Lendas üle käopesa Elli Neuhausi lavastatud näidendis ,,Lendas üle käopesa" luuakse ettekujutus elust 60ndate Ameerika hullumajas mitteilustatult ja tõetruult. Leidsin, et esimene vaatus oli mõtterikkam ja teine oli tempokam ning täis ootamatusi. Üllar Saaremäe peategelasena oli väga professionaalne, loomulik talent. Tema osatäitmine oli tõetruu ning kohati ei saanud isegi aru, et tegu on näidendiga. Jäi hoopis mulje, et tegemist on tõsieluga, mis hargneb vaataja silme ees. Olen alati olnud huvitatud hullumajade toimimisest. Vaadates filme nagu ,,Stonehearsti vaimuhaigla" ja ,,Suletud saar", olen palju õppinud protseduuridest, mida kasutatakse raskesti käsitlevate patsientide puhul. Seetõttu tundsin kohe ära, millega on tegu, kui arst mainis, et peategelasele tuleb operatsioon teha. Seega teadsin ka, et pealik osutas McMurphyle teene teda padjaga lämmatades, sest lobotoomia tagajärjel muutub indiviid ,,juur...
LENDAS ÜLE KÄOPESA KEN KESEY Mirjami Uutela 12C Võru Kreutzwaldi Gümnaasium • Ilmumisaasta: 2000 ( ERSEN ) • Kirjutamisaeg: 1962 • Tõlge: Matti Piirimaa • Ameerika üks kõige hinnatumaid ja keelatumaid romaane KENNETH ELTON „KEN“ KESEY • 17. september 1935 – 10. november 2001 • Kuulsaim teos: „Lendas üle käopesa“ • 1960. aastal osales salajases eksperimentaalses USA Sõjaväe uuringus PEATEGELASED • Randle Patrick McMurphy • Suur Õde (Ratched) • Pealik Bromden • Harding • Billy Bibbit Sündmuskoht: vaimuhaigla SISUKOKKUVÕTE • Vaimuhaigla hall ja tavapärane elu • Tööfarmist saabub McMurphy • Elu on pea peale pööratud • Patsientide huvitavad seiklused • Põgenemiskatse • Ootamatu lõpp LEMMIKTEGELANE • Randle Patrick McMurphy • 35-aastane • Julge, otsekohene, teistest erinev, valju, enesekindel, viisakas...
Ainult üks samm normaalsusest ebanormaalsusesse Oleme arvanud, et ebanormaalsed on kinnises asutuses ja normaalsed kõnnivad meie seas ning me isegi ei kahtlusta, et nemad on ebanormaalsed. Kas tõesti inimesed, keda peame ebanormaalseteks on seda ja kuidas teha vahet kas inimene on normaalne või ebanormaalne? ( 39 sõna) Inimese teeb ebanormaalseks käitumine või välimus. Selle väite lükkan ümber sellega, et puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinn...
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Milos Forman Referaat Tallinn 2012 Sisukord Lapsepõlv 3 Haridus 3 Filmidest 3 ,,Lendas üle käopesa" 4 ,,Juuksed" 4 Järelsõna 5 Lapsepõlv Forman sündis 1932. aastal Tsehhoslovakkias Cáslavi linnas. Tema ema Anna Forman (sündinud Svábová) pidas suvehotelli, tema isa Rudolf Forman oli professor. Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis. Forman on öelnud, et ta ei mõistnud täielikult oma vanematega juhtunut enne kui ta nägi 16-aastaselt filmikaadreid koonduslaagritest. Forman elas Teise ma...
Tundeid ja mõtteid seoses filmiga Lendas üle käopesa Film Lendas üle käopesa rääkis psühhiaatriahaiglast, kus oli range reziim. Sinna tuli McMurphy, kes saadeti psühhiaatriahaiglasse, et välja selgitada kas ta on hull või mitte. Kuid McMurphy oli elurõõmus ja suutis patsientide elu seal korralikult raputada. Esimesena tekitaski mulle küsimuse see, et kas McMurphy tegi kõiki neid tegusid viis patsiendid kalale ja korraldas neile peo, sellepärast, et tõestada haigla juhatuskonnale ja ka iseendale et ta suudab kehtestada oma võimu
Lendas üle käopesa Antud filmis on peaosaliseks tegelane Randall McMurphy, kelle jaoks vaimuhaiglas viibimine on pigem heaks vahelduseks kui karistuseks vanglatrellide taga olemisest. Tal on väga metsik loomus ning ei taandu tagasi millegi eest. Vaimuhaiget teeseldes pääsebki ta nn ,,rahutute" osakonda. Üsna pea satub ta haiglatöötajatega pahuksi tekitades haiglas mitmeid probleeme Kõige huvitavam oli kindlasti jälgida seda, kuidas Randall muutus filmi käigus. Algselt tuli ta vaimuhaiglasse lihtsalt selleks, et vanglast eemale saada. Tema suhtumine vaimuhaigetesse oli pigem halvustav kui hea. Ajapikku sai ta aga teiste patsientidega üsna lähedaseks ning hakkas neid järjest rohkem mõistma ning neile kaasa tundma. Tema metsikust arvestades oli väga üllatav näha, kuidas ta suhtus näiteks kurt-tumma indiaanlasesse. Kui teised hoidsid indiaanlasest eemale, siis tema üritas temaga suhelda nagu normaalse inimesega ja üritas temaga sõbruned...
Lendas üle käopesa Randall McMurphy (Jack Nicholson) meelest on puhkus osariigi vaimuhaiglas hea vaheldus vangisistumisele. Tema veri vemmeldab ja ta pole suu peale kukkunud. Randall teeskleb vaimuhaiget ja pääseb "rahutute" osakonda. Oma metsiku loomuse tõttu satub ta kohe vastuollu haigla sisekorraga. Arvan, et Randall oli osalt nende haigetega tegutsedes nõnda entusiastlik, sest tal tekkis haigete vastu ja kogu osakonna vastu isiklik huvi. Tema suurimaks ,,miinuseks" haigla õdede poolt vaadatuna oli see, et ta suhtles patsientidega kui normaalne inimene. Randall hakkas nn kurt-tumma indiaanlasega rääkima. Hiljem tuli välja et indiaanlane osaks küll rääkida, lihtsalt teda oldi ,,peetud" kurt-tummaks. Ka näiteks noor, kellel oli foobia naiste ees, sai peale naise tundmist tänu Randallile foobiast üle. Arvan, et see oligi üks selle filmi põhimõtteid, et olukord ja keskkond muudab meid vastavalt enda sarnaseks. Filmi haripunktis tuli ...
06.10.2010 20:50:00 Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Film "Lendas üle käopesa" tekitas minus väga palju erinevaid mõtteid ja tundeid. Filmi käigus muutus arvamus ühe või teise tegelase suhtes mitmeid kordi- nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Peategelane McMurphy jättis alguses üsna külmaks, tundus riiakas mees, kes soovid teistega tüli norida ning lihtsalt niisama töötamise asemel vaimuhaiglas veeta. Filmi käigumus tema suhtes muutus väga palju. Oli näha, et tegelikult on McMurphy üsna südamlik mees. Mulle väga meeldis, kuidas ta üritas suhelda indiaanlasega, kes oli niiöelda kurt-tumm. McMurphy kaasas teda korvpalli mängu ning lasi tal erinevaid asju teha. Enne oli indiaanlane justkui kõrvale heidetud seetõttu, et ta kurt-tumm oli. Ühel hetkel kui McMurphy ja indiaanlane kahekesi jäävad ütleb pealik "aitäh", ning hakkas rääkim...
Mõtted ja tunded seoses filmiga Ma leian, et filmi ,,Lendas üle käopesa" näol on tegemist väga hea ning mõtlemapaneva looga kuidas hullu mängiv vang suudab samaaegselt haiglaelu täiesti pea peale keerata ning töötajates viha tekitada, ent samas ka võita teiste haigete usalduse. Draamafilmi suurepärane stsenaarium ning andekad ja hästi valitud näitlejad on auga välja teeninud selle eest 5 Oscarit. Kõige huvitavamaks tegelaseks oli kindlasti Randall McMurphyt, keda kehastas Jack Nicholson. Vanglast pääsemise nimel hullumajja sattuv McMurphy on ääretult metsiku loomuga ning seetõttu tekivad koheselt konfliktid tema ning sealsete töötajate vahel. McMurphy üritab haigla sisekorda muuta, astudes pidevalt reeglitest üle ning rikkudes haiglas valitsevat rahulikku keskkonda. Ma arvan, et sellega tegi McMurphy pigem head, kui halba, sest tõi sellega eluvaimu haigetesse tagasi ning tegi nende rutiinse elu huvitavamaks. Tal õnnestus võita ka ...
,,Lendas üle käopesa" Filmi sündmused leiavad aset Oregoni psühhiaatriakliinikus. Sinna tuuakse Randle Patrick McMurphy (Jack Nicholson), kes on süüdi mõistetud 15-aastase tütruku vägistamise eest, et anda talle psühhiaatrilinehinnang. Ka eelnevalt on ta korduvalt seadust rikkunud ja loodab nüüd sunnitööst farmis pääseda oma karistuse kandmise ajal kliinikus viibides. Osakonna, kuhu Randle paigutatakse, vanemõeks on Mildred Ratched(Louise Fletcher). Tema ravivõtted on patsientidele kohati alandavad ja mõjuvad neile pigem ruineerivalt, kui ravivalt. Racheti eesmärgiks on tagada kindel päevakava ja hoida osakonnaelanikke kindlas rutiinis. McMurphy'ga samasse osakonda on sattunud: · Billy- noormees, kes õnnetu armastuse tõttu tahtis endalt elu võtta, ta kokutab ja on kliinikus väidetavalt vabatahtlikult. Hiljem selgub, et tema probleemid on suuresti seotud tema emaga. · C...
Raivo Adlas Raivo Adlas on sündinud 31. jaanuaril 1940. aastal Harjumaal Kiisal. Ta lõpetas 1964. aastal EPA agronoomiateaduskonna ja 1965. aastal Vanemuise teatri õppestuudio. Täiendas end Leningradis G. Tovstonogovi reziilaboratooriumis. Aastatel 19681991 töötas Vanemuises. Seejärel töötas mõnda aega lavastajana stuudioteatrites ning aastatel 19931995 Pärnu Endlas. Aastast 1995 töötab ta taas Tartus Vanemuise teatris. Noorena tahtis saada autojuhiks. Ta ise küll õppis näitlejaks, kuid arvab ,et näitlejaks saab veel mitut teist moodi. Ta arvab ,et Eestis on väga palju kohti, kus näitlejaks saab õppida. Alates Lavakunsti kateedriga ja Viljandi Kultuuriakadeemiaga ning lõpetades igasuguste stuudiotega, kursustega ja suvekoolidega. Ta on rahul sellega ,et on näitleja, kuna arvab ,et muidu ei oleks tema elu olnud üldse nii huvitav. Lavatee: - 1968 1991 Vanemuise teatri draamanäitleja ja lavastaja - 1990 1993 Tartu rahvakultuurikesk...
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Minu tundeid ja mõtteid seoses filmiga LÜK Vaadates filmi ,,Lendas üle käopesa'' tekkis mul mitu mõtet. Esimene neist oli muidugi see, et film on äärmiselt hea. Minu mõtted liikusid erinevaid radu pidi ning jäin juurdlema kahe põhilise probleemi üle. Esiteks see, kas sealsete patsientide ravimiseks oli tõesti vaja hoida neid nelja seina vahel, ning teiseks see, et ühiskond kipub väikeste kõrvalekalletega inimesi minu silmis liiga kiirelt haigeteks tembeldama. Film käsitles pigem kerge vaimupuudega inimesi ning jättis sügavalt haiged isikud kõrvale. Esimene märk sellest oli juba see, enamik patsientidest olid haiglas vabatahtlikult ning poleks endast vabaduses otsest ohtu kujutanud. Teose arenedes kerkis minu jaoks korduvalt esisele küsimus, kas nende majutamine sellises asutuses oli tõesti nende aitamiseks parim lahendus, või oleks pidanud neid lihtsalt toetama oma haiglavälise elu kordaseadmisel. Pärast ...
Võimust ja murtud vaimust Film ,,Lendas üle käopesa" oli film, mis ei jätnud ükskõikseks. Mõtteid ja emotsioone tekkis vaatamise käigus tohutult palju. Päris raske oli valida, millist teemat essees kasutada, valisin siiski võimu ja murtud vaimu teema. Filmis toimub tegevus kinnises asutuses ehk nö. hullumajas. Kinnine asutus loob oma reeglid, millele peavad kõik alluma. Seni kuni patsiendid lasevad enda üle valitseda on kõik hästi. Valvurid ehk võimu esindajad on rahul, sest kõik käib nende reeglite järgi. Järsku tekib asutuses tänu ühele uuele patsiendile ebakõla, kus reeglitele sülitatakse või need vaidlustatakse kui mitte mõistlikud. Võimulolijate jaoks on see olukord ääretult ebamugav, sest nende võim ju põhinebki kuulekal massil. Tekkis paralleel Hitleri Saksamaaga, kus väike võimule tulnud klikk suutis 20.sajandil suure massi allutada ja teha kohutavaid kuritegusid. Võimalikuks osutus see tänu s...
XX saj kirjandus- 12. klass 1. kursus ,,Orüks ja Ruik" ,,Uputuse aasta" 1. W. S. Maugham ,,Kuu ja ,,Pime palgamõrvar" 38.G. Orwell ,,1984" kuuepenniline 39.A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles...
Jan Uuspõld Elulugu Kui Jan Uuspõld oli teismeline Keila koolipoiss, pani ta kokku süldibändi ning hakkas pulmades taskuraha teenima. Jan tundis vajadust esineda. Pisut hiljem loodud punkbändis Dracula pritsis ta laval endast välja sinna kogunenud sapi. Hing sai puhtaks ning elu tundus helgem. Rokkimise kõrvalt koorilauluga tegelnud noormehest siiski muusikut ei saanud. Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa» lõpus Tõnu Kargi poolt saali löödud palli eest ladus Jan selle kinni püüdnud poisile kogu oma taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaj...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja
Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohut...
Miks kunst ja kultuur armastab hulle? Mart Veelmaa, EKA Avatud Akadeemia, Vabad kunstid I kursus Kui mõtlen hullumeelsuse ja normaalsuse paradoksile, meenub kultusfilm ,,Lendas Üle Käopesa". Randle P. McMurphy, keda kehastab Jack Nicholson nihverdab end osariigi vaimuhaiglasse, et pääseda pisikuriteo eest vangisistumisest. Ta sobib sinna üllatavalt hästi ning tema teistsugune maailmavaade mõjub paljudele patsientidele lausa tervendavalt. McMurphyle ei meeldi haiglas valitsev üksluisus ning ta hakkab hulluelu ümber korraldama. Ahvatleb ravimitega tundetuks tehtud patsiente haigla reziimi vastu protesteerima, agiteerib neid pesapalli meistrivõistlustele kaasa elama ja lõppeks viib haiged linna lõbutsema. Sellest saab alguse sõda McMurphy ning haigla personali vahel. Filosoofilises plaanis vahetavad selles loos hullud ja normaalsed oma kohad. Hulludes peegeldub ühiskonna ebanormaalsus ja sisemised kompleksid, haigla...
Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valit...
KÜKAMETSA GÜMNAASIUM RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: AADU KADAKAS 11. KLASS JUHENDAJA: XXX XXX Kükametsa 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI.....................................................................5 1.1. Näitekunsti ajaloost................................................................................5 1.2. Rakvere Teatrist....................................................................................6 1.3. 2014 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid.............................................8 2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS.....................................................
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse nark...
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
KOKKU: 2 761 2. Lastekodulaste tuusikute jaotus lastekodude lõikes: JRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Kohtla-Järve Lastekodu 57 2. Elva Väikelastekodu 7 3. Narva Lastekodu 55 4. Tallinna Lastekodu 150 5. Tartu VLK Käopesa 70 6. Rakvere Lastekodu 6 7. MTÜ Vahtramäe LK Mäekodu 16 8. Imastu Koolkodu 10 9. Kuressaare Väikelastekodu 6 10. Siimusti Lastekodu 2 11. Pärnu Lastekodu 20 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
