Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kursuse Fü4 arvestustöö kaks ülesannet ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
takistit, laevalgusti, kogutakistus, 220v, pliit, välistakistus, korteris, elektripliit, arvestustöö, korrektne, arvutust, vooluallikas, liidan, 100wigal pool ühesugune. Kogutakistus: R=R1+R2+R3+R4+… Kogutakistus on võrdne jadamisi lülitatud takistuste takistuste summaga. Pige jadaühenduse otsetel on võrde üksikutele jadaühenduse el. rakendatud pingete summaga. Rööpühendus Voolutugevus hargnemata otsete osas on võrde hargnike voolutugevuse summaga. J=J1+J2+J3+…. U=U1+U2+U3+…. Rööbiti ühendatud el, on rakendatud ühesugune pinge, U/R=U/R1+U/R2= 1/R = 1/R1 + 1/R2 + 1/R3 + Rööpahela kogutakistus on võrdne rööbiti ühendatud takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Segaühendus Sisaldab korraga nii jada- kui rööpühendust. Pingete ja voolutugevuste arvutamisel jagatakse ahel osadeks ja kasutatakse jada- ja rööpühenduse arvutamise valemeid. Reostaat Reostaat on juht (takisti), mille takistuse väärtus on muudetav. Reostaati iseloomustavateks suurusteks on suurim takistus (Ω) ja suurim lubatud voolutugevus (A). Elektrivoolu toimed: 1) Voolu soojuslik toime
Jadaühenduse juhul on kõiki takisteid läbiva voolu tugevus I. Potentsiaalide erinevuse takistite otstel saame avaldada Ohmi seaduse kaudu. , , , kus R1, R2, R3 on takistite takistused. Suurused U1, U2 ja U3 nimetatakse ka pingelanguks vastavalt takistustel R1, R2 ja R3. Pingelang kõigil kolmel takistusel kokku tuleb: U= U1+U2+U3=I(R1+R2+R3). Saime Ohmi seaduse kogu vooluringi kohta, kusjuures R=R1+R2+R3 on kolme jadalülituses oleva takisti kogutakistus. Jadaühenduses on takistite kogutaksitus võrdne üksikute takstite takistuste summaga. Rööpühenduse koguvool I jaguneb vooluringis kolme harru I1, I2 ja I3, nii et I=I1+I2+I3. Kõigil takistitel on üks ja seesama pingelang U. Vastavalt Ohmi seadusele saame avaldada voolutugevused läbi takistite , , . Kui liidame need valemid saame: . Saime Ohmi seaduse kogu vooluringi jaoks. , kus vooluringi takistus R tuleb arvutada valemist .
Temperatuuril 0°C on terastraadi takistus 250. Millisel temperatuuril on sama traadi takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. takistus 400. Terase takistuse temperatuuritegur on 0,006 °C-1. 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele 17. Kui suure ristlõikepindalaga peab olema nikroomtraadist küttekeha, et tema otstele rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m. rakendatud 220V pinge korral oleks voolutugevus temas 0,25A? Traadi pikkus on 800m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. Nikroomi eritakistus on 1,1 ·m. 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks 18. Kui pikk konstatntaantraat tuleks võtta, et tema otstele rakendatud 720V pinge tekitaks
V L ~ U=30V N 3. Töökäik Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral Mõõta erinevate toiteallikate sisetakistus, emj. ja vool suletud vooluahela korral. Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus. 4. Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused E (V) U (V) I (A) R () Rsise () 30 U U E -U I = , sellest R = = RSISE = =
Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0
Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0
Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0
R = p I/S Kus p on aine eritakistus, I juhi pikkus ja S juhi ristlõike pindala. Eritakistus Aine eritakistus p näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ... Pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R leidmine jada- ja rööpühenduse korral Jadaühendus Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un Rööpühendus Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U = U1 = U1 = ...Un Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute juhtide pöördväärtuste summaga
kõikides osades erinev. Kogu ahela voolupinge võrdub üksikute osade pingete summaga. U = U1 +U 2 Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühendus: Voolutugevus jaotub mõlemasse harusse. Seega voolutugevuste summa on võrdne hargnemata osa voolutugevusega: I = I1 + I 2 Pinge nii hargnemata kui ka hargnenud osades on ühesugune: U = U1 = U 2
U = nUi Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistuse arvutamiseks tuletama meelde , et juhi takistus sõltub juhi pikkusest. Mida pikem on juht , seda suurem on selle takistus. Ühendades mitu juhti jadamisi, saaksime nagu uue juhi, mis on pikem igast üksikust juhist. Loomulikult on sellise juhi takistus suurem ka iga jadasse ühendatud juhi takistusest. Mõõtmistest selgub, et jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus võrdub juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2. Tähega R on valemis tähistatud jadamisis ühendatud juhtide kogutakistus. Kui judamisi on ühendatud mitu ühesuuruse takistusega juhti, saab juhtide kogutakistuse arvutada valemiga R = nRi kus n on juhtide arv jadas ja Ri üksikjuhi takistus. 1. Kõikides jadamisis ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega.
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline
Kui suur on sama juhi takistus temperatuuril 100 kraadi ? Andmed : Rt-Ro (1+ t) R O 100m Rt- 100m(1+4,3*10-3 * 102 kraadi ) + 100m t-100 kraadi cn -4,3*10-3 1/c Rt? Küsimused ja ülesanded 1.Millest sõltub elektrivoolu tugevus ? Vastus: Voolutugevus sõltub elektrijuhi vaadeldavat ristlõiget ajaühikus läbinud laengu suurusest e. Vabade laengukandjate ( näit elektronide ) hulgast. 2.Milline on voolutugevus laevalgusti juhtmes ( ja ka valgusti lambis ) , kui poole tunni jooksul läbib seda laeng 540 C ? Andmed T= 0,5h=1800 s 540C/1800s=0,3A Q=540 C I=? V= 0,3A 3.Kui suur laeng läbis välgukanali ristlõiget 0,9ms jooksul kui voolutugevus selles oli 6*10 5 A? Andmed T=0,9ms=0,9*10-3s Q=6.10 5 A*0,9*10 -3 s = 5,4*10 2 C=540 C I=6*105 A Q=? V: Q=540 C 4.Auto käivitamisel on kävitis voolutugevus 150 A. Kui kaua töötas käiviti , kui aku ja käiviti vahelise get läbis laeng 600 C
00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Pinge olemasolu on võimalik kontrollida: Valige üks või mitu: a. Ampermeetriga b. Voltmeetriga c. Pingeindikaatoriga d. Ampertangidega Tagasiside Sinu vastus on õige. Õiged vastused on järgmised: Voltmeetriga, Pingeindikaatoriga Küsimus 40 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Arvutage ahela kogutakistus, kui R1=R4= 1 Ω; R2=R3=2 Ω Valige üks: a. 6 b. 2 c. 3 d. 4 Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: 3 Küsimus 41 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis on teraseskadu? Valige üks: a. Elektrimootori mähistes tekkivad kaod b. Elektrimootori hõõrdumisel tekkivad kaod c. Elektrimootori magnetsüdamikus tekkivad kaod Tagasiside
7. Millised kaks järgmistest väidetest on õiged? (2 p.) Jada : I=I1=I2=I3 U=U1+U2+U3… R=R1+R2+R3 Juhtide jadaühendusel… võrdub kogupinge üksikutel pingete summaga. x ühe juhi läbipõlemisel vooluring ei katke. on voolutugevus jada otstel võrdne üksikutel juhtidel tekkivate voolutugevuste summaga. on kõikides jadamisi ühendatud juhtides voolutugevus sama väärtusega. x on juhtide kogutakistus võrdne üksikute juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. on pinge kõikidel jadamisi ühendatud juhtidel alati sama väärtusega. on ühesuuruse takistusega juhtide kogutakistus väiksem üksikjuhi takistusest. 8. Millised kaks järgnevatest väidetest on õiged? ( 2 p.) Thomsoni valem T= 2 π √ L∗C T= 1/f T=periood L=induktiivsus Kui suurendada võnkeringi induktiivsust 4 korda, siis …
R3 U3 Joonis 5.8. Takistuste järjestik- e. jadaühendus Elektromotoorjõu loeme positiivseks, kui selle suund ühtib antud kontuuri jaoks ringkäigu vabalt valitud suunaga, ja negatiivseks, kui selle suund on vastupidine meie valitud suunale. Pingelangu mistahes takistusel loeme positiivseks, kui voolu suund takistuses ühtib kontuuri ringkäigu suunaga ja negatiivseks kui selle suund on vastupidine. · Takistuste jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Pingelangud üksikutel takistustel on üksteisega samas suhtes kui seda on takistuste väärtused. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 8 (8) · Induktiivsuste jadaühenduse koguinduktiivsus võrdub üksikute induktiivsuste summaga.
amper (A) OHMI SEADUS VOOLURINGI OSA KOHTA U pinge juhi otstel I voolutugevus R juhi takistus Takistuse ühik on oom: 1 = 1V / 1A Juhi takistus oleneb juhi materjali eritakistusest , juhi pikkusest l ja ristlõike pindalast S Temperatuuri tõustes juhi takistus kasvab: R0 juhi takistus temperatuuril 0ºC OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA EMJ vooluallika elektromotoorne jõud Rs vooluallika sisetakistus Rv ahela välistakistus Alalisvoolu töö: A = IUt (Joule'iLenzi seadus) Alalisvoolu võimsus: N = IU 3. Kirchhoffi seadused. Kirchoffi esimene seadus Vooluahela punkti, kus ühendatakse mitu juhet, nimetatakse hargnemispunktiks ehk sõlmeks. Kirchhoffi esimene seadus on seadus vooludest hargnemispunktis: Hargnemispunkti suubuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga. I1 + I2 = I3 + I4 , ehk, kui viia kõik voolud võrrandi ühele poole: I1 + I2 I3 I4 = 0 Kirchoffi teine seadus
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua
Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui võimalik, näiteks punkti C kohta 18 I1 + I 2 I 3 = 0
E= k q 23. Ohmi seadus kogu vooluahela kohta. Valem. Voolutugevus kogu vooluahelas on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu vooluahela E takistusega. I= Kus, E vooluallika elektromootorjõud, I vooluringi läbiv vool, R vooluahela välistakistus, R r r vooluahela sisetakistus. 24. Mis on vooluahela tühijooks ja lühis? Tühijooks kui vooluallikale ei ole ühtegi tarbijat ühendatud. Lühis kui välistakistus on nullilähedane. 25. Mis on laengukandjateks elektrolüütides? Karioonid ehk positiivse laenguga ioonid ja anioonid ehk negatiivse laenguga ioonid. 26. Mis on anood, katood? Anood on positiivne elektrood ja katood on negatiivne elektrood. 27
I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R= R1 + R2 Segaühendus- ekvivalenttakistuse suurus sõltub ühenduse skeemist. Ekvivalenttakistuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööp-
I3 I = I1+I2+I3 I = I1= I2= I3 U = U1=U2=U3 U = U1+U2+U3 1 1 1 1 = + + R = R1+R2+R3 R R1 R2 R3 Juhul kui kaks takistit on ühendatud rööbiti, siis: R1 R2 R= R1 + R2 Segaühendus- ekvivalenttakistuse suurus sõltub ühenduse skeemist. Ekvivalenttakistuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööp-
Alumiiniumjuhtmete puuduseks on vähese töökindlusega kontakt vaskklemmi ja juhtme vahel halb painduvus ning vananemine. Küsimused 1. 1 2 3 4 Skeemil on ampermeeter(id) ja voltmeeter (id) tähstatud numritega. Millised on ampermeeter(id) ja millised on voltmeeter (id) ? 2. Skeemil ( kûsimus 1) on kaks erineva suurusega takistit (tarbijat). Voltmeetrite näidud on .... ( erinevad, samasugused, erinevad teineteisest 2,3 korda, erinevad teineteisest niimitu korda, kui on takistusi) 3. Kõrvaloleval skeemil on üks viga. a) Voltmeetri V1 asemel peab olema ampermeeter b) Voltmeetri V2 asemel peab olema ampermeeter V1 V2 4. Voolu suunaks loetakse ..... . 5. Elektrivooluga kaasneb alati ...... . 6
U n ( - 1) 220 (1,712 -1 R2 = , R2 = = 2,208 . I 1 2 24,26 1,712 U n ( - 1) 220(1,712 -1) R3 = , R3 = = 1,291 . I 1 3 24,26 1,713 Reostaadi kogutakistus on Rk = R1 + R2 + R3 , Rk = 3,776 + 2,208 +1,291 = 7,275 . Grafoanalüütiline meetod. Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus U n nn 220 26,67 n0 = , n0 = = 30,12 s-1. U n - I n Ra 220 -14,17 1,78 Nimipöörlemissagedus 7 1600
Ferromagneetikud – Magnetiline vastuvõtlikus χ on positiivne ja suur ja sõltub välisest väljatugevusest. Kasutades allolevat joonist tuletage Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Ampere’i jõu mõjul liigub juhtmelõik l asendist 1 asendisse 2 dx võrra ja tehakse tööd: dA=I∗d Φ Olgu vooluringi kogutakistus R. Tööd teeb vooluallikas ja see kulub vooluringi soojendamiseks ja Ampere’i jõu tööks: E∗I∗dt=I 2∗R∗dt + I∗d Φ|∗1 I dΦ E− dt E∗dt=I∗R∗dt+ d Φ ⇒ I = R Dimensioonide analüüsist nähtub, et [ ] [ E ]= d Φ
ajas kolmandik perioodi ehk 120 kraadi võrra nihutatud. ÜLESANNE: R=87,5 d=0,4mm=0,0004m l=? S=r2=3,14*(2*10aste-4)2=3,14 *4*10aste-8(m2) R=*l/S = l=R*S / l= 87,5*12,6*10aste-8 /1,1*10aste-6=10m 7.1 ohmi seadus kogu vooluringi kohta Vooluring koosneb välisosast: kõik juhtmed ja seadmed, mis on ühendatud toiteallika klemmide külge väljastpoolt, ja siseosast, mille moodustab toiteallikas ehk vooluallikas. Välisosas võib olla mitu takistit, kuid nende takistusi võib taandada üheks välistakistuseks R. Toiteallika sisetakistuse tähis on R0. Toiteallika kogupinget nim. elektromotoorjõuks ja tähistatakse tähega E. I=E /R0+R Vool vooluringis on võrdeline toiteallika elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakstusega. See ongi Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 2. Eneseinduktsioon Eneseinduktsiooniks nim. nähtust, mille puhul magnetvoo muutumine mingis poolis
(Pinget,voolutugevust, takistust) 13. Tavaliselt lülitatakse vooluringi korraga mitu tarbijat. Tuleb arvutada Pinge, voolutugevus ja takistus. Põhiliselt võib tarbijaid vooluringi lülitada kahel moel: 1)Järjestikku ehk jadamisi. 2) Paralleelselt ehk rööbiti. Kui kasutatakse ühes vooluringis mõlemat ühendusviisi korraga siis saame segaühenduse. Lahendame selle vooluringi järgi kolm ülesannet: 1) voolutugevus- on kõikides vooluringi osades ühesugune.I=I1=I2 2) Kogutakistus - võrdub üksikute tarbijate takistuste summaga.R1+R2+R3.....=R 3)Igale tarbijale rakenduva pinge saame arvutada Oomi seaduse järgi. Üksikute pingelangude summa võrdub vooluallika pingega. 14. Lisa; rööpühenduse korral saab tarbijate kogutakistust arvutada veel järgmiselt: kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga. kogutakistuse enda saamiseks võtame tema pöördväärtusest pöördväärtuse. 1/R-1 =R
ALALISVOOL Elektrivooluks nim. laengute suunatud liikumist. q Voolutugevus näitab juhi ristlõiget ajaühikus läbivat laengu hulka: I = t 1C 1A = A-Amper 1kA = 10 3 A 1mA = 10 -3 A 1µA =10 -6 A (2-1) 1S Elektrihulga (laengu) ühikuks saame valemist 2-1 ka: q = I t 1C = 1 A s Kasutatakse ka ühikuid A h 1 Ah = 3600C = 3600 A s Voolu suund on kokkuleppeliselt võetud positiivsete laengute liikumise suund. Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguvad vastupidi voolu suunale. Elektrivoolu saab kindlaks teha temaga kaasnevate nähtuste või toimete kaudu: - soojuslik toime (vooluga juht soojeneb) - magnetili
Elektrivool Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus. Vooluallikas, vooluallika elektromotoorjõud. Vooluring: Ohmi seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, juhtide jada- ja rööpühenduse seadused, multimeeter. Elektrivool · Voolu, mille tugevus ja suund aja jooksul ei muutu, nimetatakse taks alalisvooluks. · Alalisvoolu võib vaadelda kui laengukandjate ühtlast liikumist. Elektrivoolu tekkimise tingimused 1. Peab eksisteerima see, mis liigub - laengukandjad 2. Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise elektriväli 3. Voolu suunaks loeme kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suunda voolutugevus · Elektrilaeng võib mööda juhet edasi kanduda samamoodi kui vesi voolab torus · Voolamist iseloomustab voolukiirus, mis näitab, kui palju vett läbib toru ühe sekundi jooksul · Elektrivoolu iseloomustab elektrivoolu
3. Takistite ja kondekate järjestikku ja rööpne ühendamine. muuda] Kogutakistuse leidmine takistite rööpsel ja järjestikku ühendamisel. Pinged ja voolud takistitel ja ahelal tervikuna. Kogumahtuvus kondekate rööpsel ja järjestikusel ühendamisel. Seos laengute, pingete ja mahtuvuse vahel üksikutel kondekatel ja ahelal tervikuna. Kui mitu tarvitit või takistit on ühendatud teineteise järel ilma hargnemiseta, nimetatakse seda järjestik- ehk jadaühenduseks. Jadaühenduse korral: · kõikides takistites on ühesuurune vool I = I 1 = I 2 = I3 · takistil tekkiv pingelang ehk osapinge on võrdeline takistusega U1 = I * R1 U2 = I * R2 U3 = I * R3 · osapingete summa võrdub allika klemmipingega U = U1 + U2 + U3
Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) R = R1 + R2 + …. U= U1+U2+ …. I = I1 = I2 …. Const 8. Rööpühendus (voltmeeter = U const) - ühendatud paralleelselt 1/R = 1/R1 + 1/R2 + … (kui on 2 takistit, siis R = R1* R2 / R1 + R2) U= U1=U2= …. const I = I1 + I2 … 9. Ohmi seadus - voolutugevus on võrdeline pinge (U) ja pöördvõrdeline takistusega I=U/R ühik: volt (V) 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga (E) ja pöördvõrdeline kogu takistusega I= E/ R + r => r = E/I -R 12 Elektromotoorjõud ( ühik: volt) - max pinge, mida vooluallikas suudab tekitada, näitab
Energia arvestuse teemad 1. Mis on elektrivool? Elektrivoolu tekkimise tingimused. Laengukandjate suunatud liikumine. Peavad olema vabad laengukandjad jda jõud, et neid liikuma panna. 2. Milliste füüsikaliste suurustega on määratud voolutugevus juhtmes? Voolutugevus näitab, kui palju laengukandjad läbi juhi ristlõike läheb. Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest. 3. Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa - Voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. Kogu vooluringi - Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. 4. Takistite jadaühendus. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. 5. Takistite rööpühendus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge 6. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast
Liikumine on mitte ühtlane parajasti siis, kui esineb nullist erinev kiirendus. 3. Võimsus mehaanikas -Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab A võimsuse arvutada valemiga: : N = (N- mehaaniline võimsus, A- töö ja Δt- ajavahemik) Δt Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks(nt elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (nts elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub A elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus: P = Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt). Δt 4. Dielektrikud elektriväljas. Suhteline dielektriline läbitavus
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. Eneseindukt
annaabi.ee 
