Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuusalu valla paekivi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
allkiri, kask, paekivi, ehitusteaduskond, juhendaja, lektorTõnu Kasemägi LÕIKEKAMMI PROJEKTEERIMINE AVA 24 X 27 TÖÖTLEMISEKS REFERAAT Õppeaines: LÕIKERIISTADE PROJEKTEERIMINE Mehaanikateaduskond Õpperühm: MM 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015
TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS REFERAAT Õppeaines: PROJEKTEERIMISE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 21 Juhendaja: lektor Rene Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. SISUKORD 1.Sisukord.............................................................................................................................................2 2.Trammiteede ajalugu eestis...............................................................................................................3 3.Trammid ja Trammiteed eestis......................................................................................................
Silver Kruusalu PAKKUMISE LISAD Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI41 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev: .................. Üliõpilase allkiri: .................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 1.PAKKUMISE LISAD...................................................................................................................3 1.1Ettevõtte referentsid.............................................................................................................3 1
Villu Tammet SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUGA ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Töö käik: 1. Alustuseks mõõtsin silindri (nr. 35) siseläbimõõdu joonlauaga (ГОСТ 427-75) mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100-
PRAKTILISED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: ÜLDGEODEESIA PRAKTIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2
Villu Tammet NURKADE MÕÕTMINE UNIVERSAALNURGAMÕÕDIKUGA LABORATOORNE TÖÖ NR 6 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: AT11a Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorses töös kasutatud mõõtevahendid ja seadmed: detail nr. 1, nooniusnurgamõõdik YH(täpsus 2 nurgaminutit), nurgamõõdik Diesella(täpsus 5 nurgaminutit). Töö käik: 1. Mõõtsin detaili nurgad nooniusnurgamõõdikuga YH täpsusega 2 nurgaminutit, tehes mõõtmist kaks korda. 2. Mõõtsin nurgad Dieselle nurgamõõdikuga täpsusega 5 nurgaminutit. Tabel 01. Mõõtetulemused
Mihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast.
Silver Kruusalu MAA- JA LINNAINIMESE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Õppeaines: MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Inga Stelmak Esitamiskuupäev: 13.10.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Põhjusel, et olen suurema osa oma elust maal elanud, oskan hästi hinnata maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevusi. Vaatamata sellele, et nii maal kui ka linnas elava inimese majandustegevuse aluseks on ressursside piiratus võib väita, et inimeste tarbimise valikud sõltuvad suuresti nende elukohast. Kõige suuremad erinevused algavad juba sellest, et
… KAGU-EESTI PAEKIVI REFERAAT Õppeaines: PAEKURSUS Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 31/41 Juhendaja: …. Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. PAEKIVI OMADUSED ..................................................................................................................... 4 2. KAGU-EESTI PAEKIVI .................................................................................................................... 7 3. PAEKIVI DEVONI KIHTIDES ......................................................................................................... 9 4. EESTI PAETEKE NING KASUTUS ..............................................................
PAUL KERES EKSAM Õppeaines: ANDME JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Rein Ruus Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................2 1. PAUL KERES..............................................................................................................................3 1.1. Elukäik..................................................................................................................................3
Taavi Tiirats Jüri Averjanov Andrei Mintsenkov SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Õpperühm: TE 11a Juhendaja: lektor Jana Paju Esitamiskuupäev: 30.11.2016 Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 1. Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töö vahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga 2 2
Aivo tamkõrv KODUSED ÜLESANDED KODUSTE ÜLESANNETE KOGUM Õppeaines: STANSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Õpperühm: ME 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne Nr.1 Varjant Nr.13 Kirjeldus: Määrata stansimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stansime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides a) Teras 30; paksusega s=3mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm b) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=2mm ava läbimõõduga d=80mm c)messing Л62 paksusega s=4mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 60x15mm(П). Kasutatud valemid:
Karl Sepp LABORATOORNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: LISA- JA MUGAVVUSSEADMED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 51 Juhendaja: lektor Henri Vennikas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 SISSEJUHATUS 9. Septembril Tallinna Tehnikakõrgkooli D101 ruumis toimunud labori ülesandeks oli välja selgitada etteantud sõiduki lisa- ja mugavusseadmed ja nende komponentide tuvastamine. Samuti tööpõhimõtete kirjeldamine olemasolevate teadmiste põhjal. Meie grupile seati ülesandeks tutvuda lähemalt Toyota Avensise SRS süsteemiga, samuti otsisime üles kõik ülejäänd lisa- ja mugavusseadmed. 2 SÕIDUKI TEHNILISED ANDMED
MEHHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused. Kehade potensiaalse energia avaldis Ep mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m).
Richard Karming LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor J.Tuppits Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD 1. LABORATOORNE TÖÖ NR 7..............................................................................................3 2. LABORATOORNE TÖÖ NR 8..............................................................................................4 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11............................................................................................5 4. LABORATOORNE TÖÖ NR 9........................
Ave Aan INIMESE VÄLISKUJU HINDAMINE PRAKTILINETÖÖ Õppeaines: ANDROPOMEETRIA Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: KRR31 Juhendaja: T. Peets Esitamiskuupäev: 14.12.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 VÄLISKUJU HINDAMINE Meetrilise indeksi järgi Keskmisekehaline Baasfiguur 168-96-104 Proportsioonitüüp Brahimorpne Rühitüüp Sirgestatud Kehatüüp Alumine Õlgade kuju Kõrged õlad.
BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED ESSEE Õppeaines: Ehitusinfo modelleerimine (BIM) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 07.02.2016 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 BIM tehnoloogia rakendamise positiivsed ja negatiivsed küljed BIM ehk ehitusinformatsiooni modelleerimine oli veel mõned nädalad tagasi minu jaoks tundmatu sõna. Laiemat pilti nende kolme tähe olemusest ei tea ma õigupoolest tänaseni. Kuna ehitusinfo modelleerimist on tänaseks päevaks arendatud juba üle kümne aasta ja seda kasutatakse justnimelt ehitusvaldkonnas, siis puutun sellega kokku minagi. Kirjutise
Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel.......................................................................................................................................4 2.Nikli sulamid............................................................................................................................6 Kokkuvõte......
SISEKLIIMA MÕÕDISTAMINE ARUANNE Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 22.09.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1.OPERATIIV TEMPERATUURI ARVUTAMINE EVS-EN 15251:2007(2010)..............................5 2.ÕHU SUHTELISE NIISKUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007(2010)....................................8 3.ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE EVS-EN 15251:2007 (2010).....................................
Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.......
ELi mõju Eesti majandusele Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Inga Stelmark Esitamiskuupäev: 04.01.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1.EUROOPA LIIT..........................................................
HELIKIIRUSE MÄÄRAMINIE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 Tööülesanne Helikiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, ostsilloskoop, inimkõrv ja silm. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus. Leidnud heli kiiruse v temperatuuril T ,saab arvutada heli kiiruse mingil teisel temperatuuril,näiteks 0°C juures.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega
Janre Jürvetson KAUBAVEDUDE ALUSED REFERAAT Õppeaines: Auto käitluse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:…………… Üliõpilase allkiri:…………… Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 2.AUTORONGI MOODUSTAMINE..................................................................................................4 3.VEOS.................................................................................................................................................5 4
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal:
Risto Sepp Bertel Schwindt Keith Tauden Hendrik Tammi ÜLDMÕÕTMISED LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Peeter Otsnik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused.
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused....
Laura-Ly Lotamõis PRAKTILINE TÖÖ LÕNGADE KOHTA Praktilise töö aruanne Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Näidis Pilt Nimetus Kirjeldus Ühekordne Lühikestest staapelkiududest staapelkiududest lõng kokku keerutatud ühekordne lõng. Ühekordne Pikk peenike ja filamentkiududest väikse tugevusega
Ksenia Heinsoo MOISEI GINZBURG (1892-1946) REFERAAT Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õppeaines: 20. SAJANDI ARHITEKTUUR Õpperühm: EA 41 Juhendaja: lektor Elo Kiivet Esitamiskuupäev: 15.02.2017 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Moisei Ginzburg ( 23. mai 1892 Minsk, Valgevene 7. jaanuar 1946 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude arhitekt, praktik, teoreetik, üks konstruktivismi liidreid. Joonis 1. Moisei Ginzburg, 1920 a. Ta sündis 23. mail Minskis, Valgevenemaal juudi peres. Lõpetas Kaubanduskooli, pärast kolis välismaale, kus õpis Pariisi Kunstiakadeemias, Toulouse Arhitektuurikoolis ja Milano Kunstiakadeemias.
Kaisa Metsaots PROJEKTITÖÖ KÜSITLUSE ANALÜÜS Õppeaines: ANMDE- JA TEKSTITÖÖTLUS Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 11 Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.DIAGRAMMID JA RISTTABELID............................................................................................4 1.1.Diagramid..................
MATERJALID LENNUEHITUSES REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................
Anton Adoson MATERJALID LAEVA EHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 9.11.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. PURJELAEV..........................................................................................................................4 2. REISI- JA KAUBALAEV......................................................................................................5 3. ALLVEELAEVAD..................