vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu. Ranguse-kõikelubavuse mõõde seostub eelkõige laste inistiatiivi, iseseisvuse ja kuulekuse kujunemisega. Rangeid piiranguid seadvatel ja pidevalt kontrollivatel vanematel kalduvad olema kuulekad ja (liiga) heade käitumisviisidega lapsed. Kõikelubavatel vanematel on seevastu sageli sõnakuulmatud ja (liiga) iseseisvad järeltulijad. Äärmuslik kõikelubavus taandub sageli vanematepoolseks laste ignoreerimiseks, kus ei saa rääkida sihikindlast kasvatusest. (Krull 2000: 147) Armastuse-vaenulikkuse ja ranguse-kõikelubavuse dimensioonide vahel puudub vanemate kasvatusstiilis enamasti korrelatiivne seos. Kõikelubavad vanemad ei armasta üldjuhul oma lapsi rohkem kui piiranguid seadvad vanemad ja keelavad vanemad ei tõrju tavaliselt lapsi rohkem kui kõikelubavad vanemad. Erinevad uurimused näitavad aga, et vanemate käitumise erinevad
püstitatud ideaalidest. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne keskkond. ENESEHINNANGU JUURED MADAL ENESEHINNANG Enesehinnangu juurte teke on perekond. Laias laastus võib eristada 4 vanemlikku stiili: 1. Vanemad väljendavad hoolivust, armastust, kuid jätavad lapsele iseseisvat otsustamisruumi. 2. Ülisuur hingeline ´lähedus`, vabakasvatus, kõikelubavus ja piiride puudumine. 3. Lapse ja vanema suhted ei ole lähedased ega emotsionaalsed, puudub vastastikune mõistmine. Vanemad juhivad lapse valikuid karmilt ja kindlakäeliselt. 4. Pere, kus ainsaks pere tunnuseks on kooseksisteerimine, laps on sisuliselt hüljatu staatuses. Varajane baasiliste lähisuhete puudumine hakkab selle lapse edaspidises elus tekitama mitmeid probleeme: kohanemises, konfliktide lahendamises, negatiivsete emotsioonidega toimetulemises
vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu. Ranguse-kõikelubavuse mõõde seostub eelkõige laste inistiatiivi, iseseisvuse ja kuulekuse kujunemisega. Rangeid piiranguid seadvatel ja pidevalt kontrollivatel vanematel kalduvad olema kuulekad ja (liiga) heade käitumisviisidega lapsed. Kõikelubavatel vanematel on seevastu sageli sõnakuulmatud ja (liiga) iseseisvad järeltulijad. Äärmuslik kõikelubavus taandub sageli vanematepoolseks laste ignoreerimiseks, kus ei saa rääkida sihikindlast kasvatusest. (Krull 2000: 147) Armastuse-vaenulikkuse ja ranguse-kõikelubavuse dimensioonide vahel puudub vanemate kasvatusstiilis enamasti korrelatiivne seos. Kõikelubavad vanemad ei armasta üldjuhul oma lapsi rohkem kui piiranguid seadvad vanemad ja keelavad vanemad ei tõrju tavaliselt lapsi rohkem kui kõikelubavad vanemad. Erinevad uurimused näitavad aga, et vanemate käitumise erinevad
mõjusid, alljärgnevalt lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus;
Laias laastus võiks eristada nelja vanemlikku stiili ning vastavalt ka mõjusid. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus;
Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili (tavaliselt üksikute sõnade lausumisena) sh oma vahetute kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? tarvete edastamiseks teistele? Vanemlik armastus vs vanemlik vaenulikkus Intellektieelne ehk preintellektuaalne rangus vs kõikelubavus 60. Kuidas nimetatakse op-eelsel arenguastme alguses olevate need ei ole omavahel vastastikuses seoses. laste mõtlemist, mis ei toetu keelele? 73. Millist perekondlikku kasvatusstuuli peetakse tavaliselt Prelingvstiline ehk keeleelne optimaalseks? 61
lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad
mitte kannatamine, näiteks meelheide. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks karistusel on neile väike mõju, enamjaolt jätab see neid ükskõikseks. Kuritegude toimepanemisel järel tunnevad nad pigem põnevust kui süüd. Psühhopaatia on elukestev seisund, mida iseloomustab agresiivsus alates noorukieast, impulsiivsus, isekus ja ebaausus teistega suhetes ning kõrge promiskuiteedi ja impersonaalsuse tase seksuaalsuhetes ehk kõikelubavus seksuaalsuhetes. Robert Hare, kes on maailma tuntuim kriminaalse psühhopaatia uurijaid on nimetanud psühhopaatia põhitunnusteks lisaks veel libekeelsuse ja pealiskaudsuse, põnevusjanu ning viletsa käitumiskontrolli.(Traat, 2000). Psühhopaatia kujunemise põhjused Psühhopaatia kujunemise põhjuseid on mitmeid, üheks peamiseks põhjuseks loetakse lapsepõlve traumasid ja häireid. Psühhopaatia kujuneb välja juba noores eas ja avaldub
erinevad inimesed Organisatsiooni kultuur on mitmeti kirjeldatav. Et kirjeldada suhtlemisstiile organisatsioonis, on üks hea võimalus vaadata meeskonnaliikmete domineerivaid meeskonnarolle ja nende tasakaalu, mitte ainult eelpool mainitud kolme põhistiili. Nii saame iseloomustuse, mis kaasneb teatud meeskonnarollide ülekaalu korral. Vaatame olulisemaid tugevusi ja ohte. Palju Koordineerijad ja Meeskonnatöötajaid: Fookus: (+) Töötajate arendamine (-) Kõikelubavus, ebaproduktiivne diskussioon Stiil: (+) Inimsuhete mudel (-) Maaklubi Palju Innovaatoreid ja Võimaluste otsijaid: Fookus: (+) Laienemine, ümberkujundus (-) Ennatlik reaktsioon Stiil: (+) Avatud süsteemide mudel (-) Tormiline anarhia Palju Viimistlejaid ja Teostajaid Fookus: (+) Konsolideerumine, tasakaal (-) Protseduuriline steriilsus Stiil: (+) Sisemiste protsesside mudel (-) Külmutatud bürokraatia Palju Hindajaid ja Kujundajaid
piirid, kasvatavad kohusetunnet. Leitud seoseid akadeemilise edukusega Lubav- lapsevanem püüab olla nii leplik kui hell kui võimalik. Piiride seadmisel/sõnakuulmatusele reageerimisel passiivne. Pole seatud kindlaid sihte, lastakse lapsel ise otsuseid langetada ja juba selles eas, mil laps veel valmis pole. Teine äärmus- vanemad otsustavad kõike, kartes, et laps teeb valed otsused. Laps võib olla füüsilist tegevust kartev, ootab palju teiste abi. Mittesekkuv- kõikelubavus väljendub pigem vanema ükskõiksusega. Kõikelubavust võib seostada loobumist vanematepoolsest kasvatuskohustustest. Selline kasvatusstiil kaldub produtseerima vaenulikke/agressiivseid ja psühhopaatilisi lapse. Lastel tekivad puudujäägid kiindumusvõimes, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Kasvatusmeetodid on kasvatuse ülesanette ja eesmärkide saavutamiseks rakendatavad kasvatusviisid- ja võtted. Jaotus: Veenmismeetodid(teadvuse mõjutamine)
ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 4 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur tundeküllane, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab nii-öelda vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebavõrdseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine
2. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsetereeglite ja normide rikkumine (k.a teiste inimeste või ühiskonna õiguste rikkumine) 3. Delikventne käitumine (alaealiste kuritegelik käitumine) 4. Autoagressiivne käitumine (enda vastu) Ülekaalus on antisotsiaalne käitumine, millele lisanduvad negatiivsed isiklikud jooned. V a n e ma t e e b a e f e kt i i v n e ka s v a t u s p r a kt i ka , mi l l e l e o n o ma s e d 4 p e aj o o n t · hoolimatus · kõikelubavus või olukord, kui lapsei saaaru, mis on talle lubatud ja mis mitte · liigne rangus, liiga suured nõudmised laspele · agressiivsus, vihkamine, halvad suhted lapsevanemate vahel Lastele tuleb seada piire ja teha seda nii, et lapsed sellest aru saaksid. Parim aeg reeglid kokku leppida on enne tegevust. Parim aeg probleemidega tegelda on nüüd ja praegu ja selles ümbruses, kus nad ilmnevad. Füüsiline karistus peab järgnema teole kohe. Oluline on, mis järgneb karistusele
8. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist avaldumisvaldkonda? Perekonna mõju. Isiksuse kujunemise üheks kõige tugevamini mõjutavaks sotsiaalseks faktoriks on perekond. Kaaslastega suhete kujunemine. Vahetu elukeskkonna ja massikommunikatsiooni mõju. 9. Millised on kaks enamlevinud vanemlikku kasvatusstiili kirjeldamiseks kasutatavat mõõdet? Rangu – Kõikelubavus Armastus - Vaenulikkus 10. Millist perekondlikku kasvatusstiili peetaks tavaliselt optimaalseks? Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. 11. Millist laste ja noorukite suhtlemisilmingut kasutatakse sageli nende kaaslastega suhtlemise kirjeldamiseks?
Kultuurikollaaž(James Clifford) – arusaam maailmast, kus toimib fragmenteerumine. Kogu maailma kultuurid üha rohkem integreeruvad, ta on pigem kollaažlik. Nad moodustavad kollaazliku pildi, mis on ühendatud. Kreoliseerumine(Ulf Hannertz) – kohalike keelte tunnused. Universaalsed ülemaailma levivad kultuurinähtused. Uutmoodi kultuurivormide esilekerkimine, sest toimub kokkupuude üldise kultuurikihistusega. Kõikelubavus. See ilmneb: *kasutatakse kättesaadavaid meetoteid ja teooriaid. Ta võib olla korraga ka vastandlke seisukohtade pooldaja. Inimene ei pea olema kindla suundumuse pooldaja *järeldused jäetakse lugeja teha. Tõmmatakse lugejat edasi mõtlema. Mis on postmodernism antropoloogias? On võimalik fikseerida udusust. Viies loeng Etnograafilised välitööd: etnoloogia, kultuuri- ja sotsiaalantropoloogia „nurgakivi“.
Võib tuua välja 4 vanemlikku kasvatusstiili: 1. Juhtiv- (kõrge soojus, kõrge kontroll). Selle perekonna lapsed kõige enesekindlamad ja hästi tasakaalustatud. 2. Autoritaarne e. võimukas. (kõrge kontroll, madal soojus). Sünnitab enesessetõmbunud, kartlikke vähese iseseisvusega tujukaid ja ärrituvaid lapsi. 3. Lubav. (madal kontroll, kõrge soojus). Lapsed võivad olla agressiivsed, end nautivad, impulsiivsed ja sotsiaalselt saamatud. 4. Ükskõikne. (Madal kontroll, madal soojus).Kui kõikelubavus kaasneb vaenulikkusega (hülgava vanema korral), tunneb laps vabadust anda voli oma kõige destruktiivsematele impulssidele. See annab paljudel juhtudel käitumishälvikuid. 6.6. Areng noorukieas. Nooruki-ja neiuiga on üleminekuperioodiks lapsepõlve ja täiskasvanuea vahel. Perioodi pikkus sõltub ühiskonna majandusest ja kultuurist. Keerukates tänapäevaühiskondades vajavad noored pikemat aega täiskasvanu rollide ja
lühiülevaade neist. 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele 14 enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses
annaabi.ee 
