maailmarekord 13.12, mis kehtib siiani. Naiste maailmarekord sellise tehnikaga on tõugatud Natalja Lissovskaja poolt, tulemusega 22.63, mis kehtib samuti siiani. Video... http://youtu.be/qg5wEvtGr20 2.6. Vähem kasutuses olevad kuulitõuketehnikad Nagu igal alal, püüavad ka kuulitõukajad oma alal tehnikat täiustada. Piiranguks siin on kindlasti hoovõtu pikkus, kuulitõuke ringi läbimõõt on 2.13,5 m. Novaatoriteks kuulitõuke tehnika arendamisel on kümnevõistlejad. Kuna kümnevõistlejad peavad õppima kümne ala tehnikat ja arendama vastavaid kehalisi võimeid, siis on see väga aega nõudev. Aja kokkuhoiu pärast üritavadki nad kasutada uuendusi. Üks uuendaja on näiteks Saksa kümnevõistleja Frank Busemann. Tinglikult võib seda nimetada ,,Busemanni" tehnikaks. Video... Asjatundmatul on algul raske vahet teha, mis on ,,O`Brien" tehnika ja mis ,,Busemanni" tehnika. O`Brien alustab seljaga tõusu suunda ja raskus toetub paremale jalale. Hoojalaks on vasak jalg
liikumisruum. Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise
Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise
Ühelgi teisel tehnilisel alal ei tehta nii palju ebaõnnestunuid katseid kui kettaheites. Sportlased heidavad 2 kg raskust ketast 2,50 meetrise läbimõõduga heiteringist, kusjuures ketta lendamist kiirendatakse pooleteiseringise pöördega. Hea tulemuse saavutamise juures pole tuulel sugugi tähtsusetu roll. Eriti soositud on vastutuul. Teivashüpe Kõige atraktiivsem ja samal ajal kõige raskem ala kümnevõistluses. Isegi kõige paremad kümnevõistlejad on selle kaua vältava ala puhul omadega karile jooksnud. Töövahendiks on 4,60 kuni 5,30 meetri pikkune klaaskiust teivas. Soovitus: mida suurem kõrgus, seda raskem ja jäigem teivas. Hoovõturada on 30 kuni 40 meetri pikkune. Tähtsaim omadus teivashüppe puhul on julgus ja hea liikuvus. Sarnaselt kõrgushüppega on ka teivashüppes maksimaalselt kolm katset ühel kõrgusel. Kõrgust tõstetakse 10 sentimeetri kaupa. Odavise
täna mahuvad ühise nimetaja alla kergejõustik. 2009. aastal oli eesti kergejõustiku sajas juubel. Selle puhul anti valja Erlend Teemägi poolt kirjutatud raamat"Eesti kergejõustik 100 ,,Raamat annab ülevaate Eesti kergejõustiku ajaloost. Nüüd 2011 on eesti kergejõustik 102 aastane. Kergejõustiku niiöelda sünnist on eestlased sellega palju tegelenud. Kui võrrelda maailma ja eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustiku aladel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Venemaa meistrivõistlustel osaleti esimest korda 1914. Tallinlased A. Ohaka, J. Villemson, J. Lossmann, A. Kolmpere, E. Hiop ja paljud teised jõudsid peagi esikohtade ja rekorditeni. 1916 kuulus 29 Venemaa rekordist 16 tallinlastele. Meeste meistrivõistlusi peetakse Eestis aastast 1917, naiste omi aastast 1920
Võitjaks osutub võistleja, kes saavutas kõigi alade pealt kokku kõige rohkem punkte. Võistleja, kes ei võistelnud kaasa ühel mitmevõistluse alal, langeb võistlejate hulgast välja. Võistleja, kes ebaõnnestumise eest mingil alal sai null punkti, ei lange võitlusest välja ja võib jätkata lõpuni. Lisaks niinimetatud klassikalistele mitmevõistlustele korraldatakse veel mitmesuguseid mitmevõistlusi noortele vastavalt vanuseklassidele. Eesti kuulsamad kümnevõistlejad on Mikk Joorits, Madis Kallas, Indrek Kaseorg, Valter Külvet, Andrei Nazarov, Erki Nool, Aivo Normak, Kristjan Rahnu, Villu Sepp, Martin Sigus, Sven Simuste, Indrek Turi. Välismaal aga Tomas Dvorak, Lev Lobodin, Jon Arnar Magnusson, Dean Macey, Roman Seberle, Daley Thompson ja teised. Eesti kümnevõistluse legend on aga kindlast Aleksander Klumberg, kes valiti aastal 1925 ,,Spordilehe" poolt Eesti kõigi aegade parimaks sportlaseks
ärajooksus. See jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. 1500m jooks Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. Mõned oma ala parimad: MEHED: NAISED: 100 m jooks- Usain Bolt 100 m jooks- Shelly-Ann Fraser 200 m jooks- Usain Bolt 200 m jooks- Veronica Campbell-Brown
raskust võistlusoda järsu plahvatava viskega. Sportlastel on kolm katset. Eelviimasel kümnevõistluse alal peavad sportla-sed oma peaaegu ammendunud jõuvarusid ka-sutama vägagi oskuslikult, kuna palju energiat nõudev viimane ala on veel ees. 1500m jooks Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tunde-kestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. Erki Nool Meie suurim liider kümnevõistlustelt on Erki Nool. Ta on euroopa meister, olümpia-võitja, kuid mitte maailmameister. Edmontonis 2001 aastal tõi Eesti rekord(8815 punkti)meile hõbeda
Kergejõustik Eestis 21.sajandil Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud, kuid ometigi väärib seegi mainimist. Jooksmine Lühimaajooksus ehk sprindis peab võistleja jooksma temale määratud 1,25 m laiusel rajal; kasutatakse madallähet. Stardisignaali annab lähetaja e starter, suurvõistlustel ja rekordite kinnitamiste puhul on nõutav elektriajavõtt
aastal Fayettevilles. Praegune naiste maailmarekord, mille 1988 püstitas Florence Griffith-Joyner Indianapolises, on 10,49 sekundit. Eesti rekord on 11,47 sekundit ja selle püstitas Ksenija Balta 8. augustil 2006 Göteborgis. Edukamad sportlased maailmas: Gail Davers (kahekordne olümpiavõitja), Maurice Greene (kolmekordne maailmameister) ja Usain Bolt(rekordiomanik). Eesti tuntuimad on Marek Niit (rekordiomanik), Mikk Pahapill ja Erki Nool (kümnevõistlejad). Korvpall Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala.
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu
23 sportlast. kuigi medalikandidaate on neli-viis, oleks ka ühe medali võitmine õnnestumine. Ilmselged medalisoosikud on seekord odaviskajast maailmameister Andrus Samas tuleb tunnistada, et vahetus konkurentsis iga medali saavutamine oleks Värnik, kettahiiud Gerd Kanter ja Aleksander Tammert ning samuti suurtulemus omaette. Sest edetabelikohtade ja varasemate teenete eest medaleid kümnevõistlejad Kristjan Rahnu ja Mikk Pahapill. ei jagata. Ja isegi selle järgi võiks Eestile kuuludagi üks medal, sest kettaheites on hetkel Euroopa teine number Tammert. Kanter on neljas, Värnik Euroopa edetabeli üheksas mees. Rääkimata mitmevõistlejatest, kellest Pahapill kuulub teise kümne lõppu ja Rahnust, kuid kes on seni hädas olnud vigastustega. Aga vaid kolm meest on sel hooajal Euroopas küündinud üle 8300 punkti.
hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM võistlustelt võitnud ligi nelikümmend medalit. Seega võime öelda, et eestlastele sobib kergejõustik ja