Retsensioon Heategevustkontsert Käisin vaatamas heategevustkontsertit ,,Laurits", mille eesmärk on toetada laste ja naiste varjupaika, mis toimus 13. detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kontserdil esinesid järgmised koorid ja inimesed: Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor ,,Kreedo", dirigent Mari Ausmees, lood mida esitati olid Reinsoo ,,Lumeootus" ja Ripsi ,,Credo"; Segakoor ,,Kreedo" ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hall...
Prosper Merimee ,,Colomba" Prosper Merimee ( 1803- 1870) sündis Pariisis, kuid ta vanemad, kes olid mõlemad kunstnikud, pärinesid Normandiast. Ka Merimee oli andekas joonistaja ja maalija ning töötas küpses eas muinsuskaitseinspektorina. Amet võimaldas tal palju reisida ja peale reisikirjade on paljud tema novellid (,, Carmen") seotud rännakuil nähtu ja kuulduga või antud isegi teadlase jutustusena. Oma tõelise kutsumuse leidis Mérimée aga 1829, mil ta avaldas oma esimesed jutustused ("Tamango"): nende edu oli märkimisväärne. Tema jutustustes leiab paraja annuse irooniat ning musta huumoritki. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. 1840. aastal kirjutas ,,Colomba ,, ja 1842 kirjutas ,,Carmeni". Teise keisririigi ajal saab ta senaatoriks ja on
kuulata seda suurema tähelepanelikkusega. 8. Ei katkesta esinejat ega hinda teda enne, kui on kuulnud kogu esitust 9. Annab rääkijale õiget tagasisidet. 10. Püüab teda mittehuvitavaid ärritusi mitte tähele panna, oskab kontsent-reerida. Jätab oma mured "ukse taha". Püüab kuulata tähelepanelikult ka vaatamata enda emotsionaalsele olukorrale. 11. Ei lase end emotsionaalsetel väljenditel häirida. 12. Mõtleb esitajaga kogu aeg kaasa - püüab viia öeldut kokku varasemalt kuulduga, paneb tähele rääkija hääle-tooni, zheste. Kasutab nn. vaba aega kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest aru saamiseks ja meelde jätmiseks. 13. Püüab vältida eelarvamusi, et ei toimuks sõnumi moondumist. 14. Viib ennast käsitletava teemaga kurssi juba eelnevalt. On hea erialaste terminite ja võõrsõnade tundja. 15. On alati avatud ning arvab, et alati räägitakse midagi, mida ta ei tea. Ei arva kunagi, et on kõige targem 16. Kuulamise ajal ei mõtle kõrvalistele asjadele
(Hagopian, 1993, lk 174-175). Farmis päris parteid moodustunud polnud, küll aga oli olemas valitsus (sead), sõjavägi (kõik elanikud vajadusel) ja salapolitseina mõned nuhid ning ka koerad. 7 KOKKUVÕTE George Orwelli "Loomade farmi" lugedes tekib terav paralleel Stalini-aegsest Nõukogude liidust loetu, televiisorist nähtu ja kuulduga. Raamat on tugevaks irooniliseks allegooriaks Stalini-aegsele Nõukogude Liidu ajaloole. Raamat kirjeldab allegooriliselt Stalini teed võimule ja ka seda, kuidas ta oma eesmärke teostas. Selleks läks vaja ideoloogiat, propagandamasinat, isikukultuse kehtestamist ja rahvast tööriistaks. Ka loomade farmi diktaator Napoleon kasutas samu meetodeid ja läbi tema eesmärgi inimeseks saada, on kirjanik võib-olla vihjanud
Kui kohtlete kliente hästi, saab ka see osaks teie kultuurist. (ibid.: 134) Kindlasti on oluline oma töötajaid usaldada, pidada kinni ettenähtud tööaegadest, mitte eeskirjastada kõikvõimalikke olukordi, suhelda nii alluvate kui klientidega viisakalt ning kõige tähtsam tuleb jääda iseendaks. Minu jaoks oli seda raamatut põnev lugeda, sest leidsin seoseid varasemalt Organisatsioonikäitumise loengus kuulduga. Näiteks rõhutasid autorid, et pole oluline minevikus juhtunut lahata, vaid leida võimalikult kiiresti viis edasi tegutsemiseks. Selle järgi oli väga kerge kohe oletada, et tegemist on ameeriklastega. Samuti käis raamatust läbi ka kriiside ja organisatsioonikultuuri teemad. Selline seotus varasemalt õpituga tegi raamatu lugemise tunduvalt lihtsamaks ja huvitavamaks. Lisaks meeldis raamatus olevate näitete rohkus ning näidete seotus tuntud ja tunnustatud organisatsioonidega
juhtima. Teiseks, hiljem on oluline järjekindlus, mis ei tohi muutuda jäikuseks. Kolmandaks, reeglite muutumisel peab andma piisavalt informatsiooni. Ning neljandaks, tagasiside peab olema piisav. Keskastme juhil tuleb kasuks kasutada ka mõjutamist, et töö oleks efektiivsem. Hea mõjutaja 1) Tunneb ennast kui mõjutajat, teab kehtestava käitumise põhimõtteid. 2) Oskab ennast selgelt väljendada, partnereid kuulata ning kuulduga arvestada ja vastupanuga toime tulla. 3) Väärtustab vastastikusel lugupidamisel põhinevaid suhteid inimeste vahel. 3. JULGUS ÖELDA EI Enesekehtestamise alla läheb ka julgus öelda ei. Minul on sageli seda raske saavutada. Tavaliselt olen kõigega nõus, kuigi tegelikult minu tõekspidamised on vastu sellele. Et mitte nõustuda kõigega, tuleks mul esmalt konkreetses situatsioonis otsustada mida ma tahan, seada enda prioriteedid paika, kas ma tahan seda teha või ei. Aeg ei
temaga arvestatakse, ta on kaasatud või vastupidi. Isiksus mõjutab hoiakuid ja motivatsiooni, isiksuse omadustest sõltub osaliselt ka see, kuidas inimesed organisatsioonis käituvad. TAJU JA TAJUPROTSESSID Katse 21 : Tudengitele näidati inimeste nägusid ja samal ajal kõlasid kas sõbralikud või vaenulikud hääled. Hiljem pilte vaadates, pidid tudengid meenutama pildi juurde käivat hääletooni. Tulemus: Vastustel ei olnud midagi ühist varem kuulduga. Seostati hääli pigem piltidel olevate inimeste ilmetega, naeratus seostus meeldiva häälekõlaga jne. (Ameerika europsühholoogi Daniel Schacteri) 3 Isiksus_majanduskool NB! Meeleolu kongruentsi efekt - me valime selle, mida mäletame, kooskõlas oma käesoleva hetke meeleoluga. Taju on viis, kuidas näeme ja tõlgendame sündmusi meie ümber . Taju on protsess, millega üksikisik häälestab end keskkonnalainele. Taju olulisim faktor, mis mõjutab inimese käitumist nii org
suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus. Kui inimene hoiab käed risti rinnal, on ta eitaval seisukohal. sisemine pingeseisund sunnib teda sellist asendit võtmast. Samal ajal soodustab selline poos pinge püsimist. Rusikas käte vaheliti asetamine. Kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust. Kui samal ajal nägu õhetab ja hambad on kokku surutud, peame olema valmis kas sõnaliseks või füüsiliseks kallaletungiks. Käed risti, kämblad õlavarrel
Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus. Kui inimene hoiab käed risti rinnal, on ta eitaval seisukohal. sisemine pingeseisund sunnib teda sellist asendit võtmast. Samal ajal soodustab selline poos pinge püsimist. (1.Lk: 68). Rusikas käte vaheliti asetamine. Kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust. Kui samal ajal nägu õhetab ja hambad on kokku surutud, peame olema valmis kas sõnaliseks või füüsiliseks kallaletungiks. (1.Lk: 69).
Kui muistendist sai muinaspärand ja ühtlasi fiktsioon, lisandus neile ka rahvuslik väärtus. Nad ei esindanud lihtsalt mütoloogiat, vaid selgelt piiritletut eesti mütoloogiat. Muistendite eestistamine kui juttude kohandamine rahvusliku mütoloogia ja folkloorse muinaspärandi ideaaliga on ERA kogudesse toonud hulgalisellt materjali, milles romantilised minevikufantaasiad põimuvad suulisest pärimusest kuulduga. - rahvaluule kogumine kui muinaspärandi loomine 18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid pärinevad 21. sajandist eKr, need on leitud Nippuri linnast (savitahvel). Sellel tahvlil on kirjeldatud loomisjärgus maailma, kus veel ei olnud maale elu andvat vett. Maa ja taeva suguakt, mille tulemusena sündis uus maailm polnud veel alanud.
unine, näljane või tahab minna koju. emotsionaalsele olukorrale. 11. Reageerib kergesti rääkija 11. Ei lase end emotsionaalsetel emotsio-naalsele väljendusele ning väljenditel häirida. unustab samal ajal edasi kuulata. 12. Kaldub aeglasemate esituste 12. Mõtleb esitajaga kogu aeg kaasa - puhul unistama. Kuna keskmine mõt- püüab viia öeldut kokku varasemalt lemise kiirus on 400-800 sõna/min, kuulduga, paneb tähele rääkija hääle- aga rääkimise kiirus keskmiselt 100- tooni, zheste. Kasutab nn. vaba aega 175 sõna/min, siis võib halb kuulaja kuuldu üle järele mõtlemiseks, sellest kasutada seda aega millelegi muule aru saamiseks ja meelde jätmiseks. mõtlemiseks ja unustada kuulamise. 13. Ei ole teadlikud, et nende eel- 13. Püüab vältida eelarvamusi, et ei arvamused võivad moonutada vastu- toimuks sõnumi moondumist. võetavat sõnumit. 14
tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju. Antud juhul ei soodusta see põrmugi vestlusel ühist keelt leidmaks. Käte rinnal ristamine väljendab alateadlikku soovi end ebameeldivas olukorras kaitsta. See on väga levinud zest ning tähendab kaitseseisundit või eitavat hoiakut. Näiteks vestluses võtavad inimesed sageli sellise poosi, kui nad pole kuulduga nõus. Kui inimene hoiab käed risti rinnal, on ta eitaval seisukohal. sisemine pingeseisund sunnib teda sellist asendit võtmast. Samal ajal soodustab selline poos pinge püsimist. (Pease 1994: 68). Rusikas käte vaheliti asetamine. Kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust. Kui samal ajal nägu õhetab ja hambad on kokku surutud, peame olema valmis kas sõnaliseks või füüsiliseks kallaletungiks
kinnitust ehk sarrustust. Käitumisviisi, millele järgneb karitus, ei soovita tavaliselt jäljendada. Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitlused Kognitiivne konstruktivism keskendub arusaamale, et inimene loob mõisteid: paindlikke raamistuis, millega me seostame kogemusi. Piaget viiatas nendele mõistete konstruktsioonidele – mälu, kogemuse ja mõistmise kogumikele – kui „skeemidele.“ Kui laps näeb koera ning seostab nähtut kuulduga, siis tuleb „koera“ mõistet restruktureerida, et uusi kogemusi olemasolevafa seostada. „Koerast“ saab nüüd loomaliik, ka teiste loomaliikide kohta kujundatakse oma skeemid. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi 1) Sensomotoorne periood (0-2a) - Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemine, kuulmine, maitsmine) ja liigutuste (nt haaramine) kaudu. Laps areneb vastasmõjus keskkonnaga.
kiiremini ära? Mõned näited PL uurimisküsimustest: kõne tajumine • Kuidas tajutakse sõnu, kui tegelikus kõnevoos sõnevahesid ei ole? • Kuidas tajutakse häälikuid, kui nad kõnevoos koartikulatsiooni tulemusena on igas ümbruses erinevad? • Kuidas tajutakse kvantiteeti, toone jm suprasegmentaalseid fonoloogilisi nähtusi (katsed eesti väldetega) Küsimused artiklite kohta (artiklist loetu seostamine loengus kuulduga on ülimalt teretulnud): 1. Mis on etnolingvistiline vitaalsus ja kuidas seda mõõdetakse? Martin Ehala artikli põhjal (Etnolingvistiline vitaalsus ja selle mõõtmine. Teoreetiline keeleteadus Eestis II. 2006, lk 68-84) etnolingvistiline vitaalsus - mingi keelt kasutava rühma võime säilitada oma keelt Etnolingvistilise vitaalsuse mõiste võeti kasutusele 1970ndate keskel, tähistamaks rühma võimet „käituda
Alt-üles protsessid töötlevad foneemide omadusi (jooni): - Väljaütlemise viis – nasaalsed, oraalsed ja h-häälikud - Artikulatsiooni koht - Helilisus Miller ja Nicely tõestasid, et jooned foneemide töötlusel on olulised Warren ja Warren näirasid ülalt-alla protsesside tähtsust nn foneemide restaureerimise efekti abil Samuel täpsustas leidu: kontekst mõjutab inimese ootusi (ülalt-alla töötlus) kuid nende ootuste sobivust kuulduga kontrollitakse. - Inimesed üldiselt ei märka üksiku foneemi puudumist sest taastame selle konteksti kaudu Prosoodilisi märke (pausid) kasutatakse mitmetähendluslike lausete mõistmiseks väga tihti. Seda infot kasutatakse juba lause kuulamise ajal, mitte hiljem. Nt vanad mehed ja naised istusid pingil Huultelt lugemine on levinud oluliselt rohkem, kui üldiselt arvatakse. Kuulmisel saadav info ei ole alati piisav info mõistmiseks, seetõttu kasutatakse ka visuaalselt infot.
RAHUSTAV MUUSIKA · Pane imiku lähedale kassettmakk või CD-mängija · Vali mahe instrumentaalmuusika või hällilaulud. Olemas on ka spetsiaalselt beebidele mõeldud plaate ja kassette · Korduva meloodiaga muusika mõjub väikelapsele rahustavalt, sest see meenutab talle emaüsas kuuldud hääli. · Lindistada ja lapsele ette mängida võib ka nõudepesu- või pesumasina töötamise hääli - ka need on sarnased looteperioodil kuulduga. UURINGUTE ANDMETEL on vastsündinutel kaasasündinud võime muusikale reageerida, sest juba looteperioodil puutusid nad kokku erinevate helide ja rütmidega. Isegi vastsündinuid rahustab tuttavlik muusika. 10 TII-TAA TILLUKE · Laula lapsele teda kiigutades ja suudeldes: "Tii-taa tilluke, vii-vaa väikseke nii-naa nääpsuke, lii-laa lapsuke, oled kallis minule."
annaabi.ee 
