· Piklik keha (usjas) · Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 1030 sissetõmmatavat kombitsat, mille abil nad toitu korjavad . · Meripurade toiduks on tavaliselt teiste organismide jäänused, mis on langenud merepõhja, ja plankton. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Lõimetishoole. PILDID KOKKUVÕTE · Merelise eluviisiga loomade hõimkond. · Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. · Umbes 7000 liiki. · Esimesed okasnahksed on teada juba kambriumist. · Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). · Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks
Koelmuteks on kõva põhjaga, 2...3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule.
jääke süües. Tähniline kiiversäga (Corydoras paleatus) Levik: Lõuna-Ameerika, Brasiilia Pikkus: 7 cm Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 20-24°C, pH 6,5-7,5. Ujumistasand: keskmine ja alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: saadaval albiinovorm. Paljunevad marja teradega, mida hautakse kuni viis päeva. Harjasnina (Ancistrus spp.) Levik: Lõuna-Ameerika Pikkus: 12 cm Toitumine: taimtoiduline Vee omadused: temp. 22-25°C, pH 6,5-7,5. Ujumistasand: alumine Paljunemine: lõimetishoole Märkused: Isased on territoriaalsed. Kalu tuleks pidada paaridena. Täiskasvanud isastel kasvavad ninale harjased. Marja valvab isaskala. Akvaariumis peab olema rohkelt taimi ning soopuitu mis on osa nende toidust
Selts Prussakalised Liikide arv Eestis 5 liiki Silmad liitsilmad Suised mälumissuised Tundlad pikad harjastega kaetud tundlad Jalad 6 jalga Tiivad eestiivad, kattetiivad, tagatiivad Areng(moondeta/vaeg-või täismoone) vaegmoone Lõimetishoole puudub Toitumine kõigesööjad Enesekaitse haisunäärmed metsprussakas,harilik Esindajad(2) prussakas Sihktiivalised Ühepäevikulised 39 liiki 45 liiki enamasti 3 täppsilma turbansilmad, täppsilmad hüppejalgadeks muundunud tugevad tagajalad haukamissuised
jalgadepaar – hüppejalad; isastel 2 urujätket, emastel mõõgakujuline muneti. ELUVIIS/KOHT Enamasti taimtoidulised; tekitavad heli 9. O. Dermaptera – nahktiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 3 – 85 mm Tundlad niitjad; urujätked saagi haaramiseks ja enesekaitseks; II ja III tagakeha segmendil mürginäärmad ELUVIIS/KOHT öise eluviisiga soojalembesed ja valguskartlikud; peamiselt maapinnal; emane muneb ühe kogumi mune ja valvab neid, vastsed jäävad emase hoole alla = lõimetishoole. 10. O. Blattodea – prussakalised Eestis 5 liiki MORFOLOOGIA 2,5 – 100 mm lame, ovaalne keha, pea varjatud kilbitaolise eesseljaga, kõik jooksujalad; lõhnanäärmed, mis eritavad suguferomoone; suguline dimorfism (isastel tiivad pikemad) ELUVIIS/KOHT Öise eluviisiga, toituvad peam. taimejäänustest; munad ooteegis. 11. O. Psocoptera – kõdutäilised Eestis 36 liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 10 mm
_ Hea tervis _ Edukad vajalike toitainete leidmisel _ Kulukus _ Mida väljakutsuvam oled, seda silmatorkavam oled ka kiskjatele 50. Monogaamia ja polügaamia _ Monogaamia e. ainukooselu _ Polügaamia e. mitmikkooselu Polügüünia e. paaritumine kahe või enama emasloomaga Polüandria e. paaritumine kahe või enama isasloomaga Polügüünandria e. paaritumine kahe või enama isaslooma ning kahe või enama emaslooma vahel Promiskuiteet e. segapaaritumine 51. Lõimetishoole Lõimetishoole e vanemlik hool (parental care)- järglaste eest hoolitsemine alates munaraku viljastamisest kuni järglaste iseseisvumiseni _ Biparentaalne hool- järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad _ Maternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult emane _ Paternaalne hool- järglaste eest hoolitseb ainult isane 52. Lordoos Lordoosiks nimetatakse ka asendit, millega mõne liigi emasloomad (näiteks rott) näitavad valmisolekut paaritumiseks. 53. Erinevate loomaliikide sigimise eripärad 54
tunnuse suunas ( nt: hall kapsaliblikas) 3.) Lõhestav valik kõrvaldab keskmised ja annab eelise kahele äärmusele, nt: sügisräim ja kevadräim 7. Kohastumine Kohastumine on protsess, mis viib kohastumuse tekkeni. Kohastumus on kasulik tunnus või omadus, mis tõstab liigi eluvõimet ja aitab tal paljuneda. Kujuneb loodusliku valiku käigus ning on seotud teatud aja ja kohaga. Kohastumisi on 3 sorti: 1.) kehaehitus, nt: varjuvärvus (lehetäi) 2.)käitumine, nt: lõimetishoole ( merihobu-hoolitseb oma järglaste eest) 3.)füsioloogiline, nt kameelon, sisalik 1.KEHAEHITUS: -kaitsevärvus:lehetäi, valge jänes -mimikri: mingi liik maskeerib mõnda teist liiki või maskeerutakse mingiks taime osaks , et vältida hukkumist (nt: raagritsikas, lehekedrik ). - hoiatusvärvus: lepatriinud, imilont, -kõrbetaimedel ehitus - kuivuse talumiseks kogutakse vett, nende juurde asuvad sügaval, lihakad lehed 2.KÄITUMUSLIK
ja rohelist, punast mitte. Kalade tohutu värvikirevus ja lantide punased värvid, milleks siis need????? 8. Kalade suguelundkond ja sigimine. Sugunäärmed, nende nimed teadus- ja rahvakeeles. Nende areng kala elu vältel. Küpsuskoefitsent ja viljakus, absoluutne, suhteline ja tarbeviljakus. Marjaterade suurus. Kudemine. Kudemisaeg. Kudemiskäitumine. Kudemissubstraadi tüübid. Marja embroüonaalne areng ja seda mõjutavad tegurid, temperatuuri mõju kalade paljunemisele. Lõimetishoole. Suguline dimorfism emas- ja isaskala on erinevad. Enamasti väljendub kudemisajal. See seineb linaskil, haidel, gupidel, vilgerjatel jne. Kalade sugu on eristatava vaid kudemisajal ja harva ka väliselt. Välised suguelundid esinevad vähestel kaladel haidel pterügopoodid, gupidel gonopooodid. Sisemised suguelundid. Gonaadid on sugunäärmete üldmõiste. Emastel munasari ehk mari ja isastel seemnesari ehk testis ehk niisk. Sugujuhad.
b) Selleks, et väheneks konkurents elupaiga suhtes Millal eelistab loodus loomade puhul liitsugulisust? Et saaks energiat säästa. 7) Sest munas on lind üksi ja ta ei saa mukalt toitaineid, vaid ainult seda, mis talle alguses kaasa pannakse. Imetaja munarakus saab aina oma emalt tpitaineid juurde. 8) Sest roomajate munarakku ümbritsev õhuke kilejas vett mitte läbilaskev nahkkest, see kiatseb muna väljapsoolt emaslooma kuivamise ja vigastuste eest. 9) Lõimetishoole on käitumine, mis on suunatud järglaste eest hoolitsemisele alates munaraku viljastamise hetkest kuni poegade iseseisvumiseni. Kõigepealt ehitab pesa ja isa valvab seda pesa. Emakala sünnitab 10) rästik ja vaskuss 11) Pillid Ei toimu viljastumist, munarakk on viljatu Väga tõhus praktiline , kestab kaua(+) Hormoonilised häired, ei kaitse suguhaiguste eest(-) Süst Ovulatsiooni ei toimu, viljastatud munarakk ei saa pesastuda 100%, kaua kestev, praktiline(+)
kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehas (emakas nt)- enamus imetajaid, linnud kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehast väljaspool- sõõrsuud, kalad, kahepaiksed alammõõt- isendi pikkus, millest allapoole jäävad isendid ei ole suure tõenäosusega veel järglasi saanud- kalad lepiskala- kalad, kes toituvad ainult taimedest- rääbis siirdekala- paljunemiseks rändab, vahetab veekogu- angerjas, lõimetishoole- vanem hoolitseb oma järglaste eest- ogalik, linnud, putukad lõpused- vees hingamise organ- kalad, vähid, karbid, kahepaiksetel (pisikesena üldiselt) filtreerimine- toidu hankimine vett sõeludes käsnad, karbid avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene
192. Missuguse täispease liha on hinnatud inimtoiduna G Callorhynchus kõblasnina 193. Kõige liigirikkam selgroogsete klass on: luukalad 194. Luukalade skelett on täielikult luustunud: vale 195. Luukaladel puudub ujupõis vale 196. Luukalade südames on venoosne veri 197. Paljudel luukaladel esinevad poised. Need on maitsmis- ja kompimiselundid 198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202. Kuidas nimetatakse tuurlaste inimtoiduna hinnatud marja? Kaaviar 203. Missuguse tuurlase marjaga maksis Narva linn 17. saj. kõik maksud Rootsi kuningale atlandi tuura 204. Räim on Läänemere endeem. Mida see tähendab? Levinud ainult Läänemeres Taani väinast ida pool endeem = ainult ühes piirkonnas levinud liik 205
ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu. Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid Kuna eelmises peatükis käsitletud põhjustel tasub isastel otsida rohkem sigimispartnereid, emastel aga piirduda valitud hulga isastega, siis eksisteerib sugupoolte vahel huvide konflikt, mis aga teatud liikidel võib olla pehmendatud isapoolse lõimetishoole e. isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem? Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid: · liike, kel esineb biparentaalne hool (emahool + isahool), iseloomustab valdavalt monogaamia (enamik linde, imetajaist kiskjad jt);
fotoinhibitsioon). 5. Loodusliku valiku r- ja K-strateegid (MacArthur ja Wilson 1962). 1) r-strateegid: kiire paljunemine ja ressursside hõlmamine; palju järglasi, kuid suur surevus e. lühike eluiga; asustavad ebastabiilseid ja/või lühiajalisi keskkondi; populatsiooni suurus ajas kõikuv; nt. jänes, umbrohud, seemnetaimed. 2) K-strateegid: püüavad maksimeerida populatsiooni võimalikku tihedust ning ressursse efektiivselt ja säästlikult kasutada; vähe järglasi, intensiivne lõimetishoole, surevus väike ehk pikk eluiga; asustavad stabiilseid keskkondi; populatsiooni suurus kõigub ajas vähe; nt. inimene, tamm. 6. Ressursid. 1) Radiatsioon: taimed võtavad radioaktiivseid elemente vastu õhust ja/või mullast. Laias laastus on nii kosmiline kui ka litosfääri radioaktiivsete ainete kiirgus ökoloogiliselt tähtsusetu, kuid tuumajaamade- ja relvade kasutuselevõtt on olukorda muutnud. Mõõdukas
1.Kohastumine kuivusega Näide:kaktused *vee säilituskude *lehed taandarenenud *õhulehed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Kohastumused · Näited: · lindude eesjäsemed tiibadeks · kõrbetaimed kõrges temperatuuris · kaitsevärvus, kaitsekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teistega) · planktonorganismide läbipaistvus · sesoonsed värvusmuutused karvkattes · ränne, talveuni, lõimetishoole · mikroorganismide resistentsus antibiootikumidele · taimede seemnete levimisviisid · jne · kohastumused on suhtelised · tagavad organismi püsimise teatud tingimustes · hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskkonnas vahel ei saavutata ka täiuslik · Näited: · kaitsevärv mõnel teisel taustal mesilase astel kui kaitse, kuid mesilasele kasutamisel surmav
Suguluskoefitsient väljendab tõenäosust, et kahest isendist mõlemal esineb teatud geen nende ühise päritolu tõttu. Hamiltoni reegel: looma inklusiivse fitnessi seisukohast tasub tal teise isendi abistamine ära, kui hind on väiksem kasu ja suguluskoefitsendi korrutisest. Lõimetishoolde tüübid, nende varieeruvuse põhjused ja tasuvus. Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad
Väga ohustatud on kõre ehk juttselg-kärnkonn ja rohe-kärnkonn; mudakonn ning harivesilik on ka varem suhteliselt haruldased olnud. Kahepaiksed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Kullesed taimtoidulised. Kahepaiksed näevad ja kuulevad halvasti, kõigusoojased. 38 Kaitsemehhanismiks mõnel liigil mürginäärmed (Eesti kärnkonnade mürk ei ole inimesele kuidagi ohtlik). Osadel liikidel keeruline lõimetishoole. Neid süüakse ka väga meeleldi teiste loomade poolt, seetõttu paljude liikide jaoks looduses oluline toiduallikas (Eestis mitmed linnud, sh toonekured ja kotkad, samuti kiskjad nirgist karuni ja kõigesööjad kährik, metssiga). Roomajad - Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, kelle hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult eluks maismaal kohastunud selgroogsete rühm.
Kuidas loomad sugulasi ära tunnevad? Selleks, et hõimuvalik saaks toimida, peavad isendid oma sugulasi tundma. Inimeste puhul ei ole see enamasti probleem, sest inimestel on juba ammu olnud kirikuraamatud, elanikeregistrid ja, mis peaasi, hea mälu ja kõrgelt arenenud intellekt. Enamiku teiste loomade puhul aga tekib õigustatud küsimus, kas nad ikka on võimelised oma sugulasi teiste isendite seast eristama. Paljudel loomadel, isegi kui neil esineb lõimetishoole, lahkuvad noored peagi oma vanemate juurest ja asuvad eraldi elama. Algelise närvisüsteemiga loomade puhul pole mingit eriti kindlat alust eeldada, et vanemad oma järglasigi teistest eristaksid, ammugi siis kaugemaid sugulasi. Kuidas siis Hamiltoni reegel looduses reaalselt toimida saab? Ometi on teada rida näiteid, mille kohaselt loomad oma sugulasi tõepoolest teistest eristavad. Eespool olid juba esitatud mõned neist (kärnkonnad, salamandrid, lõvid jne). Vaadelgem veel mõnda
tootmisesse, mitte vanemhooldesse. 2) Lõimetishoolde esinemine tasub ära neil liikidel, kelle noorloomad ei suuda ilma vanemhooldeta ellu jääda (on altritsiaalsed) või täisväärtuslikeks sigijateks kasvada (vajavad toitmist, kaitset jne). Niisuguste liikide vanemloomade parimaks strateegiaks on mitte investeerida oma energiat liigselt järglaste kvantiteeti ja pigem soetada vähem järglasi, kuid see-eest nende eest hoolitseda. Ka see, kuidas lõimetishoole partnerite vahel jaotub, sõltub käitumise kasu ja hinna vahekorrast: biparentaalne hoole kujuneb välja neis tingimustes, kus elujõulisi järglasi suudavad üles kasvatada üksnes kaks vanemat üheskoos. Järglaste hülgamise korral on hülgajal sugupoolel vähe šansse leida uut sigimispartnerit uniparentaalne hoole (ühe vanema hoole) kujuneb välja tingimustes, kus elujõulise järglase üles kasvatamiseks piisab ka ühe vanema hoolest
annaabi.ee 
