Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites.
Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog
kunstmuusikaga, heliloojate huvi selle vastu ja kandlepedagoogika arendamise. Els Roode tellimusel kirjutasid kandlele heliloojad Ants Sõber, Gennadi Podelski, Lembit Veevo, Aarne Männik, Gennadi Taniel jt. Muusikakoolides on eesmärk anda õpilastele igakülgne ettevalmistus, arendada mängutehnikat ja nooditundmist nii et tulevikus oleksid nende teed lahti nii klassikalise muusika kui rahvamuusika seas. Kandlele on veel kirjutanud muusikat M. Tally, L. Jõeleht, K. Kõrver, M.-M. Lill, H. Tulve, T. Kozlova. Kandlele sobib hästi barokkmuusika, 1500- muusika. Vähem saab kasutada klassikalisi ja romantilise ajastu muusikat, kuna see on suht probemaatiline meie jaoks. Kes oli John Cage? Ta kasutas muusikat esemetele nagu mänguklaverid, puutükid jms. Oma loomingus on kõige sobivam kandle jaoks lugu ,,In a landscape" . Kasutades suurepäraselt kandle omadusi pikka resonantsi ja rikkalikku kõlapaletti pianos mängides.
klahvid). Kromaatilisi kandleid valmistas Tallinna Klaverivabrik alates 1950ndatest kuni 1990ndate aastateni. Need kandled on 46 keelega. Praegu on võimalik tellida kromaatilisi kandleid Soomest või eesti kandlemeistritelt. Uuematel Soomest pärit kanneldel võib olla kuni 50 keelt. Kromaatilisele kandlele on kirjutanud muusikat Anti Marguste, Ants Sõber, Gennadi Taniel, Lembit Veevo, Aarne Männik, Mirjam Tally, Lauri Jõeleht, Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Kristjan Kõrver jt. Eestis on kromaatilist kannelt võimalik erialana õppida mitmes lastemuusikakoolis, aga ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta esitas lood Arvo Pärdi Für Alina, Bachi süüdi nr 1, Sajab valget lund, Hõbedased kellad, ’’Martale’’ filmist Nimed marmortahvlik ja loo tsüklist Sa ei tea. Minu arvamus Minu meelest oli kontserdil väga mõnus õhkkond. Küünlad andsid palju juurde ja
tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides ja kohvikutes.Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid lööklaule Boris Kõrver ja Raimond Valgre. 1954 aastal Bill Haley oma palaga “Rock Around the Clock” andis stardipaugu rock’n’roll’ile. Eestis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu suhted Ameerikaga küllaltki soojad. Eesti kinodes näidati ameerika filme ja muusikud järgisid suunda, mis oli saanud trendiks. Swingivaimustuses loodi ansambleidorkestreid “Kuldne 7“ ja “Rütmikud“.
ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe. Tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik". 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema õpilasteks olid veel
Tal olid ka mõned õpilased: astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma Villem Kapp, Kaljo Raid ja Roman Toi. esimesed kompositsioonikatsetused. * Pärast sõja lõppu 1945. aastal jätkas Eller tööd õpetajana (Els Aarne, *Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi Boris Kõrver, Anatoli Garsnek, Leo Normet) ja ka heliloojana. Kuid siis viiuliklassi (prof. Krüger). Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud järgnes mõõn: 1949. a. vallandati Eller konservatooriumist ning katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas
lõpp ja XX saj. algus. Olid rahvusromantilisest ainestikust lähtuvad laulumängud. · Eesti operett Operette hakati looma 1930-ndatel aastatel. · Ooper: Evald Aav (1900 1939) "Vikerlased" (suurooper) Raimo Kangro (s. 1949)/ Andres Valkonen (s. 1951) "Vikerlased" (rock-ooper) · Operett: Priit Ardna (1892 1981) "Kalurineiu" Boris Kõrver (1917 1994) "Ainult unistus" IGAMEHE MUUSIKA Rockmuusika aluseks on afro-ameerika muusikast pärinevad elemendid, eelkõige rütm. Alates spirituaalist ja bluusist, kulgedes läbi svingmuusika ning rhytm and blues'i on afroameerika muusika käinud oma arenguteed. PUNK · Hakkas levima kuuekümnendate teisel poolel Ameerikas. · Amatöörid hakkasid imiteerima biitleid, mõned esinesid kohalikes lokaalides.
- Segu elektroonilistest bassirütmidest ja improvisatsioonist. - Kasutavad paljud muusikud - Herbie Hancock, Courtney Pine, John Coltrane Jazz-muusika Eestis - Jõudis Eestisse 1920.aastatel. - Esimene avalik jazz-muusika kontsert toimus 1936.aastal Estoias - Priit Veebeli juhatusel. - Algul halvustati jazzi. - Enne II maailmasõda viljeles üle maailma levinud svingi orkester Kuldne Seitse. - Selles osalesid Boris Kõrver ja Raimond Valge. - Raimond Valgest kujunes eesti jazz-ja popmuusika legend. - Pärast II maailmasõda innustasid Eesti muusikuid Ameerika filmid ja nendes esitatud jazz- muusika. - Bigbänd Merry Pipers. - Ansambel Rütmikud. - Külma sõja ajal keelustati jazz. - Eesti Raadio jazz-orkestr nimetati ümber Eesti Raadio Estraadiorkestriks. - Jazz muusikute tegevus kolis nö põranda alla. - Uno Naissoo loodud Swing Club.
Ilmselt saab valides joonistusvärvi ja kasutades pintslit selle värviga pildil pintseldada. Kui kasutada kustukummi, valides programmiaknast tööriista või hüpikmenüüst Tools -> Eraser saab kustutada pilidil oleva ning nähtavale ilmub taustavärv. Taustavärvi saab muuta programmiakna all olevast taustavärvivalikust värvidialoogis Liblikapildil vasakul poolel ongi ohtrasti kustukummi kasutatud. Programmiakna joonistusvärvi valikust paremal olev must kõrver topeltnool vahetab omavahel joonistusvärvi ja taustavärvi. Selle all olev musta ja valge ruudupaar muudab joonistusvärvi mustaks ja taustavärvi valgeks. Kustukummi suurus ja kuju saab määrata pintsliotste doaloogist. Kustukummi riistaomadused on sarnased pintsli omadele. Lisaks saab kustukummiga ka 'värvida' pildi alasid erineval määral läbipaistvateks muutes pikslite alfa väärtusi. Aerosool See tööriist käitub sarnaselt päris aerosooli pudeliga värvimisele
orkestrid, kelle kontserte edastati ringhäälingust iga nädal. Kümnendi keskel lisandusid neile veel ,,Merry Pipers" ja kümnendi lõpul ka ,,Kuldne 7", mida peeti oma aja parimaks ning stiilseimaks dzässorkestriks. Laulusolistide arv küündis juba kahekümneni. Laululoojatest said tuntuks Paul Tammekivi, Arnold Siirak ja Priit Veebel. Nad hakkasid ka juba rahvalaule ja -viise kasutama, salvestades sellega end ka rahva mällu. Algust tegid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre, kellest on saanud innustust mitmed põlvkonnad heliloojaid nende järel. (ibid: 8) 1.4. Neljakümnendad aastad Eesti Nõukogude Liiduga liitmine andis muusikakultuurile uue hoo ja suuna. Mõjutajatest lisandusid nõukogude estraadimuusika ja popkultuur. Populaarsust kogus dzäss. Aktiivselt kirjutasid muusikat heliloojad nagu Boris Kõrver, Edgar Arro, Leo Tauts ja Harri Kõrvits ning esimesed lood tulid ka Valter Ojakäärult, Uno Naissoolt, ülo Raudmäelt jt
oli ka Eugen Kapp. 60ndatel hakkas kirjutama oopereid Eino Tamberg, kellest kujunes eesti üks tähtsamaid ooperikirjutajaid. 23. Tähtsamaid eesti oopereid 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi algul. E.Tubin „Barbara von Tisenhusen“ (1968) E.Tubin „Reigi õpetaja“ (1971) E.Tamberg „Cyrano de Bergerac“ (1974) Erkki-Sven Tüür „Wallenberg“ (2001) Jüri Reinvere „Puhastus“ (2011) 24. Eesti kammeroopereid 1990–2000. aastatel. Kristjan Kõrver „Raud-Ants“ (2013) Tõnu Kõrvits „Tuleaed“, „Mu luiged, mu mõtted“ 25. Balletielust Tartu Vanemuises ja Tallinna Estonias. Tallinnas- 1920-130ndatel Gerd Neggo stuudios said ettevalmistuse mitmeid eesti väljapaistvamad tantsijad, ballettmeistrid ja tantsupedagoogid (Ida Urbel). Eugenie Litvinova erastuudios Tallinnas õppisid mh Rahel Olbrei, Anna Ekston. Estonias lühikest aega tantsujuhina töötanud vene tantsijanna N. Smirnova tõi 1914 lavale lühikese ballett-
Seega oli põhiküsimus bändi- juhi operatiivsuses ja muusikute õppimiskiiruses. Siit tuleneb loogiline järeldus – sama suun- dumusega võis olla teisigi orkestreid, kuid Red Hot Ramblers oli esimene ja parim neist, mistõttu on see informatsioon just seoses nendega meieni jõudnud. Repertuaari pilt hakkas mitmekesisemaks muutuma 1930. aastate teisel poolel, kui kasvas peale uus põlvkond arranžeerimisvõimelisi džässmuusikuid, nagu Priit Veebel, Hans Speek, Boris Kõrver jt. Võrdlusena 1920. aastatele vaadakem meie džässorkestrite repertuaari 1930. aastate lõpul ehk siis kümmekond aastat hiljem. A. Mutsu (1991, 9: 70) andmeil olid enammängitavad: “Close your eyes”, “Night and day”, “June in January”, “Moonlight and shadows”, “My sympathy”, “Smoke gets in your eyes”, “Alexander’s ragtime band”, “Body and soul”, “All of me”, “Stormy weather”, “Caravan”, “Sweet and lovely” jt
laulja poolt koos saateinstrumentidega. Sai alguse 16. Sajandi Itaalias. Giuseppe Verdi (,,Rigoletto"); Richard Wagner (7 ooperi tsükkel ,,Nibelungide sõrmus"), Gustav Ernesaks (,,Tormide rand"). Operett (it k operetta - väike ooper), koomilise sisuga muusikaline lavateos, kus laulud vahelduvad dialoogide ja tantsudega. Kõrgema klassi elust. Praeguse meelelahutusliku tähenduse saanud 19. sajandil. Johann Strauss (,,Mustlasparun"); eestlastest Boris Kõrver (,,Ainult unistus"). Muusikal (ing k musical), kergema sisuga muusikaline lavateos, kus dialoogil, tantsul ja laulul enam-vähem võrdne kaal. Tavaelust võetud sündmustik, tegevuse kiire areng. Popmuusika. Muusikal on kommertsteatri zanr. Kasvas välja 19. Sajandi operetist à esimene muusikal ,,Oklahoma!" (1943. a New Yorgis). Eliitteatrid Broadwayl New Yorgis ja West Endis Londonis. Menukaim muusikalide looja on Andrew Lloyd Webber
gude võim teadlikult edasi arendas, et tekitada sunnib linnaehitajaid ikka ja jälle 1980. aastail valmis Tallinnas Boris Kõrver, Raimond Valgre jt. Eriti po hulk tähtsaid hoonete illusiooni vahele, rahvuskultuuride
:,: Ära võeti vabadus, jäi järel' mälestus ja hinges igatsus vaid kallimast. :,: Ära nuta, neiuke, elus õnne soovin sul'! Mind taband õnnetus on noorusteel. :,: Kui leiad teise sa, mind ära unusta kord meie südames oli kevade. :,: Kui möödus kevade, möödus õnn ja armastus 8 ja, süda, sinuga jäi mälestus. :,: Sul linnu vabadus, ma Kawe keldris all, kuid siiski ligidal ma sinule. :,: Kerjuse laul Ardi Liives / Boris Kõrver Andero Ermel Kõik roosid ma kingiksin sulle ja õitega pärjaks su pea. Ei ole sust kallimat mulle ja paremat ilmas ei tea kui sina, kes armastad elu, kes tantsiskled lillede teel, kui sa, kes ei tea, mis on valu, ei tea, mis on murelik meel. Kuid ometi pole mul anda sull' midagi, mis on su soov, ei suuda sind õnnele kanda, ei sinule päikest ma too. Mu elutee okastest rada, kust lillesid võtta ma saan? Ma okkaid sull' pakkuda tahan, ei võta neid vastu mult sa...
LEVIMUUSIKA EESTIS Eesti levimuusika algusaastaks võib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvõtm isel loodud ansam bel “The Murphy Band” m ängis T allinna R aekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lööklaulud Boris Kõrver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest võib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley om a palaga “Rock Around the Clock” andis stardipaugu rock’n’roll’ile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. R ahvusvahelised suhted avaldasid otsest mõju ka kultuuripoliitikale. Peale sõda olid Nõukogude Liidu
· Tarbimise piirkalduvuse ja säästmise piirkalduvuse summa võrdub ühega. · Kui kasutatav tulu muutub, on tarbimiskulutuste muutus väiksem või võrdne kui kasutatava tulu muutus. · Tasakaalu korral on kahesektorilise majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud investeeringutega. · Tee õige valik! · Säästud võrduvad nulliga: o Punktis, kus tarbimisfunktsiooni kõver lõikub horisontaalteljega o Punktis, kus säästmisfunktsiooni kõrver lõikub horisontaalteljega o Juhul, kui MPC ja MPS on ühesuurused o Juhul, kui tarbimiskulutused võrduvad investeerimiskulutusega. · Kui eeldatakse, et investeerimiskulutused on autonoomsed, o Ei arvestata neid kogukulutuste koosseisu o Ei sõltu nad kogutulu tasemest o Võrduvad nad alati säästudega o Arvestatakse ainult netoinvesteeringuid. · · · · · Milline alljärgnevatest väitest ei ole õige:
to him. Thought the last bars of the Third Symphony are leading to some clarification, it is too short and does carry enough optimistic weight. The refreshing and vitalising forces of nature have been abandoned. Eller had been teaching for six years at the Tallinn Conservatoire when he became Professor of Composition in 1946. There are many outstanding composers of the second and third generation who studied with him, among them Villem Kapp, Boris Kõrver, Jaan Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt and Heino Jürisalu. Eller’s modesty was known to all his friends, colleagues and student. This quality is reflected also in his music: there are no outward effects… his know-how helped to avoid all that had been already said and to express himself in a new and inventive way. 2 Let us add some thoughts from his creed: Through all time one general demand is valid in art: this is strict inner discipline. Be it
annaabi.ee 
