........................................................................................8 2 Sissejuhatus Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on määratlenud, et kerge kuulmislangus on kui paremini kuulev kõrv ei kuule helisid vahemikus 26-40 dB. Sellisel juhul võib inimesele soovitada kuuldeaparaate. Keskmine kuulmislangus on vahemikus 41-60 dB, kuuldeaparaadid on vajalikud. Raske kuulmislangus on vahemikus 61-80 dB, ka siin on kuuldeaparaadid vajalikud. Sügav kuulmislangus on alates 81 dB. Alates sellest on kuuldeaparaat vajalik ning alates sellest võivad spetsialistid soovitada ka implantatsiooni. (EKLVL) 3 Kuulmise kaudu saadakse ümbritsevast infost umbes 20%. Lapsed õpivad oma esimestel eluaastatel väga palju just läbi kuulmise
pidurdunud või hoopis puudub. Kuulmiskahjustuste põhjused lastel: 1. Pärilikkus 2. Üsasisesed nakkushaigused 3. Sünniaegsed ja sünnijärgsed kahjustavad tegurid 4. Nakkushaigused 5. Ototoksilised ained 6. Koljutrauma 7. Keskkõrvapõletik On olemas abivahendeid, millega on võimalik aidata kuulmislangusega last. Tänapäevased tehnilised abivahendid võimaldavad kurtidele lastele kuulmiskogemuse, aga digitaalsed kuuldeaparaadid ja sisekõrva implantaadid on ikkagi kõigest masinad. Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees. Sisekõrva implantaat paigutatakse kõrva taha naha alla. Selles asub väike mikrofon, mis püüab helid kinni. Helid muudab
AS Kuule ÄRIPLAAN SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 I. ETTEVÕTTEST.........................................................................................................3 II. ÄRIIDEE JA EESMÄRGID..................................................................................... 3 III. TOODE/TEENUS ...................................................................................................3 1.1 Teenus................................................................................................................3 1.2. Üldine kirjeldus................................................................................................3 1.3 Hind................................................................................................................... 4 1.4. Võrdlus konkureerivate teenustega...................
peaaju kutsepotentsiaale · näitab sisekõrvast kõrgemal asuvate struktuuride kahjustust Karin, Julia 43 Kõrvahaiguste uurimismeetodid OTOAKUSTILINE EMISSIOON · enamasti vastsündinute kuulmise esmasel hindamisel · annab hinnangu sisekõrva ja keskkõrva seisundile · erinevalt teistest meetoditest registreeritakse vastus välimises kuulmekäigus Karin, Julia 44 Abivahendid kuulmise parandamiseks · Kuuldeaparaadid: 1) Kõrvatagused aparaadid ~ 75%(samasse rühma kuuluvad ka harva kasutatavad prilliraami kuuldeaparaadid) 2) Kõrvasisesed aparaadid ~20 % 3) Taskuaparaadid ~5% · Induktsioonsilmus Mari-Leen ja Ingrid Abivahendid kuulmise parandamiseks · Kommunikaatorid · Häirevahendid · Telefon · Õpivahendid Mari-Leen ja Ingrid Elleni lugu · Kõneprotsessori esimene programmeerimine 16.-17
ümbruskonnas levivate helide laadi. Kõnest aru saamiseks, peab inimene järjepidevalt pingutama. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuulmisabivahendid.html) Üheks tänapäevaseks kuulmisvahendiks on kuuldeaparaat. See on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid, mille tugevus on alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks hea kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati pole selleks võimalusi. (http://kuulmislangus.weebly.com/kuuldeaparaat.html) Veel on kuulmislangusega inimesele võimalik paigaldada sisekõrvaimplantaat. Tegu on kirurgiliselt paigaldatava proteesiga, mis kompenseerib teo retseptoorse talitluse häireid.
efektiivselt tööle hakkab või seda piisavalt ostetakse. Kõige olulisem on uurimus-ja arendustöö. Teaduspark- paik, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut. Ettevõiteid, uurimisasutusi, katsetootmisettevõtteid, kõrgkoole jne. Need ei asu suurlinnades, vaid nende läheduses. Väikefirmad Eestis: Hetkel on edukaim Elcoteq Tallinn- Euroopa suurim ühe juhtivama allhankefirma Elcoteq Network tütarettevõte. Tondi elektroonika. Põhitoodanguks on kuuldeaparaadid jne. Eesti arvutitööstus: Ordi ja Microlink Kergetööstus. ..tööstusharu, mis hõlmab enda alla mittekokkusobivaid lõike, kuid neid iseloomustab kerge kaal. Hõlmab: rõiva, naha-, jalatsi-, trikoo jms tööstus. Suurim haru on tekstiilitööstus. Arenes alguses manufaktuuridega vabrikutööstusena. Paiknesid 17. Sajandil kaevanduste piirkonnas. Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe- oluliselt odavam tööjõud. Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtteid lõuna riikides
raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest. Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada vibreerivad ja vilkuvad abivahendid. Kuulmis ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele, mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi. Kuidas abi saada? Eesti puuetega inimesi ühendab Eesti puuetega inimeste koda, kes toetavad puuetega inimesi nende probleemide lahendamisel ja õiguste kaitsmisel.
Mis põhjustel väidetakse, et nad on suurema tõenäosusega kiusajate ohvrid? Kuna nad tundvuvad kuulmislanguse tõttu nõrgemad ja kiusajad arvavad, et nad ei suuda teistele kiusamisest rääkida. 4. Millise puudega lapsed on suuremas kiusamisohus? Kas see kehtib ka kuulmispuudega laste puhul? Lapsed on suuremas kiusamisohus sellise puude puhul, mis on silmada nähtav. See kehtib ka kuulmispuudega laste puhul: neid lapsi, kellel on kuuldeaparaadid või FM- süsteemid, kuisatakse rohkem. 5. Kuidas tulevad kuulmispuudega lapsed toime tunnist osavõtul? Kerge ja mõõduka kuulmispuudega lapsed peaaegu erine tunnist osavõtu poolest tavalastest tänu sellele, et õpetaja aitavad neid rohkem (näiteks, annavad neile personaalseid juhendeid, juhivad nende tähelepanu olulisele kasutavad näitematerjale, küsivad kuulmispuudega lapsi rohkem).
vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust). Kuulmispuue Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest. Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada mitmesugused vibreerivad ning vilkuvad abivahendid. Kuulmise ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele, mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi. (Meeleelundite puue 2010) 2.4. Vaimne puue
ja tehnika areneb, on tulnud veenduda, et müra on ka haigusetekitaja. Kuid millal on tegemist tervisekahjustamisega? Selle kohta on öeldud, et kui kaks inimest ei saa haardeulatuses (50 cm) teineteisega vabalt rääkida, siis on müratase tervisele kahjulik. Mürataset mõõdetakse detsibellides dB. Kui müratase ületab 85 dB, siis see on alati tervisele kahjulik tekib kuulmiskahjustus, mis pole ravitav. Sel juhul ka kuuldeaparaadid ei taasta normaalset kuulmist selle originaalkujul. On täheldatud, et mida kontsentreeritumat vaimset tööd inimene teeb, seda tundlikum on ta müra kahjustava toime suhtes. Vaimse töö puhul on müratase üle 45 dB juba kahjulik. Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest: heli intensiivsusest (dB); sagedusest (Hz);
lootusetult hilja, võib Eesti sarnaselt paljude teiste riikidega hakata tegema kuulmise uuringuid kõigile vastsündinuile. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Katrin Kruustüki sõnul avastatakse Eestis kuulmispuue liiga hilja. «Kuulmispuudega, sealhulgas kurdid lapsed jõuavad meieni sageli alles kolmeaastaselt, mis tähendab, et hiljaks jääb ka kuulmise- ja kõnetreening,» märkis ta. Ideaalis peaks kuulmispuue olema diagnoositud kolmandal ja kuuldeaparaadid sobitatud kuuendal elukuul. Seetõttu alustas TÜ Kliinikum mullu sügisel vastsündinute kuulmise uuringuga, millega aasta alguses liitusid ka Ida- ja Lääne-Tallinna keskhaiglad. Tartus on praeguseks uuritud üle 500 lapse. Tegu on pikema projekti algusega, mis peaks lõpuks viima selleni, et uuring tehakse kõigile vastsündinuile. Ei oska kahtlustada Kruustüki sõnul on tänapäevaste vahenditega, nagu sisekõrvaimplantaat ja kuuldeaparaadid,
· raskeid metalle sisaldavad patareid, väikeakud ja akudega seadmed 2008 Tallinna Tööstushariduskeskus Näiteid ohtlikke jäätmeid sisaldavate kodumasinate ja seadmete kohta: · o elektriline hambahari o Tolmuimeja o habemeajamismasin o mobiiltelefon o drellpuur · patareidega seadmed: o patareidega töötavad mänguasjad o kellad o raadiod o kuuldeaparaadid o taskulambid o freoone sisaldavad seadmed: o vanad külmkapid ja sügavkülmikud Patareisid, autode ja kodumasinate akusid, luminofoorlampe , õlijäätmeid, õlifiltreid, ravimeid, vanu värve ning lahusteid võetakse vastu enam kui kahekümnes ohtlike jäätmete kogumispunktis. Kogumispunktid asuvad bensiinijaamade juures; ohtlike jäätmete üleandmiseks tuleb alati võtta ühendust bensiinijaama töötajaga. Ohtlikke
aspiriin, õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud, autokered, vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid,
autoakud, autokered,vaibad, kassetid, soojustusvahud, CDvaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, kortisoon, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted,huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud,värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid,plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp,
lukuga), mistõttu on voodit lihtne ja turvaline transportida. 20 6. Kuulmisabivahendid. 6.1 Kuuldeaparaat. Kuuldeaparaat on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist, mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevasega alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks mõistlik kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati ei ole selleks võimalusi. Siis võib ainult ühte kõrva paigaldatud abivahend olla inimese jaoks heli lokaliseerimisel ja kõne mõistmisel mürarikkas suhtlussituatsioonis häiriv, mistõttu ta väsib tavapärasest palju kiiremini. 6.2 Sisekõrvaimplantaat.
Müra Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte...................................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.......................................
Tallinna Teeninduskool Müra Referaat Anna Popova HT13-KE Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11 Müraprobleemide lahendused....................................................................................13 Kokkuvõte.........................................................................
Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks KUULMIS- JA KÕNEELUNDITE ANATOOMIA, FÜSIOLOOGIA JA PATOLOOGIA Kuulmis- ja kõneelundite anatoomia ja füsioloogia. Nina- ja ninakõrvalkoobaste anatoomia ja füsioloogia. Nina koosneb välisninast, ninaõõnest ja ninakõrvalurgetest. Välisnina on korrapäratu kuju ja suurusega, toestik on ülemises osas luuline, alumises osas kõhreline ja pehme. Eristatkse ninajuurt, ninaselga, ninaotsa ninasõõrmed ja ninaesikut. Ninaesikus paiknevatel karvakestel on kaitsefunktsioon ning välisnina verevarustus on väga hea. Ninaõõs on eest avatud ninasõõrmete, tagant poolt tagasõõrmete ehk koaanide. Ninaõõnel eristatakse ninaesikut ja pärisninaõõnt. Ninavahesein jagab ninaõõne kaheks sümmeetriliseks pooleks, kumbki pool omakorda jaguneb kolme ninakarbiku varal kolmeks ninakäiguks - ülemine, keskmine ja alumine ...
Läbivaatus võimaldab Teil kontrollida oma tervislikku seisundit, teadvustada terviseriske ja õigeaegselt avastada hiilivalt alanud kroonilise haiguse. · Füsioteraapia protseduuride kulud, mida ka haigekassas kindlustatuna kannate praegu ise. · Laste ja täiskasvanute vaktsineerimise kulud. · Raskete õnnetuste või haigestumiste tagajärjel tekkinud puude korral abivahendite maksumus (prillid, kontaktläätsed, liigeseproteesid, ratastoolid, kuuldeaparaadid jt.). Kindlustuskatte ulatuse valib klient. 28. Tulumaksusoodustustega kindlustuslepingud Pensionikindlustus saab iga aasta tulumaksu tagasi, ning lepingu lõpus saab raha välja võtta 10% tulumaksuga. Laenukindlustus, lastekindlustus väljamaksmine on tulumaksuvaba 29. Kodukindlustuslepingud Kodukindlustus on mõeldud elamu ja selle abihoonete, rajatiste, korteri, suvila või nendes asuva koduse vara kindlustamiseks äkilise ja ettearvamatu sündmuse tagajärgede vastu,
Vajalikke teenuseid pakuvad eripsetsialistid, kuid igapäevast tuge kõigis valdkondades saab ja peab pakkuma õpetaja. Lasteaiaõpetaja PEAKS aitama teda nt. Kuidas toetada seda, et lapsed oma kuulmisjääki kasutaksid? Õps pole siin ainus spetsialist. Auditiiv-verbaalne meetod. Vajadusel hääle esilekutsumine: kuidas häält säilitada, tagasi õpetada. Et õpsid ise ei arenda seda, vaid toetavad spetsialistle. Kõneaendus: kas oraalne või viipekeel, kuidas seda toetada. Kuuldeaparaadid: vajavad tuge,, keegi peaks jälgima, kas see töötab, mida reguleerida. Arengutasemehindamine teatud ajavahemikul. Piisab kord aastas tavalapsel. Hev-idel veidi sagedasem. Lastevanemate nõustamine mida vanemad ise saaksid teha, et lapse areng oleks kodus ka arendatud. (TUMEROHELINE rmt 22-78 loe!!) ÕPETAMISE DIFERENTSEERIMINE(mis tasemel abi lapsed võiksid saada vastavalt erivajadusele) 4 taset
õhupallid, sidemed, paadid, pudelid, rinnahoidjad, närimiskumm, butaan, kaamerad, küünlad, autoakud, autokered, vaibad, kassetid, soojustusvahud, CD, arvutid, kontaktid, joonistussöed, koor, hambatäide, deodorant, detergendid, täringud, nõudepesuvedelik, kleidid, kuivatusaparaadid, soojendustekid, isoleerpael, väetised, kalapeibutised, põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
