neid nähakse aga need ei juhi väga kuulajate tähelepanu mu näolt ja silmadelt eemale Rääkides näost siis miimika jääb mul minimaalseks ja rohkem lasen oma silmadel teemat edasi arendada. Tulles tagasi keha hoiaku juurde siis selg jääb mul sirgeks ning üleüldine hoiak kontrollituks aga krampis ma ei ole selegipoolest, vaid leian endale just meeldiva oleku, mis haakub reeglitega. Ning oma juttu lõpetades küsin oma kuulajatelt kas on küsimusi ning vastan neile valikuliselt ja lühidalt. Siis jätan oma kuulajatega hüvasti neid tänades nende tähelepanu eest. Nii olen ma saavutanud huvitava ja ka endast kõrge mulje kuulajate seas. Ropendamine on aga alati tabuteema olnud, olgu siis tegemist kas ametiasutuses või kodus suhtlemisega. Üldiselt peab inimene nende sõnade kasutamist vältima pidevalt, et see ei muutuks nendel igapäevaselt sõnavara osaks. Lisaks on see kiire kehva eelaimduse tekitaja,
Ettekandeks on aega 7 - 10 minutit Õpilane peab suutma lühidalt selgitada töö eesmärki põhjendama uurimisobjekti valikut välja tooma tulemused üldistused, järeldused TÖÖ KAITSMINE Töö kaitsmine algab esitlemise ja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: töö sisuline tutvustus retsensiooni esitamine (meie ei kasuta) autori vastus retsensioonile (meie ei kasuta) diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused) juhendaja arvamus autori lõppsõna Juudi päritolu Ameerika psühholoog on öelnud: Tuleb valida, kas minna tagasi turvalisuse juurde või edasi kasvu poole. Kasvu peab ikka ja jälle valima; hirmu tuleb ikka ja jälle ületada. A. Maslow
taevaand. · Keelte ajalugu. Ladina k canto (laulan) tähendas ,,loitsin". Eestlased ,,ütlesid" laule. · Väljendab inimlikke tundeid (kütid-sõdurid). · Varakeskaegses muusikas on harmoonia hoopis vähem oluline komponent kui 19. sajandil; 20.sajandi muusika puhul võib tihti osutada ülearuseks rääkida meloodiast jne. · Muusika on HELIKUNST! Muusika koosneb helidest. · Kulgeb ajas. Heliteos nõuab aega kuulajatelt vastuvõtmiseks. Interpertatsioon teise muusiku ettekanne. TV Rütm: loodusrahvaste muusika; samaanlus Meloodia: laulev meloodia Tempo: rütmikiirus; (ühes taktis mitu lööki/mitmendik noot on üks löök) Dünaamika: mezzoforte; pianissimo Muusika: tämber; traditsioonid (rituaalid); instrumendid; voolavus; sõnad -> sõnum(mantra); helitoonid erineval kõrgusel. 1.11. Musica mundana Universumi muusika (me ei kuule seda). Makrokosmos,
Õhtupoolikul loeti ette vähem tähtsaid teoseid. Keskaegne ühiskonna hierarhiline korraldus ilmnes ka loengutel.Esimesed read olid määratud aadlikest tudengitele, tagumised madalamat päritolu noorukitele. Üliõpilased jälgisid hoolega, et doktor või magister ei lõpetaks loengut varem, vaid kasutaks kogu ettenähtud aja ära. Kuna kuninga või paavsti poolt ülalpeetavaid ülikoole oli esialgu õige vähe, elatus enamus õppejõude kuulajatelt saadavast honorarist.Ajapikku muutus kokkuleppeline honorar kindlaks õppemaksuks, millest vabastati vaesemad ja eritit usinad üliõpilased. Üliõpilastel enamasti puudusid raamatud. Õppejõududele oli ettemärgitud kindel loengute plaan. Keelatud sõnaline dikteerimine. Vahetevahel saatsid aadlikest üliõpilased enese asemel kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani. Nõuti et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt, nagu kirikus jutlustades.
"Ta elas niivõrd kasinalt, et ma ei tea, kas on üldse võimalik nii vähe teenida, et mitte olla varustatud sellega, millest piisaks Sokratesele." (Xenophon, Mälestused, I 3. 5) Ei ole küll teada, millisest teenimisest ajaloolane siin räägib, kuid fakt on see, et ega Sokrates nälga ei jäänud. Tema kuulajateks olid sageli rikkad inimesed ning vestlus toimus tihti söögilaua ääres. Sokratese õpilane Aristippos Küreenest (u 435355 e.m.a) olevat aga kuulajatelt ka raha võtnud ning saatnud selle Sokratesele.1 1 Meos. I. 2000. Antiikfilosoofia. lk 31-35 6 Sokratese surm Sokratese surma draama erutas antiikses Kreekas ägedalt meeli. See sünnitas dokumentaalset ja poleemilist kirjandust, millest vaid osa on säilinud meie päevini. Viimaste hulgas on nii Platoni kui ka Xenophanese versioonid Sokratese kaitsekõnest kohtus; need kuuluvad inimsoo tähtsaimate dokumentide hulka.
Kõneleja enda seisukoht probleemi suhtes jääb tagaplaanile. 4 Võttes sõna mingi ühiskondliku probleemi teemal, nt kergemate narkootiIcumide legaliseerimise küsimuses, räägib informeeriva kõne esitaja nii legaliseerimise plussidest kui ka miinustest, aga veenmiskõne esitaja valib ühe kindla positsiooni ning esitab oma argumendid ainult selle kaitseks, rünnates vastuargumente. Kuulajatelt nõuab informeeriva kõne jälgimine vaimset pingutust. Esineja peab seetottu arvestama, et edasta- - tav teabehulk ei oleks liiga suur, sest muidu publik väsib. Kõne ettevalmistamisel ja esitamisel võiks silmas pidada järgnevat. * Süsteemsus - teave tuleb esitada struktureeritult ning mõelda, kuidas ka kuulajad saaksid sellest tuge uue info vastuvõtmisel. * Kontsentreeritus - keskendumine kõige olulisemale, sest see hõlbustab mõistmist.
laiemalt kasutusele võtta. 14 Kõne liik Kõnele omased tunnused Tahteline, mitte reaktiivne, Suure organiseeritusega, Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel, kirjeldamisel, Monoloogiline Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavaks muuta, Kõne kuulajatelt ei saa vahetut orienteeritud tagasisidet Ulatuslik tagasiside, Situatiivne, Kontekstiline, Elliptiline, Kokkusurutud, Kasutab suhtlejate ühismälu, Kõrvalseisjale arusaamatu, Reaktiivne, Vähese organiseeritusega, Dialoogiline Palju täitesõnu, kliseesid, sabloone, Eeldab vastastikust suunamist, orienteerimist, Sisaldab ohtrasti küsimuse-kostmisi,
vabatahtlik. Seda näitab asjaolu, et kui kuulaja seda piisavalt sageli ei anna, siis hakkab kõneleja kontrollima, kas kanal töötab (hallo, hallo, kas sa kuuled mind?). Teiselt poolt juhib tagasiside ka kõneleja tegevust. Kõneleja jälgib tagasisidet ja korrigeerib oma järgnevat juttu vastavalt sellele. Kui ta seda ei tee, võivad tulemuseks olla suhtlusprobleemid. Erandiks on monoloog raadios või teleris, kui inimene tõepoolest räägib üksi stuudios ilma tagasisideta kuulajatelt. Kolmas oluline mõjur on suulise tekstitegemise sõltuvus inimese mälust. Kirjutades saab vaadata valmis tekstiosa uuesti üle ja mõelda, kuidas sellest edasi minna. Kõnelemise ajal see võimalik ei ole. Me ei saa oma mõtet tagasi kerida. Ilma välise fikseerimisaparaadita oleme sõltuvuses oma mälust. Psühholoogid on näidanud, et inimese töömälu maht on 7+/-2 üksust/elementi, mis lauset ehitades tähendab vastavat hulka sõnu (lause puhul on toodud välja, et maht on 5 sõna).5
- selgitada töö eesmärki; - põhjendada uurimisobjekti valikut; - nimetada olulisemad allikmaterjalid; - välja tuua tulemused, üldistused, järeldused. Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: - töö sisuline tutvustus; - retsensiooni esitamine; - autori vastus retsensioonile; - diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused); - autori lõppsõna. - kaitsja keelekasutus on akadeemiline. Nõuded kaitsmisprotseduurile · Kaitsja pöördub lugupidamisavaldusega komisjoni, retsensendi ja publiku poole. · Kaitsja tutvustab end ja nimetab oma töö teema. · Kaitsekõne maksimaalne pikkus on 5 minutit, mida mõõdab üks komisjoni liikmetest. · Ajalimiidi ületamisel katkestab komisjoni esimees kaitsekõne.
Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus. Monoloogilise kõne tunnused: · Tahteline, mitte reaktiivne. · Suure organiseeritusega · Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel. · Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. · Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. Dialoogi repliigid on elliptilised mõned lauseliikmed võivad olla välja jäetud, sõnade järjestus võib olla vaba. Lubab kõne kokku suruda ning aitab seega aega kokku hoida
Monaloogiline kõne on valdavas osas tahteline ja ulatuslikult kavandatud sisuga. Üksikkõnet pidades tuleb väljendeid valida, sobitada, kasutada ainult iseendale lootes. See on üpris väsitav. Monoloogilise kõne näitajad on sisukus, ilmekus, veenvus ja mõjukus. Monoloogilise kõne tunnused: Tahteline, mitte reaktiivne. Suure organiseeritusega Põhineb millegi meenutamisel, nimetamisel. Väljendust saab mittesõnaliste vahenditega arusaadavamaks muuta. Kõne kuulajatelt ei saa vahetut tagasisidet. Dialoogiline suhtlus- suur osa argipäevasest suhtlusest leiab aset dialoogi vormis- kaks või enam osapoolt osalevad kiirete repliikidega üksteist suunavas ja täiendavas vestluses. Dialoogiline kõne on kontekstiline- üksikud väited, ütlused, hinnangud on tihedalt seotud teistega. Dialoogi repliigid on elliptilised- mõned lauseliikmed võivad olla välja jäetud, sõnade järjestus võib olla vaba. Lubab kõne kokku suruda ning aitab seega aega kokku hoida.
· 2) Eelklassikaline periood (III-II eKr); 2) Arhailine ajajärk (240-80 eKr); · 3) Klassikaline ehk kuldne ladina keel(I eKr); 3) Kuldne / klassikaline ajajärk (80 -14 pKr); · 4) Postklassikaline ehk hõbedane periood (I pKr); 4) Hõbedane ajajärk (14-117); · 5) Hiline ladina keel (II-VI pKr). 5) Hiline ajajärk (eraldi: II ja III-VIss.). 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Eepose aineks on trooja sõjaga seotud müüdid, mille tndmist laulik kuulajatelt eeldas(15700 värssi). 24 laulu, aioolia murde sugemetega. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Eepos on pühendatud vaid ühele episoodile sõjast. Sõda kestis 10a, millest eepos käsitleb 51. Päeva. Peateemaks oli Achielleuse viha (solvumine). Tegelased jumalikud (pooljumalad) Iliase tegevus on lineaarne. Sõja põhjustest ei räägita. 12
abivahendite vajadus tuleb teatada osakonda koos kirjaliku töö esitamisega. Ettekandeks on aega 10 minutit. Töö kaitsmine algab esitleja pöördumisega komisjoni ja kuulajate poole, millele järgneb: 1. töö sisuline tutvustus; 2. retsensiooni esitamine; 4 0 3. autori vastus retsensioonile; 4. diskussioon (küsimused komisjoni liikmetelt ja kuulajatelt, autori vastused); 5. juhendaja arvamus; 6. autori lõppsõna. Seminari-või lõputööd on hindelised. Lõputööde hindamisel lähtutakse kriteeriumidest, mis on ära toodud juhendi esimese osa punktis 1. Kaitsmiskomisjon on otsustusvõimeline kui kaitsmisel viibib vähemalt 2/3 selle liikmetest (sh esimees). Lõputöö (v.a doktoritöö) ja lõpueksami tulemusi hindab komisjon sõnaliselt "suurepärane", "väga hea", "hea", "rahuldav", "kasin" ja
emp.dk/ 5 http://eelex.eki.ee/ Tehniline mõistelisus 133 ✦ Kohandatav küljendusvaade pabersõnastiku tegemiseks ✪ Nõuab kasutajalt üsna tehnilisi teadmisi ✪ Kohati veidi aeglasevõitu ✪ Kasutajaliides väga keeruline ✪ Väike osa funktsionaalsust ainult Internet Exploreriga (st ainult Windowsil) 16.4 Vastuväiteid Järgnevas loetelus on nii kogenud leksikograafidelt kui ka termi- noloogiakursuse kuulajatelt pärinevad sagedasemad vastuväited ja küsimused tehniliselt mõistelise koostamise kohta, ja vastused neile. Vaja on ikka nii onomasioloogiat kui ka semasioloogiat Jah, onomasioloogiat ehk mõistepõhisust sõnastike koostamiseks ja semasioloogiat ehk sõnapõhisust nende esitamiseks kasutajale. Praegu- ses olukorras, kus praktiliselt kõik tähelepanuväärsed sõnastikud Eesti sõnastikuturul on nii koostatud kui ka esitatud semasioloogiliselt, vajab
hädaohtlikum kui praegu ja sepal sagedasti suurt- ja väikestsugu röövlitega tegemist oli. Oli Teisihimu täidetud, siis tõttas sepp palava igatsusega jälle koju ja kütis paganate ja kristlaste jumalaid, kes talle nii armsa ning ilusa isamaa olid kinkinud. Siis põrus jälle maapind ta vägevate hoopide all, lõõtsad mühisesid, taotav raud purskas tuld Ja ümberkaudne mets kajas südamlikust naerust, mida sepp oma naljakate reisilugudega kuulajatelt välja meelitas. Kes siis Villule pilgu heitis, see ei läinud temast sõna lausumata mööda; kes Villuga kord lõbusa sõna oli vahetanud, selle meel läks rõõmsaks, ja kes Villuga kord rõõmus oli 190 olnud, see jäi tema sõbraks igavesti. Talupojad kogunesid trobikondade kaupa sepapaja ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j» mõnigi
annaabi.ee 
