MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-1-S-E-tal Liis Peet KUULAMISOSKUS. AKTIIVNE KUULAMINE Juhendaja: Maie Oblikas Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -2- Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus......................................3 Aktiivse kuulamise tehnikad............4 Hea kuulaja 10 tunnust.....................5 Kuulamistõkked...............................5 Lisa...................................................7 Kokkuvõte........................................8 Kasutatud kirjandus.........................9 Kuulamisoskus. Aktiivne kuulamine -3- SISSEJUHATUS Igapäevasuhtluses moodustab uuringute kohaselt kuulam...
London ja Händeli edukad ooperid. !!!36 ooperit!!! · Rinaldo suur menu Kuninglikus Teatris Rinaldo · Alates 1719 Londoni teatrijuht,Kuninglik Muusikaakadeemia asub Kuningliku Teatri ruumes. Kirjutab hulgaliselt oopereid: · Julius Ceasar · Alcina · Xerxes · Deidamia (viimane ooper) ·Peategelased antiikmaailma kangelased. Ehedad ja inimlikud tunded, tõepärased portreed. Händel tahab publikut kasvatada asjatundlikuks kuulajaks. ·Geniaalsed meloodiad, lihtsus, kontrastirikkus ·Aariad kirjutatud enamasti kastraatidele ·Tõsised ooperid hakkasid kaotama oma kohta muusikaelus 17281732 ebaedu periood · Publiku maitse muutus, ballaadooperite populaarsus · Ooperiteatri 3 pankrotti · Kuninglik Muusikaakadeemia lõpetab tegevuse · Konkureeris teiste teatritega · Vastuolud lauljatega · Ränk kriitika ajakirjanduses · Ajurabandus, tervis halveneb ORATOORIUMID
Mitteverbaalsed signaalid on sageli võti. Kuulamise 4 tüüpi: Aktiivne kuulamine- eesmärk on hinnata kõneleja seisukohta, olenemata, kas see teile meeldib või mitte. Kui hästi ja kui palju me kuulame? Keskmine inimene mäletab vahetult peale kuulmist ainult 50% sellest, mida kuulis; ning kõigest 25% kaks kuud hiljem. Ametnik veedab oma päevast: 9% - kirjutades; 16%- lugedes 30%- rääkides; 45%- kuulates!!! 39%- edastades; 61%- vastu võttes Kuidas saada paremaks kuulajaks? Säilitage silmside Kuulake klienti kogu kehaga Reageerige näitamaks teie huvi ja tähelepanu Vältige oma negatiivset kehakeelt Kuulaja vastureaktsioonid Kerge peanoogutus Vaadake kõnelejale tähelepanelikult otsa Ütelge vahele "Jah", "Mhmh", "Tõesti?",... Kõneleja viimaste sõnade kordamine (olge ettevaatlik) Tagasiside kõnelejale, et öeldu jõudis kohale ("Te siis arvavate, et...") Efektiivse kuulaja 10 võtit Leia endale huvipakkuvad valdkonnad
.................................................................................. 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat ja peegeldavat kuulamist korraga rakendada. Küll aga tajub tähelepanelik kuulaja ära, millal vait olla ja millal teise juttu peegeldada. 16 märki heast kuulajast . Et saada paremaks kuulajaks, tuleb meeles pidada erinevusi hea ja halva kuulaja vahel. HEA KUULAJA 1. On rohkem kannatlikum ning valmis edasi kuulama lootuses, et kogu jutt ei ole asjatu ning sealt võib leida midagi kasulikku. 2. Saab aru kuulaja olulisest osast suhtlusprotsessis. 3. Kuulab aktiivselt. 4. Ei tee kiireid otsuseid esineja isiku üle enne, kui ta pole kuulnud, mida esinejal öelda on, millised on tema ideed. Peab sõnumit esitamisest tähtsamaks. 5
ta paistaks neile kui hull. Ophelia ja Hamleti vahel oli tõeline armastus, kuid nad ei saanud seda kunagi teineteisele näidata. Kui Ophelia suri, oli Hamlet väga kurb ja igatses oma armastatut, kuid pidi siiski oma missiooniga jätkama. Ophelia vend, Laertes tahtis Poloniuse surma eest Hamletile kätte maksta. Hamlet tappis Poloniuse, kui ta kuulas pealt tema ja kuninganna jutuajamist ning ta arvas, et kuulajaks on hoopis kuningas. Laertes polnud kunagi Hamletist eriti vaimustuses olnud ja keelas ka Ophelial temaga suhelda. Rosencrantz ja Guildenstern, Hamleti vanad koolivennad, saabusid lossi Claudiuse kutsel. Ta lootis, et nad suudavad Hamletit jälgida ja teada saada, mis teda vaevab. Nad kandsid kuningale kõik ette ja Hamlet ei olnud sellega üldse rahul. Kui Hamlet saadeti riigist välja, sai
Hetkel harjutangi end sellega, et abikaasaga olla rohkem Täiskasvanu tasemel ja vahel ka Lapse tasandil, kuid Vanema tasand jäägu paarissuhtest välja, sest abikaasa on ka ise enamasti Täiskasvanu tasandil. Isegi kui lastega suhtleb. Töistes tegemistes olen ma enamasti Täiskasvanu tasemel - kainelt arvestav ja ratsionaalne. Ei saa ju olla keelav ja käskiv või lapsemeelne inimestega, kes samamoodi vastutavad enda tegude eest. 7. Üldiselt pean ennast heaks kuulajaks. Sõltub muidugi eesmärgist. Kui on soov teada saada kliendi vajadused, siis olen alati avatud suhtleja ning ka kuulan kliendi soove. Enamus juhtudest saab ostja alati just enda vajadustest lähtuva toote. Samuti soovin kuulata laste ja abikaasa muresid ning vajadusel ka olen kasutanud kuulamistehnikaid. Abikaasa puhul on väga tähtsal kohal ka vaikiv kohalolu ja peegeldamine. Ta lihtsalt soovib aegajalt ennast tühjaks rääkida ning minule meeldib teda kuulata.
seltskonnas, vaid meie oma elu nähtuste keskel. Minevik on ainult niivõrd tähtis, kui seda tarvis on olevikust arusaamiseks ja lähema tuleviku ette ära nägemiseks. Kasvatuse ja hariduse ülesandeks on kultuuriväärtusi tulevaile põlvile edasi anda, neid kultuuriliste varanduste pärijateks teha. Käisi arvates lapsi tuleb õpetada mitte nii palju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma, õpilane selle juures ei jää pealtvaatajaks ja kuulajaks, vaid peab ise tegelikult, aktiivselt otsima teadmisi, uuesti üles leidma osalt tõsiasju, mis teadus kokku kogus omal pikal arenemisteel. Koolitöö edendaks siis kõige rohkem vaatlemist, katsumist, üldistamist, võrdlemist, otsimist ja kõige tegevuse väljendamist suusõnal, kirjalikult ja jooniste abil. Koolis õpitakse tööviise, meetodeid, koolis kasvatatakse isetegevusele, vaimsele iseseisvusele. Dogmaatiline õpetusviisi puhul iga õpilase samm pidi käima ettekirjutuste,
kohast tuleb olla siiski hingestatud ja kõik ju püüavad omalt poolt neid noori inimesi aidata. Mina kui praktikant ei saa ju käituda üleolevalt või ülbena, tuleb kinni pidada täpselt nendest reeglitest, mis on juba ette antud. Igal koht kuhu praktikale minna on olemas oma maja reeglid, millest kõik peavad kinni pidama, seal erandeid ei tehta. Noortega tuleb ikka käituda vastavalt nende eale, siis on ka lihtsam suhtlust alustada ja nendega kontakti leida. Samas peab jääma ka heaks kuulajaks. Kui nüüd rääkida ka praktikast, mis on mul selle lühikese kooliajal veedetud hooldekodus. Nähes mis moodi seal eakaid inimesi hooldatakse, mida nendega tehakse, tuleb samuti ümber kehastuda teisele tasandile. Seal kipuvad vanurid jutustama oma sealset elust ja nooruspõlvest, kuid ka nendele tuleb seda aega võimaldada, sest ega neilgi pole kerge üksinda seal istuda ja oodata kuna keegi nende lähedastest neid vaatama mõtlevad minna
Olgu arvuliste näitajatega, kuidas on, igaüks meist teab, et kui kuulame pikka aega ilma rääkimata või vastamata, hakkab meie kuulamisefektiivsus järsult langema ja lõpuks läheb me mõte uitama hoopis muude teemade juurde kui need, millest kõneleb rääkija. Et kuulata, õpib ta oma mõtteid välja lülitama sellal, kui teised räägivad. Seda probleemi võimendavad ka materjali ülekordamised ja see, et suur osa õpetajate jutust on igav. Enamik meist on koolitatud viletsaks kuulajaks. Ent kummalisel kombel veedame ometi suurema osa aega just kuulates ja meie kuulamise kvaliteet mõjutab suuresti nii meie isiklikku kui tööalast elu. 3. AKTIIVNE KUULAMINE -Aktiivne kuulamine on vestluse juhtimise viis, mille abil vestluse juhtija püüab luua endale ja ka partnerile parimad tingimused vestlusest kasu saamiseks. -Aktiivne kuulamine on oskus, mis väljendab kõige paremini mõistmist ja empaatiat ning
omas mullis. Kuulamisoskus on aga inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Hea ja halva kuulaja tunneb koheselt vestluse alguses ära. Hea kuulaja tõmbab inimesi enda ligi, ta on positiivne inimene, inimesed tahavad temaga suhelda. Ta saab aru, mida inimene talle öelda tahab, mõistab tema soove ja vajadusi ning oskab probleeme lahendada. Heast suhtlejast õhkab rõõmsameeldust, positiivsust. On ka neid inimesi keda, saame nimetada halvaks kuulajaks. Neid ei huvita see mida teine tahab neile öelda, teiste vajadused ega soovid pealegi on nad tüütud. Sellised inimesed panevad rõhku rohkem iseendale. Või siis nad ei saa lihtsalt aru mida nad nüüd tegema peaksid, lähevad närvi, et aru ei saa ning suures pabinas võivad üldse midagi valesti öelda. Kuulamisoskuse puudumine tähendab seda, et inimene jääb ilma olulisest informatsioonist ning ei märka lähenevat probleemi. HUVIGA KUULAMINE JA PSEUDOKUULAMINE
kirjeldab ta Kutsu optimaalne arv osalejaid Tarmo Salumaa soovitab probleemi lahendamise koosolekust osavõtjate arvu mitte väga suureks ajada. Kuldreegel on, et inimesi peab koosolekul olema nii palju, et nad jõuaksid omavahel reaalajas suhelda. 4-5 inimesega on võimalik diskuteerida, kõik saavad sõna ja keegi ei tunne ennast kõrvalejäetuna. "Infokoosolekul, kus osaleb paarkümmend inimest, on paratamatu, et mõni jääb kuulajaks," ütleb Hillar Kroon. Ka Jan Andresoo ei pea paljude osalejatega koosolekut efektiivseks: "Ikka hakkab keegi arutama mõnd kitsamat probleemi, mis kõiki ei puuduta, ja tekib nagu koosolek koosoleku sees. Seda tuleks vältida." Pealegi ei saa suures hulgas kõik võrdselt sõna ja tähelepanu. Andresoo on kogenud, et need, kes on koosolekul passiivsemad, kirjutavad ka töötajate rahulolu-uuringus, et nad ei tunne ennast piisavalt kaasatuna firma strateegilisse juhtimisse.
Lisaks verbaalsetele sõnumitele võtame vastu paralleelselt ka mitteverbaalseid sõnumeid. Seega sõna kuulamine sisaldab peale sõnalise sõnumi ka mittesõnalise sõnumist arusaamist. Samuti on kuulamise efektiivsemaks muutmiseks vajalik tagasiside küsimuste näol. Käesolev referaat piirdub ainult kuulamise kitsama tähenduse (s.o. ilma mitteverbaalse käitumise ja küsimuste esitamise) vaatlemisega, hea ja halva kuulamise erinevuste välja selgitamisega ning soovitustega paremaks kuulajaks saamiseks. 1. Ärikommunikatsioon Mis on ärikommunikatsioon? Mille poolest erineb ta teistest kommu- nikatsioonidest? Miks peetakse suhtlemisoskust äritegevuses esmatähtsaks? Võib-olla aitab nendele küsimustele paremini vastust leida, kui vaadelda eraldi äri (business) and kommunikatsiooni (communication). Äri - kaupade ja teenuste ostmine ja müümine kasu saamise eesmärgil. Selge
meile ei tule meeldegi argisuhtlemise nähtusi sügavamalt lahti mõtestada. Hea suhtlemise eelduseks on oluline, kuidas oma sõnumit edasi anname ehk siis, kuidas me väldime suhtlustõkkeid. Sõnadel pole tegelikult tähendust, tähendus luuakse inimeste sees. Suhtlemise võti peitub tagasisides: tuleb uurida, kuidas öeldu pärale jõudis. Iga inimene võib oma eluaja jooksul õppida paremaks suhtlejaks, empaatiliseks kuulajaks, mõistvaks partneriks. Ettepanekud: · Et suhtlemist tõhustada, tuleks hoida silmsidet, vältida äraminemist ja uste prõmmimist ning noogutada mõistmise märgiks. Vältima peaks silmade pööritamist, irvitamist, pearaputamist, käte-jalgade ristamist, teineteise jutu katkestamist ning tingimata peaks kuulama ja vastused hoolikalt läbi mõtlema. · Kasulik on vältida ebaeetilist veenmist, jõuvõtete kasutamist ning luua
Freudilt ja Jungilt. Kuid tuleb tõdeda, et neile lastele need meetodid ei toimi. Mõnikord kuid mitte piisavalt. Need lapsed on teistsugused nad on totaalselt teistsugused.. Soovitused kontseptualisti jaoks oleks parim spordipsühholoog. Seda just poiste puhul. Kunstnikust ja humanistist indigole sobiks aga tavaline psühholoog. Ning interdimensionaalne indigo vajab kindlasti reegleid, sest tema mõtlemine on väga abstraktne. Arvatakse, et talle sobiks kuulajaks kirikuõpetaja.(Tappe.N.A. 1999: 60). Tundub imelik, et just kirikuõpetaja. Arvan, et meil eestis pole selline asi veel nii aktsepteeritav, nii nagu ka indigolapsed. Kuid samas nii ruttu, kui me võtsime üle USA ´st burgerid ja coca-cola ning stressi ja depressiooni, nii võtame me ka varsti indigolapsed omaks. Meil olid ju need lapsed tegelikult juba ammu olemas, arvan, et samal ajal, kui USA´s aga meil olid nad lihtsalt teise nime all hüperaktiivsed ja kasvatamatud. Raviti,
suhtlemisoskuse arenemises just selles etapis midagi tegemata. Tagajärjeks on lapsel tekkivad arenguraskused, kontaktide loomisel ja säilitamisel tulevikus. Lapse arengus järgneb etapp, kus ta räägib iseendaga omas keeles erinevate häälitsuste, miimika ja kehaliigutuste abil. Alles sellele järgneb etapp kus omandatakse ümberlülitumine suhtlusprotsessis (info andjast vastuvõtjaks ehk rääkijast kuulajaks), mõistetakse üha enam täiskasvanu kõnet ja arenevad erinevad eneseväljenduse võtted. Alles seejärel jõuab inimene kõnelemiseni, kasutades selleks siis sõnu, viipeid, märke vm. Raskused kõnelises eneseväljenduses ei tulene järelikult mitte niivõrd kehvadest kõnemehe oskustest, vaid hoopis esimesel eluaastal tegemata/kogemata jäänud tegevustest
suhtlemisoskuse arenemises just selles etapis midagi tegemata. Tagajärjeks on lapsel tekkivad arenguraskused, kontaktide loomisel ja säilitamisel tulevikus. Lapse arengus järgneb etapp, kus ta räägib iseendaga omas keeles erinevate häälitsuste, miimika ja kehaliigutuste abil. Alles sellele järgneb etapp kus omandatakse ümberlülitumine suhtlusprotsessis (info andjast vastuvõtjaks ehk rääkijast kuulajaks), mõistetakse üha enam täiskasvanu kõnet ja arenevad erinevad eneseväljenduse võtted. Seejärel jõuab inimene kõnelemiseni, kasutades selleks siis sõnu, viipeid, märke vm.. Raskused kõnelises eneseväljenduses ei tulene järelikult mitte niivõrd kehvadest kõnemehe oskustest, vaid hoopis esimesel eluaastal tegemata/kogemata jäänud tegevustest 108 Väikelapse emotsioonid
annaabi.ee 
