Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustesse. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud
The Beatlesi lagunemine Erimeelsused muusikas John Lennoni eraelu Yoko Ono Paul McCartney lahkumine Soolokarjäärid 1970 John Lennon Soolomuusik Poliitiline aktivist Kirjanik Edukaim soolokarjäär kaks järeltulijat 8. detsember , 1980, New York Lennoni surm Mark David Chapman George Harrisson Laulukirjutaja “Something” “Here Comes the Sun” Produtsent Terviseprobleemid Võitlus kõrivähk 1999 pussitamine Võitlus kopsuvähiga 29. november, 2001, Beverly Hills Ajuvähk Paul McCartney Muusik Bänd Wings 20. sajandi edukaim popmuusika helilooja Tegev praegu Pildid ja videod https://www.youtube.com/watch?v=NCtzkaL2t_Y Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/The_Beatles#Koosseis https://en.wikipedia.org/wiki/Break-up_of_the_Beatles https://et.wikipedia.org/wiki/George_Harrison https://et.wikipedia
jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. · Suitsetades satub vingugaas kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. · Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse satub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. · Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub inimesel toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka
Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: võib tekkida huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks
Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustesse. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana.
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
(punane) Magna 15,0 1,0 Trend (sinine) 7,0 0,6 Marlboro (Menthol) 14,0 1,0 Winston 15,0 1,1 Vähitekitaja Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea- kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: võib tekkida huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka
33. KARASTUSJOOKIDEST Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3,4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lõpetab luumassi tekitamise varsti pärast 30. eluaastat ning pärast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast välja. Luukoe kaotamine oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest. Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ning fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid). Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks...
Igal aastal sureb Soomes asbestiga kokkupuutest põhjustatud vähktõppe 150 inimest. On andmeid, et aastas leitud 50 mesotelioomi juhtu on põhjustatud kokkupuutest asbestiga. Ameerikas diagnoositakse igal aastal 200 asbestist tingitud mesotelioomi juhtu. Asbestist tingitud kasvajate lokalisatsioonid järjestuvad järgmiselt: kops kopsuvähk, kopsupleura mesotelioom, kõhukelme mesotelioom, seedetrakt mao- ja jämesoolevähk, kõri - kõrivähk. Tavaline kopsuvähi ja mesotelioomihaige iga on ligikaudu 60 aastat, pärast kasvaja avastamist on eluea pikkus tavaliselt 1-2 aastat. Eestis ei ole läbi viidud veel uurimisi asbestist tingitud kasvajate esinemissageduse ja lokalisatsiooni kohta. Toiduaineteööstuse töötajatel seni asbestoosi või mesotelioomi pole diagnoositud. 5 Sille Jürimaa Keemilised ohutegurid toiduainetööstuses
oma mõnuaine hankimine ja tarvitamine. Uimastite tarvitamiseks on erinevad viise: Esiteks süstimine- narkomaanid süstivad ennast veeni, rikkudes sellega oma käed. Teiseks nuusutamine- Nuusutatakse liimi või nuusktubakat, rikkudes sellega oma limaskestad.Tal on pidev nohu ja aja möödudes ei tunnegi enam maitset. Kolmandaks suitsetamine- nii kanepi kui tavaliste sigarettide suitsetamine avaldab tervisele pöördumatut kahjud. Suitsetajaid ohustavad kõrivähk, kopsuvähk, maksavähk ja nad on rohkem vastuvõtlikumad kõikidele haigustele. Lisaks rikuvad nad enda nahka ja hambaid. Neljandaks imemine- Mokatubakas. Rikub hambaid, tekitab huule ja suu limaskestade värki. Viiendaks söömine ja joomine- Joomise puhul saab sõltuvusest rääkida alkohoolsete jookide puhul. See kahjustab pöördumatult aju, hävitab maksa ja seedeelundkonna. Lisaks tekitab psüühikahäireid. Söömise puhul eristame buliimiat ja anoreksiat
Seal on suitsu konsentratsioon suur, tahked osakesed sadenevad välja ja jäävad pidama. Tõrv hakkab ühinedes limaga tungima epiteelkoesse, mille tagajärjel hingetoru kattekude muutub. Kahjustused esinevad rakkude vohamises, mis mõnikord arenevad vähirakkudeks. Kogu see protsess võtab aega harilikult 20-30 aastat. Hingamisteede kasvaja põhjustab enamasti surma. Piibu ja sigari suitsetamisel on põhilisteks ohtudeks mao- ja sisepõievähi teke, huulevähk, suuvähk, kõrivähk ja söögitoruvähk. (otter, narkootikumid) 2.2.Psühholoogiline mõju Nikotiin, tubaka tähtsaim toimeaine, on kõige laialdasemat kasutust leidev, sõltuvust tekitav aine. See tekitab sõltuvust sama kergelt kui heroiin. Nikotiini tarvitatakse näiteks nuusktubakas, närimistubakas, sigarites ja piibitubakas. Soomes on viimasel aastakümnel suurenenud suitsetamine tüdrukute, nuusktubaka kasutamine aga poiste hulgas.
Seetõttu väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. 2 SUITSETAMINE Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustesse. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud
see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tubakasuits võib põhjustada nii hea- kui pahaloomulisi kasvajaid. Vähktõbi võib tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel.
Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Miks suitsetatakse üha enam? On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka sõpruskond. Sõbrad teevad, seega tuleb ka ise teha
Suitsetamise kahjulikkusest Argipäeva sümptoomid Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi. Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näi...
Infliximab ja adalimumab- effektiivsed reumatoidartriidi, Crohn'i tõve ja haavandilise koliidi vastu Seovad ja inhibeerivad TNF- Basiliximab ja daclizumab-neeru transplantaadi äratõukereaktsiooni vastu Inhibeerivad IL-2 aktiveeritud T-rakkudel Omalizumab- seondub IgE-le, allergilise astma puhul Vähi ravi Teevad vähiraku immuunsüsteemile märgatavamaks Rituximab- seondub CD20-le B rakkudel Lümfoomide vastu Kasvusignaalide blokeerimine Cetuximab- soolevähk, kõrivähk Seondub epidermaalsete kasvufaktorite retseptoritele Angiogeneesi inhibeerimine bevacizumab -erinevate vähkide vastu, VEGF signaali blokeerimine Radiatsiooni vahendamine radioaktiivne osake kombineeritakse antikehaga Ibritumomab - Mitte-Hodgkini lümfoomi vastu Kasutus diagnostikas toksiinide ja hormoonide väikeste koguste detekteerimiseks inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel.
tüüpide ja tavade naeruvääristamine Tuntud teosed - jutustustekogu: Kapillaar kirjanduslike paroodiate kogu: Nii kirjutate teie - Reis ümber minu pealuu Mihály Babits (1883-1941) luuletaja, proosakirjanik, ilukirjanduse tõlkija, kirjandusteadlane, Nyugati toimetaja : Kurgkaliif .. 1919. aastal lühemat aega Budapesti ülikooli kirjandusprofessor · alates 1916 Nyugati toimetajaid, aastast 1933 peatoimetaja, 1937: diagnoositakse kõrivähk · taotles klassikalist selgust ja oli meisterlik ühtviisi nii luule kui ka proosa alal, tema elutöö (luuletused, romaanid, esseed ja tõlked) kujutab tervikut, kõik osad täiendavad ning seletavad üksteist lugeja silmis on aga dominandiks jäänud tema luule · luuletajatel on kohustus rääkida "sest patuste hulgas on kaasosaline, kes vaikib" Dezs Kosztolányi (1885-1936) luuletaja, proosakirjanik, esseist, ajakirjanik, ilukirjanduse tõlkija
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
haigestumine kiiresti tõusma. Eestis ei esine kõrivähki väga sageli. Tekkepõhjused- ja mehhanismid Lisaks eelpool nimetatud suitsetamisele, tuuakse riskifaktorina ära ka suitsutatud ja grillitud toitude söömine. Nagu paljude teiste kasvajate puhul, pole ka kõrivähi tekkemehhanism praeguseks täiesti välja selgitatud. Kõige rohkem esineb kõrivähki kõripealise piirkonnas (seal, kus on anatoomiline ühendus söögitoru ja hingetoru vahel). Sümptomid ehk avaldumine Reeglina avaldub kõrivähk kliiniliste sümptomitega suhteliselt hilja ning need olenevad kasvaja suurusest ning paiknemisest. Erinevad sümptomid sõltuvad sellest, millistele kõrvalasuvatele organitele kasvaja peale surub või läbi kasvab. Hiliste sümptomitena täheldatakse takistust neelamisel (kasvaja surub söögitorule), hääle muutust (haaratud on häälepaelad või neid varustav närv), häälekat, vilistavat hingamist (kasvaja surub hingetorule), kõrvavalu (närvi haaratus) ning kaelal katsutavat lisamassi.
Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime · Sideteooria- teadete kodeerimine- edastatakse- nt telefoni abil- vastu võttes tuleb dekodeerida Baasteadmiste areng:...
Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse. Seetõttu haigestuvad suitsetajad sagedamini kui mitte suitsetajad õhu kaudu levivatesse haigustese. Suitsetajatel tekib sageli bronhiit, mis avaldub köhana. Miks suitsetatakse üha enam? On mitmesuguseid põhjusi ja oletusi. Esimene asi, mida tunnistatakse, on ikka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
