20.Millistes piirkondades esinevad polaaröö ja päev? Põhjenda polaaraladel põhjapolaaraladel juulis>päev dets.>öö lõunapolaaraladel juulis>öö dets.>päev 21.Nimet. 2 peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel? a)hoovused
Musoonituuled on tuuled, mis muudavad kaks korda aastas oma suunda. Hästi välja kujunenud Aasia ida- ja lõunaosas. Suvi Talv Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju ilmastikule Tsüklon on õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kuhu puhuvad äärealade tuuled. Põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkeral päripäeva Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved, kaasnevad sademed Ilm Eestis: talv- lumi/lörts Suvi- vihm, jahe Antitsüklon Kujutab endast õhukeerist, mille keskmes valitseb kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad keskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral päripäeva Antitsükloni keskosas valitsevad laskuvad õhuvoolud, laskudes õhk soojeneb, suhteline õhuniiskus langeb, pilved kaovad Ilm Eestis suvi- soe, selge, nõrk tuul Talv- külm, selge, nõrk tuul TROOPILISED tsüklonid- väga suure õhukeerised Nimed: Ameerikas, Austraalias- orkaanid
Toimub ainult päeval. pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa (lumelörts) Liigitatakse ka langemise isel järgi: 2.hingamine- taimkatte funktsioneerimiseks, kus külmumise protsessi.kui lumikate tuleb varakult siis pole 1.laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi) fotosünteesitakse välja hingamist. Toimub ööpäev läbi. külmumise sügavus kuigi suur.pinnase täielik 2.hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts). Atmosf Et taim kasvaks, peab fotosüntees ületama hingamise. läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. massiarv- tehakse vahet relatiivsel ja absoluutsel. Hingamine on temp sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu Võib tekkida ka külmakergituse- muld kerkib üles poole Relatiivne massiarv- on arv, mis näitab mitu korda kiirte liiga madalal temp
üksikuil juhtudel kuni -10°C Uduvihm (drizzle) - alla 0,5 mm Kiilasjää (glazed ice) – jääkiht maapinnal, Virga – vihmajooned Õhuvoolu mõjutavad jõud. mis moodustub analoogiliselt jäitega Lörts, lobjakas – vihma ja lume segu (sleet Gradientjõud –Inglismaal, mitte USAs)) Coriolisi jõud Härmatis. Rahe – (hail) jäätükid üle 5 mm Tsentrifugaal- (tsentripetaal)jõud
teooria) Carnapi olulisim raamat meie jaoks "Meaning and nesseserity" 1947 Alfred Tarski (1901-1983) Rääkida tõtt tähendab rääkida asjadest nii nagu nad on, mitte nii nagu nad pole The concept of truth in formalized languages (1933) Semantiline tõekontseptsioon ja semantika alused "Snow is white" is true if and only if snow is white Tähendus ja tõde tõlkes "Snow is white" "lumi on valge" mõnes keeles lume kohta 1 sõna, mõnes teises keeles täiesti erinevad (lumi, lörts, rahe, kruubid" jne, kõik tähendavad täiesti erinevat asja Tähendus loogikas ja filosoofias, 2 "Tõde erineb valest selle poolest, et tõde ei satu iseendaga vastuollu" Kui mingis süsteemis vastuolu, siis järelikult see süsteem on vigane 1 põhiline (aperatsioon?wat?) igas süsteemis on = (võrdusmärk) millal me ütleme, et kaks sama märki tähendavad ühte ja sama? Keeleteaduses sünonüümia Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716)
amplituudi. Maailma keskmine õhutemperatuur on umbes +15 °C. Õhutemperatuuri amplituud on kõrgeima ja madalaima õhutemperatuuri vahe teatud ajavahemiku jooksul. Mandrilise kliimaga aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga suur. Merelise kliimaga ekvatoriaalsetel aladel on aastane õhutemperatuuri amplituud väga väike. 11. Pilvitus. Sademed, sademete liigid, jaotus maakeral ja sademete ajaline käik. hüdrometeorid: vihm, lumi, rahe, lörts, udu, tuisud, kaste, jäide, hall, härmatis, ... (sademed: vesi vedelas või tahkes olekus õhus). litometeorid: tolm, tolmu (liiva) pinnatuisk, tolmu (liiva) torm, ... (tahked mineraalsed osakesed õhus). Elektrilised nähted: äike, virmalised. optilised nähted: miraaz. klassifitseerimata (erinevad) nähted: pagi, keeris, tromb, vesipüks. Pilv on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum
Selleks et toimuks sademetekkeks piisavalt palju põrkeid, peavad osad pilvetilgad olema suuremad kui teised. Sademed langevad maapinnale mitmel kujul : uduvihm, vihm, lumi, rahe, teralumi. Sademed võib liigitada nende agregaatoleku järgi: 1)vedelad (vihm, uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis
Peamist osa etendab soojusjuhtivus, teiste protsesside osatähtsus on väiksem. Soojusjuhtivus 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed sõltub pinnase koostisest, vee- ja õhuniiskusest. Temp muutub pinnases ööpäevase ja aastase perioodiga. Temp kõikumine pinnases kahaneb (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Mida paremini pinnas juhib soojust, seda sügavamale ulatuvad temp kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru kõikumised temas
kristallid põrkuvad omavahel ja liituvad (kleepuvad), tekivad suuremad lumehelbed. Jääkristallid kasvavad väikese vedela vee sisaldusega pilvedes: Jääkristallid -> diffusioon -> suured kristallid -> agregatsioon -> lumehelbed -> lumi ja kui on soojem, siis ->sulamine ->vihm. Jääkristallid kasvavad suure vedela vee sisaldusega pilvedes: Jääkristallid -> kirmetamine -> kirmetanud kristallid -> lumised terad -> rahe, kui soojem siis -> sulamine -> vihm. Lörts ehk lobjakas tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub jääkruubiks enne maapinnale jõudmist.
Below zero Alla nulli Above zero Üle nulli Snowstorm Lumetorm Clear up Selginema Shower Hoovihm Freeze Külmuma Burst Lehte minema Melt Sulama Frost Pakane, härmatis Mud Muda, pori Rainbow vikerkaar Sleet Lörts Sunny Päikeseline Fog Udu Heat Kuumus Icy Jäine Humid Niiske Humidity Niiskus Breeze Kerge tuul Gale Tormituul Hurricane/tornado Tornaado Thunderstorm Äike Thunder Kõu Lightning välk
pajudest asjadest. Kõige keerulisem konstruktsioonis ,,Lumi on valge" on see, mida tähendab ,,on". Lumi tahkel kujul vesi (külmunud temperatuur alla 0). Samas me teame, et takhel kuju vesi ei pruugi alati olla lumi. Mille poolest lumi erineb veest? Ta on tahke-pehme asi. Lumi on seotud vertikaalse dimensiooniga, ehk ta sajab alla. Jää aga ei saja tavaliselt alla, vahel aga sajab ja seega on ta rahe. Samutu sajab alla vihm, lörts lumi + vihm. Vahel aga öeldakse, et sajab lund/vihma ja lörtsi. Pilvest tuleb veel ,,lume kruubid" ehk lume ja rahe vahepealne ja jäide vihma ja rahe vahepealne, samas praegu on see esinev ainult maapinnal. · Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716) universaalne katakteristika on filosoofiline keele jaoks (ükskõik mida puudutatakse läheb kullaks.). Descart ütles, et keel on osalt hea ja osalt halb masin. Miks on vaja keeles sünonüüme(erinevad asjad, mis
annaabi.ee 
