Viskiklaase on erinevaid. *shotiklaas- levinumad on 4 ja 6 cl. viina ja tequilat 4 clgaj a siis kuhu sellised b52 ja hotshot siis võik 6 olla *õlleklaas- 0.5l mahutuvusega. Suur klaas. *iiri kohvi klaas-tavaline teeklaas, ilusam kui läbipaistev, piklikum. *Pousse cafe- pannakse kihilist jooki, koosneb mitmest kihist, erivärvilised liköörid. Prantsuse sõnalt ''kohvi tõukaja''. *punane ja valge vein-punaseveini klaas on pikem, kui valgeveini klaas. Pikajalaga, mille suu koondub väikseks sõõriks. *Partfait-vahuveini ja veinikokteilide valmistamiseks. *sherry-kangestatud veinile 6-13cl. *Champagne-pikajalaga, peenike klaas. U 12-16 cl. Erineva kujuga klaasid. *aroomiklaas- ehk konjakiklaas. 24-48 cl. Eksklusiivseid, pikki aastaid tammevaadis küpsenud rumme serveeritakse
Heitealad Heite-tõuke aladeks on kergejõustikus: Kuulitõuge Kettaheide Vasaraheide Odavise Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg. Võistluskuul on siledapinnaline metallkera. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. Tõukaja võib jalgadega toetuda tõukepaku siseküljele, kuid ei tohi puudutada tõukepaku pealispinda ega tõukeringi äärise ülaserva. Kettaheide on kergejõustiku ala, milles võisteldakse lapiku kettakujulise heitevahendi kauguse peale heitmises. Ajalugu Kettaheide kui iseseisev spordiala kasvas välja antiikolümpiamängudel kavas
KUULITÕUGE Koostaja: Hanna Carolina Claesson HÜPPEGA TEHNIKA FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda. KUULI HOIE · TEHNILISED KARAKTERISTIKAD · Kuul asub sormedel. · Sormed veidi laiali ja paralleelsed. · Kuul on ees kaelal. Poial toetub rangluule. · Kuunarnukk on ulal-korval (kere suhtes 45o nurga all). PÖIA ASETUS · Parem jalg libiseb kannal ja pannakse...
Kiirjooks Distantsid Pallivise tehnika osade jaotus Pallivise koosneb hoojooksust, ristsammust, palli Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, tahaviimisest (jätmisest), äraviskest ja 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. tasakaalustamisest. Millega võrdub jooksukiirus ? Enamlevinud vead palliviskes - Hoojooksu Jooksukiirus võrdub sammusageduse ja esimene pool on liiga pikk ja sammumärgile jõudes sammupikkuse korrutisega. v = s : t ehk kiirus on on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades teepikkuse ja kulunud aja suhe. pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu Kiirjooksu osad 100m jooksu näteil jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos ...
Kuulitõukeringi diameeter on 2 m. Kuuli maandumiskohaks on 40 kraadise nurgaga sektor, tõukeringiga ühel tasapinnal. Sektori sisse tõmmatakse 5 cm laiused kaarjooned, mis tähistavad kaugust tõukeringi võru siseservast. Kaarjoone laius kuulub mõõdetava kauguse sisse. 1.1. Kuuli hoie Kuuli hoidmiseks sobitame kuuli käele, hoides seda pöidla ja ülejäänud sõrmede vahel, kuuli ei tohi lasta vajuda peopessa. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole (kuuli visata) ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost Ajast aega on heitealadel olnud üks ja seesama eesmärk: lennutada oma võistlusvahend võimalikult kaugele. Kuulitõukevõistlus on otseselt välja arenenud antiikajal kasutusel olnud sõjatehnikast, mis seisnes raske kivi viskamises. Pärast suurtükkide leiutamist 14. sajandil,
Hüppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi äratõukeks. Lõpupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu läheb. Pidurdusfaasis peatub sportlane äratõukeasendisse, et mitte segmendist või heiteringist välja kukkuda. 2. Kuulitõuge pöördega: jaguneb nelja faasi. ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ÄRATÕUGE ja TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. Ettevalmistusfaasis liigub tõukaja optimaalsesse asendisse, et alustada pööret ja luua kuuli mahajäämine. Pöördefaasis kogub kuul kiirust sedamööda, kuidas tõukaja liigub äratõuke-eelsesse asendisse. Finaalpingutuse faasis luuakse täiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne väljalendu. Tasakaalustamisfaasis pidurdab tõukaja liikumise järsult, et vältida üleastumist. 5. Kaugushüpe: 1. Erinevad hüppetehnikad - Samm-, Siru- ja käärtehnika. 2
Tähelepanu suunamisel aga esimestele liigutustele me igal juhul vähendame selle valisärritaja mõju. "Stardist ei tule mitte välja 'kärata', vaid välja joosta vastavalt kindlakskujunenud individuaalsele jooksurütmile ja tempole." Sellisena formuleerib Nõukogudemaa üks endisi esijooksjaid ning käesoleval ajal edukalt treenerina töötav Robert Ijulko spriaditaktika esimese printsiibi. "Oskust pakkudelt jalgadega ära tõugata on vaja õppida samuti nagu tõukaja õpib kuuli tõukama" (G. Eorobkov). E. ja V. Baranov soovitavad sprinteril häälestada end just tagumisele pakule toetuva jala pöia kiirele äratõukele, sest see kindlustab jooksu aktiivse alguse esimestest sammudest peale. Seevastu B. Winter oma kuulsas sprindiraamatus "Niisiis, te tahate saada sprinteriks?" ei pea nõrka tõuget tagumiselt pakult veaks, küll aga rõhutab esimese jala tõuget. Eelkõige mõtle 'puusa etteliikumisele'. Esimene variant tundub
Tegevus jätkub senikaua, kuni kõik kalad on oma algsest asukohast lahkunud. Pärast mängujuhi hüüet: "Torm vaibus!" pöörduvad kõik kalad kiiresti tagasi algse asukoha poole ja püüavad pääseda tagasi oma toitumiskohale (sõõri). Sama teeb ka juhtmängija. Kes sõõrist ilma jääb, saab kaotuspunkti ja peab hakkama juhtkalaks. Võidavad need mängijad, kellel mängu lõpuks pole ühtegi kaotuspunkti. NB! Võitluses sõõri pärast ei tohi teist mängijat tõugata. Tõukaja saab kaotuspunkti.Sõõr loetakse selle mängija omaks, kelle jalg esimesena puudutas selle sees olevat ala. Aeg: 15 min Mängijate arv: vähemalt 5 Pärast mängu arutletakse õpilastega: 1. Milline on nende meeleolu? 2. Mida nad mängu ajal tegid (kirjeldus)? 3. Kuidas nad suhtusid kaasmängijatesse? 4. Kas nad täitsid mängu reegleid? 5. Mida nad mängust õppisid? 6. Kas läbi mängu saadi ka midagi uut teada? 7
Toimub hüpe massikeset tõstmata, mille ajal liigub parem põlv ette. Maandutakse parema pöia esiosale ringi keskele. Kere on kallutatud ette ja vasak käsi surutud vastu rinda. 3) Äratõuge: Keharaskus paremal pöial. Vasak põlv liigub paremale põlvele lähemale ja ette. Keha veidi ette kallutatud. Parem jalg on kõverdatud ja pöörab heite suunda, ülejäänud kere järgneb. Peale jalgade ja kere sirutust toimub käe sirutamine. 4) Tõukaja tasakaalustamine: toimub kiire jalavahetus, parem jalg on kõverdatud, ülakeha kallutatud ette, vasak jalg teeb hooliigutuse taha. 5. Kaugushüpe: 1. Millest sõltub hüppe tulemus biomehaanika seisukohast? – väljalennu algkiirus(9-11m/sek), väljalennunurk (19-24o), väljalennu kõrgus (50-75 cm), keskkonnatakistus (ilmastik, raja kate) 2. Kaugushüppe faaside jaotus: 1) Hoojooks –Jooksu alustamisest kuni tõukejala mahapanekuni
annaabi.ee 
