13. mai 2003 i) RAAMATUPIDAJA ii) KUTSE-EETIKA KOODEKS b) c) Sissejuhatus Tundes vastutust raamatupidaja elukutse eest on Eesti Raamatupidajate Kogu (edaspidi ERK) koostanud Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi (edaspidi koodeks), mis on aluseks kõigile raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases tegevuses. Eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud. Raamatupidaja elukutse rajaneb usaldusel ja arvestuse pidamise põhinõudel, mis eeldab olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamist lähtudes heast raamatupidamistavast. Koodeksi koostamisel lähtuti Rahvusvahelise Raamatupidajate Föderatsiooni (IFAC) Eetika Komitee poolt välja antud Raamatupidajate Kutse-eetika Koodeksist (Code of Ethics for Professional Accountants).
inglise ja Ameerika süsteem), mille põhjal erinevad riigid endale omad süsteemid kujundasid. RAAMATUPIDAJA KUTSE-EETIKA KOODEKS Kutse-eetika koodeksi eesmägiks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Peamised isikuomadused selle saavutamiseks on ausus ja objektiivsus, erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus ning professionaalne käitumine. Ehk siis raamatupidaja peab oma kutsealases tegevuses olema otsekohene ja aus, peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust, raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev kohustus hoida oma kutsealased teadmised ja oskused nõutaval tasemel, raamatupidaja peab tagama kutsealase tegevuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning ei tohi seda ilma vastava loata kasutada või
osalemine on vabatahtlik. Intervjuud kestsid 45- 90 min. need salvestati ja transkribeeriti. Uuringust selgus, et eelkooliõpetajad kirjeldasid oma lapsepõlvemängu vastavalt soolistele stereotüüpidele. Kõik vastajad märkisid, et õuemängud olid nende lapsepõlves palju üldisemad kui nüüd. Leiti, et õpetajad ei väärtusta mängu piisavalt. Tähendusüksuste leidmise uuring Uurimuse üheks ülesandeks oli kirjeldada töötajate arusaamu vanuse tähendusest kutsealases asjatundlikkuses. Andmed koguti kuueteistkümne teemade järgi liigendatud individuaalse ja rühmaintervjuuga, mis viidi läbi teenindus ja IT-firmade töötajatega. Aitäh kuulamast ! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
detailseid koodekseid. Sotsiaalseid kohustusi võtvad. Nendes deklareeritakse, millised kohustused organisatsioon ühiskonna ees võtab. Nende organisatsioonide tegevus mõjutab sageli ühiskonda laiemalt (nt advokaadid). Sekretäri eetikakoodeks Tundes vastutust sekretäri elukutse eest on Eest Juhi Abi Ühing koostanud Sekretäri kutse- eetika koodeksi, mis on aluseks kõigile sekretäridele nende kutsealases tegevuses. Eetikakoodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on sekretäri elukutse jaoks vajalikud. Koodeksi eesmärk Eetikakoodeksi eesmärgiks on anda sekretärile raamistik käitumisotsuste tegemiseks kutsealases tegevuses. 1. Sekretär on teadlik oma töökohustustest ega ületa oma võimupiire; esindab alati ning igas olukorras eelkõige oma organisatsiooni; 2. Tagab kutsealase tegevuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse; 3
raamatupidajate kutsestandardite valmimisest möödas kõigest 8 aastat. Kui raamatupidamise ajalugu on võimalik suhteliselt lihtsalt kaardistada ja selle arengut vaadelda, siis eetilised tõekspidamistega on hoopis teisiti. Erinevate kutse-eetika koodeksite eesmärkideks on edendada raamatupidaja professiooni eetilist kultuuri. Peamised nõuded selle saavutamiseks on usaldusväärsus, kutsealane kompetentsus, kutsealase tegevuse kvaliteet ja kindlustunne. Ehk siis raamtupidaja peab oma kutsealases tegevuses olema otsekohene ja aus, peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust, raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev kohustus hoida oma kutsealased teadmised ja oskused nõutaval tasemel, raamatupidaja peab tagama kutsealase tegevuse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsuse ning ei tohi
nimetusi; valmistaja- või importjaettevõtte nime, aadressi; ohutunnust; riski kirjeldust; ohutusnõuete kirjeldust; kemikaali kogust. 16. Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Eesti Vabariigis kemikaali turustamise eest vastutav isik (valmistaja, importija, levitaja) peab esitama isikule, kes oma kutsealases tegevuses kasutab kemikaale (edaspidi kasutaja), ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali kohta ohutuskaardi (edaspidi ohutuskaart). Ohutuskaart esitatakse kasutajale tasuta esmakordsel edastamisel ja iga kord, kui kaarti on muudetud nüüdisaegse olulise teabe alusel valmistise tervise- või keskkonnaohtlikkuse kohta. Kemikaali ohutuskaart esitatakse paberkandjal või
Ohtlik kemikaal on kemikaali ohutuskaardi järgi ohtlikuks klassifitseeritud kemikaal Ohtlik on ettevõte, milles käideldakse: 1) vähemalt ühte ohtlikku kemikaal. Tule- ja plahvatusohtlikke kemikaale, terviseohtlikke kemikaale, keskkonnaohtlikke kemikaale, mille suhtarvude summa on võrdne või suurem kui 1. Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Eesti Vabariigis kemikaali turustamise eest vastutav isik (valmistaja, importija, levitaja) peab esitama isikule, kes oma kutsealases tegevuses kasutab kemikaale (edaspidi kasutaja), ohtlikuks klassifitseeritud kemikaali kohta ohutuskaardi Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (määrus) Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on? Piirnorm Ohtliku kemikaali suurim lubatud keskmine sisaldus töökeskkonna õhus, mõõdetud või arvutatud ajagakaalutud 8tunnise kokkupuuteaja keskmisena
· Usaldusväärsus · Kutsealane kompetentsus · Kutsealase tegevuse kvaliteet · Kindlustunne Raamatupidajate kutsealase tegevuse tarbijatel peab olema kindlustunne, et raamatupidajate kutsealane tegevus on reguleeritud vastava kutse-eetika nõuete raamistikuga. Põhimõtted Et saavutada raamatupidaja kutsetegevuselt oodatud eesmärgid, tuleb tähelepanu pöörata järgmistele põhimõtetele: Ausus Oma kutsealases tegevuses peab raamatupidaja olema otsekohene ja aus. · Objektiivsus Raamatupidaja peab olema erapooletu ega laskma eelarvamustel, huvide konfliktil või teistel isikutel mõjutada objektiivsust. · Erialane kompetentsus ja ajakohasus Raamatupidaja peab kutsealast tegevust teostama kompetentselt ja hoolikalt ning tal on pidev kohustus hoida oma kutsealased teadmised ja oskused nõutaval tasemel. · Usaldusväärsus
paranemine IV- pikk paranemine Krooniline kiiritustõbi Korduvad väikesed kiirgusdoosid Sigimatus Geenide kahjustus Üldhaigestumus Joodi kuhjumine kilpnäärmes, strontsium luustikus Kiirituse liigid Kiirgusseaduse alusel Kutsekiiritus Looduskiiritus Elanikukiiritus Meditsiinikiiritus Kosmiline kiiritus Kutsekiirituse piirnormid Aastane efektiivdoos ei tohi ületada: Viie järjestikuse aasta kutsekiiritust keskmiselt 20 mSv 50mSv- mitte ühelgi viiest aastast 6mSv- kutsealases vljaõppes osalevatele 16- 18 aasta vanustele isikutele 1mSv- rasedatele Aastadoosid Loodusliku taustkiirguse aastadoos 0,4-4mSv, kohati kuni 50mSv. Kiirgusväljas töötava inimese kogu keha kiirituse aastadoos ei tohi ületada 50 mSv Paiksel kiiritamisel talub inimene kogudoose 10-100 Gy 10mSv aasta keskmine doos- 1 vähkkasvaja 1000 elaniku kohta Kindlalt kahjulik- 200- 500 mSv kogu kehale aastas Seadus Kiirgusseadus 24.03.2004, täiendatud 2006 Kiirgustöötajate tervisekontroll
ERK juhindub oma töös kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest, oma põhikirjast ja kodukorrast Kutsestandard on dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. 3 Raamatupidaja kutse-eetika koodeks on aluseks kõigile raamatupidajatele ja raamatupidamise konsultantidele nende kutsealases. Kutse- eetika koodeks sätestab põhiprintsiibid, mis on raamatupidaja elukutse jaoks vajalikud tegevuses. Põhinõuded raamatupidajale: ausus, objektiivsus, erialane kompetentsus ja ajakohasus, usaldusväärsus, professionaalne käitumine 9. Euroopa Komisjoni direktiivid ja määrused, mis reguleerivad raamatupidamist: ELi peamine eesmärk on tagada, et Euroopa raamatupidamisdirektiivid oleksid kooskõlas
esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Advokatuur Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Eesmärk õigusteenuse osutamise korraldamine eraja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur avalikõigusliku funktsiooni täitmist riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning esindamist tsiviil ja haldusasjades
Õigusteenuse osutamise korraldamine era-ja avalikes huvides, Esimees valitakse vandeadvokaatide Advokatuuri liikmesuse peatamise advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmine. seast kolmeks aastaks. otsustab juhatus advokaadi Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid-advokaate Aseesimehe valib juhatus oma avalduse alusel või oma nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelvalvet, liikmete seast. initsiatiivil. Advokatuuri liikmesuse samuti seisab hea Esti advokaatide traditsioonide Juhatus valitakse vandeadvokaatide peatamise otsus peab olema edasikandumise eest. seast kolmeks aastaks. motiveeritud ja selles peab Advokatuur organiseerib advokaatide erialast täiendamist, Revisjonikomisjon valitakse sisalduma viide otsuse peale
Advokaadibüroo on tavaline erasektori ettevõte. Advokatuur- on avalikõiguslik juriidiline isik, seda reguleerib riik. Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus. Eesmärk õigusteenuse osutamise korraldamine era ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Eesti Advokatuur abistab advokatuuri liikmeid advokaate nende kutsealases tegevuses ja teostab ühtlasi järelevalvet, samuti seisab hea Eesti advokaatide traditsioonide edasikandumise eest. Advokatuur organiseerib muuhulgas advokaatide erialast täiendamist, suhteid juristkonnaga, riigiasutustega ja mitmete kodu- ning välismaiste organisatsioonidega ning osaleb aktiivselt õigusloomes. Samuti korraldab advokatuur avalik-õigusliku funktsiooni täitmist – riigi poolt makstava tasu eest kaitseülesannete täitmist ning
seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine; (KMS § 16 lg 1 p 1) - tervishoiuteenus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning valdkonna eest vastutava ministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimpäritolu elund või kude, inimveri või inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim; (KMS § 16 lg 1 p 2) - hambatehniku poolt kutsealases tegevuses osutatav teenus ning hambaarsti või hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees; (KMS § 16 lg 1 p 21) - teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmetele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule; (KMS § 16 lg 1 p 3) - sotsiaalhoolekande seaduse §-des 17, 20, 23, 26, 41, 56, 87, 91, 94, 97, 100, 116 ja
• Organiseeritud või organiseerimata • Individuaalne või rühmajuhendamine • Päeva- või kaugõpe. Mentorlus Mentor = õpetaja, meister, juhendaja • Juhendamine ja tugi, mida oskustega, kogemustega ja hinnatud seenioritasemel töötaja edastab arengusooviga ja - võimega nooremale kolleegile • Usalduslik ja sügav kahesuunaline protsess • Mentor soovib jagada nägemusi, oskusi ja kogemusi, ka toetada juhendatavat tema kutsealases kasvus ja isiklikus arengus • Ülesehitav kriitika. 1.1.8 Info liikumine Info liikumine ja suhtlemine Eriti muutuvates olukordades on igaühel õigus saada oma tööd puudutavat infot võimalikult varases etapis • Asjade käsitlemine õiges kontekstis • Üksikisikut puudutavad asjad käsitletakse vaid asjaosaliste vahel • Ettevaatlikkus ja valvsus salajase info käsitlemisel • Haiguspäevad ja perepuhkusega seotud asjad, tunnistused ja
nõuetest; · vastus essees püstitatud küsimusele või küsimustele, mis esitatakse argumentidena ja mis toetub teadustekstides esitatud käsitustele või uurimistulemustele. 2.3. Õpimapp ehk portfoolio Potfoolio on tema koostaja tegevust iseloomustav ülevaatlik näitematerjalide mapp, mida kasutatakse kujutavas kunstis, arhitektuuris ja modellinduses tehtu tutvustamiseks. Viimastel aegadel on porfoolio leidnud üha suuremat rakendust õppetöös, eelkõige kutsealases koolituses. Eesmärk Õpimapi kasvav populaarsus johtub tema kasutamise mitmekesistest võimalustest ja eelkõige sellest, et õpimapp vahendina ja tema koostamine meetodina vastab kõige paremini kaasaegsetele käsitustele õppimisest ja arengust, õppijast ja õpetajast, õpi- ja arengukeskkonnast. Õpimapi koostamine on protsess, milles kogutakse materjale, valitakse, reflekteeritakse ja hinnatakse kogutud ainestikku, analüüsitakse ja reflekteeritakse
annaabi.ee 
