Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kursilt" - 19 õppematerjali

Antiikaeg
1
rtf

Antiikaeg

Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mis kaevati maa sisse. Budism India - Hiina - Jaapan Terakota sõdurid. Pronksist kaarikud. Tehakse koopiaid. "Kotka kursilt" kirjutatakse ülalt alla. Meso-Ameerika ehk Vana-Ameerika 1500 ekr - 1600 pkr ratast ei leiutanud, astmikpüramiid tempel, Steel - võidusammas väikeste majakeste stiilis altarid, kummardasid jaaguare Tuntud Kuu, Päikese templid Astmikpüramiidi trepi kallak väga suur. Paksu näoga inimesed. Näod inimlikud, kuid juuksed ja kiivrid on improviseeritud. Istuvate mehikeste kujukesi. Kasutatakse väga palju nefriiti (roheline kivim). Kahe kaelaga anum. On ka ümarate servadega astmikpüramiide

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
49 allalaadimist
Kirjand-Pole lihtne valida elukutset
1
docx

Kirjand "Pole lihtne valida elukutset"

võimalusterohkemas maailmas on küllaltki keeruline millessegi täielikult süüvida. Haridusmaastikult karjääri sukeldumine toimub enamike noorte jaoks tänapäeval suhteliselt kiiresti, olgu põhjuseks siis rahamure või hoopis midagi muud, aga seepärast ei suudetagi tihtipeale keskenduda tegelikule hinge kutsumusele. Potentsiaali omades on küll valdkonnad külluslikud, kuid varasema ettevalmistuseta iseendaga on kursilt kõrvalekaldumine ning segadusse sattumine üsnagi lihtne. On ju meil kõigil lapsepõlvest mõnigi unistus, kelleks kunagi saada tahaksime või vähemasti millises keskkonnas end täiskasvanuna näeme. Eelistused aga võivad kardinaalselt muutuda. Hea, kui muutuvad, sest läbi muutuste õpime end paremini tundma ja

Eesti keel → Eesti keel
22 allalaadimist
Isegi kõige võimsam tsivilisatsioon võib lõppeda hävinguga
3
doc

Isegi kõige võimsam tsivilisatsioon võib lõppeda hävinguga

kaob igasugune elu ning mitme miljardi pikkune evolutsiooniline progress peab uuesti algu- sest peale hakkama. Jupiter oma ülitugeva gravitatsiooniväljaga on kümneid kordi asteroide enda poole tõmmates meie planeedi täieliku hävimise ära hoidnud. Siiski ei saa me lootma jääda ainult õnnele, et meie Päikesesüsteemi suurim taevakeha seda tegema jääbki. Vaja oleks leiutada selline tehnoloogia, mille abil saaks vajadusel võõrkehale ennetava löögi anda või hoopis see kursilt kõrvale kallutada, et jätkata tavapärast elu Maal. Kindlasti võib öelda, et meie tsivilisatsiooni püsimajäämine on tõsises ohus. Inimesed saastavad ohtralt keskkonda ning põhjustavad sellega kahju nii endale kui ka teistele organis- midele. Me peaksime mõtlema rohkem tulevaste põlvede heaolule ning sellele, et ka neil on vaja kunagi elada samas keskkonnas, kus meie praegu. Siiski ohustavad kõige enam meie

Kirjandus → Kirjandus
65 allalaadimist
Eesti raha 20-sajandi algusest kuni tänaseni
6
docx

Eesti raha 20. sajandi algusest kuni tänaseni

kehtestas Eesti Ajutine Valitsus 28. novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid. Rahana võidi kasutada ka Saaremaa Maakonna Valitsuse viieprotsendilisi võlakohustusi, kuigi ametlikult olid need mõeldud ainult võlapaberiks. Riigikassa peavalitsuse sekkumine lõpetas nn kodurahade käibele laskmise augustis 1919.

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Kariibi kriis ehk Kuuba kriis
20
pptx

Kariibi kriis ehk Kuuba kriis

Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia USA raketid välja Türgist, kui Nõukogude Liit viiks vastutasuna ära raketid Kuubalt. Hrustsov andis omalt poolt märku, et kriisil võib tõepoolest olla diplomaatiline lahendus: Nõukogude Liit viiks ründerelvad Kuubalt, kui USA lubab avalikult, et ei tungi tulevikus Kuubale. 27. oktoober. Kriisi kõrghetk. Kuuba kohal lasti alla üks U-2. Teine U-2 lennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu Nõukogude õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu MiG hävitajat. Eksinud lendur jõudis enne kokkupuudet hävitajatega Nõukogude õhuruumist väljuda. Valgesse majja saabus Nõukogude Liidu juhi Nikita Hrustsovi kiri, mis sisaldas lisaks eelmisel päeval nõutule ka tingimust, et Ühendriigid viivad oma 28. oktoober. Hrustsov teatas Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülesseadmine ja

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Kuuba kriis
4
docx

Kuuba kriis

allveelaevadelt allveelaevadelt tulistatavad ballistilised raketid olid võimelised pakkuma sama löögiulatust, ent olid raskemini avastatavad ja suurema hävitusjõuga. Samas andis Hrustsov märku, et kriisil võib olla ka diplomaatiline lahendus. Selleks oleks, et Nõukogude Liit viiks ründerelvad Kuubalt, kui USA avalikult lubab, et ei tungi tulevikus Kuubale. Kuid 27. oktoober oli kriis kõrghetk, kuna kuuba kohal lasti alla üks luurelennuk U-2. Teine luurelennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu Nõukogude õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu hävitajat. Samal päeval aga saabus Valgesse majja Nõukogude Liidu juhi Nikita Hrustsovi kiri, mis sisaldas lisaks eelmise päeva nõutule tingimust, et Ühendriigid viivad ka oma raketid Türgist ära. Järgmisel päeval aga teatas Hrustsov Moskva raadio vahendusel, et on nõustunud USA tingimustega ning lubas lõpetada rakettide ülessseadmise ja kohalepaigutatud raketid tuua tagasi Nõukogude Liitu.

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
Kunstiajaloo antiikmütoloogia töö
8
docx

Kunstiajaloo antiikmütoloogia töö

takistaks Kreeka laevastiku väljasõitu, kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. .Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. .Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. .Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastatkojujõudmiseks Ta oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta jäi truuks vaid oma mehele. .Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega,puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga. Neid võib tihti näha kreeka vaasidel. .Sireenid elasid saarel keset merd. Neil olid taevalikud hääled ja nende laul ahvatles meremehi surma

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Külm sõda
3
doc

Külm sõda

jõudu demokratiseermiseks tuli kasutada Grenadal ja Liibanonis, lisaks sekkus USA Iraani ja Iraagi vahelisse sõtta. Need ja paljud teised näited seletavad väga täpselt kui palju Ameeriklased kulutasid aega, raha ja inimesi, selleks et igas maailma riigis valitseks USA valitusele meelepärane riigikord. Reagani valitsemise ajal hoidis ta NL suhet „rahu tugevuse kaudu“. 80 aastate algul halvenesid NL ja USA suhted järsult, kuna NL tulistas alla Korea reisilennuki mis oli kursilt kõrvale kaldunud ning surus jõuga maha Poolas „Solidaarsuse“ liikumise. Kuna aga NL ei suutnud samaväärselt sõjatehnikasse investeerida kui USA olid nad valmis lõpuks alla kirjuatama „Kesktegevusraadiusega Tuumarelvastuse Lepingule, mis nägi ette kogu vastava arsenali likvideerimist. Reagani valitsuse kõige tõsisem välispoliitiline probleem oli „Iraani-kontra“ kus administratsioon oli müünud salaja relvi Iraanile, samal ajal kui Kongress oli keelustanud sõjalise abi.

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Bermuuda kolmnurk ja infraheli
9
doc

Bermuuda kolmnurk ja infraheli

Seega võib väita, et Bermuuda kolmnurga maagia põhjustavad infraheli lained, mis ajavad meekonna hulluks või põhjustavad nende surma . Saatana Kolmurk on üks kahest kohast maailmas , kus magneetiline kompass näitab tegelikku põhjasuunda. Tavaliselt näitab kompass magneetilise põhja suunda . Nende kahe suuna vahet teatakse kui kompassi kõikumist või hälvet . Hälbe ulatus võib olla kuni 20 kraadi. Kui seda hälvet või viga ei arvestata võib navigaator oluliselt eksida kursilt. On olemas kahte liiki magnetismi teooriaid : esimene väidab, et kompass näitab alati magnetilist põhjasuunda mitte tegelikku põhjasuunda . Seetõttu piloodid ja meremehed eksivad ja kaovadki jäljetult . Teise teooria järgi on Bermuuda kolmnurgas erakorraline magnetjõud, mis ajab kompassi niinimetatud hulluks ja sinna sattunud kaotavad seega orientiiri. Üks suuremaid ja enimkajastatud Bermuuda Kolmnurga õnnetusi oli Lend 19 ,

Füüsika → Füüsika
20 allalaadimist
RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID
20
docx

RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID

novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid

Ühiskond → Inimene ja ühiskond
14 allalaadimist
Antiikmütoloogia-mõisted
5
doc

"Antiikmütoloogia" mõisted

kuid Artemis vahetas ta emahirvega ning saatis metsikute inimeste juurde oma templisse preestrinnaks. Viimaks põgenes neiu sealt oma vanna Orestese abiga. · Patroklos Patroklos oli Achilleuse parim sõber. Ta tapeti Trooja sõjas. · Laertes Laertes oli üks seitsmeteistkümnest kütist, kes Kalydoni metssiga jahtis. Laertes oli Odysseuse isa. · Penelope truudus Penelope oli Odysseuse abikaasa. Kui Odysseuse laev teel Troojast tagasi kursilt eksis, kulus ta 10 aastat, et jõuda koju. Penelope oli oma meest oodanud 20 aastat, keeldudes uskumast, et too on surnud. Ta oli kõik kosilased tagasi lükanud ja oli truuks jäänud vaid oma mehele. · Sileen Sileenid olid osalt hobused, osalt inimesed.Nad kõndisid kahel jalal, mitte neljal, kuigi neid kujutati sageli hobukapjadega jalgade asemel, puhuti hobusekõrvadega ja alati hobusesabaga

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
109 allalaadimist
Arvutikuvar
9
docx

Arvutikuvar

saadaksegi erinevad värvitoonid. Värskendussagedus ehk vertical refresh rate, näitab, mitu korda sekundis ühte punktirida kiiritatakse, need jäävad tavaliselt vahemikku 50 Hz ­ 160 Hz. Kui kiiresti aga reas liigutakse pikslilt pikslile, näitab horizotal refresh rate, mis jääb vahemikku 24 kHz ­ 115 kHz. Hälvitussüsteem on magnetitest või poolidest koosnev süsteem, mille abil tekitatakse kineskoobis vajaliku tugevuse ja suunaga magnetväli, et kallutada elektroni tema sirgelt kursilt soovitud piksli mingile värvipunktile. Demagneetimis pool on seade, mis teostab demagneetimist (degauss), mille abil kõrvaldatakse monitori korpusest ja osadest mittevajalik magnetväli. Selle mittekõrvaldamine võib põhjustada (ja põhjustabki) ekraanil ebakorrektseid värvilaike. Pildi saamine. Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi.

Informaatika → Arvuti monitor
1 allalaadimist
Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem
12
docx

Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu rahaasutuse süsteem

novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. 1919. aastal järgisid nende eeskuju Sindi kalevivabrik ja Narva linavabrik

Majandus → Finantsvahendus
2 allalaadimist
Kuuba kriis
8
doc

Kuuba kriis

Kella viiesel EX-COMM koosolekul ütles CIA direktor John McCone, et osa rakette on stardivalmis. 26. oktoober. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei takista raketibaaside valmisehitamist ja et vajadusel tuleb tungida Kuubasse. Teise variandina lootis Kennedy pakkuda võimalust viia USA raketid välja Türgist, kui NL viiks vastutasuna raketid Kuubalt. 27. oktoober. Kriisi kõrghetk. Kuuba kohal lasti alla üks U-2, teine U-2 lennuk sattus kursilt kõrvalekaldumise tõttu NLi õhuruumi, kus teda saadeti alla tulistama mitu MiG hävitajat. Eksinud lendur jõudis enne kokkupuudet hävitajatega NLi õhuruumist väljuda. Valgesse majja saabus NLi juhi Nikita Hrustsovi kiri, mis nõudis strateegiliste relvade väljaviimist Türgist ja lubadust, et USA ei tungi Kuubasse. USA nõustus ja nõudis NLilt kõigi ründerelvade kohest väljaviimist Kuubalt. 28. oktoober. Hrustsov nõustus USA tingimustega ning teatas, et rakettide ülesseadmine on

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
Normandia meredessandi eel-petteoperatsioonid ja õhudessant
15
docx

Normandia meredessandi eel: petteoperatsioonid ja õhudessant

Lk.179. 43 Op. Cit. Lk. 159. 44 Flanagan. Lk. 182. 45 Ambrose. Lk. 197. 46 Flanagan. Lk. 183. sattusid lennukid ja langevarjurid vaenlase tule alla. ,,Kuna 82. diviis järgnes 101. diviisile üle Cotentin'i poolsaare, olid sakslaste õhutõrjeväed palju paremas valmisolekus 82. diviisi ülelennu ajal."47 Halvad ilmastikutingimused ja sakslaste õhutõrje külvasid lendurite seas üsna suurt segadust. Paljud piloodid hakkasid õhutõrje tule eest põiklema ning kaldusid seetõttu kursilt kõrvale. Samuti ei aeglustatud lennukit tihtipeale seetõttu õigele hüppekiirusele, mis oli langevarjuritele väga ohtlik.48 Niimoodi, vaenlase tule all, suurel kiirusel põigeldes asusid langevarjurid lennukitest välja hüppama. Sellistes tingimustes kaotasid väga paljud mehed elu veel enne, kui nad maapinnale jõudsid. Samamoodi said paljud hukka ka maapinnal, kas siis vaenlaste vägede käe läbi, või muudel põhjustel.

Filosoofia → Filosoofia
13 allalaadimist
Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015
18
docx

Sissejuhatus filosoofiasse tekstid 2015

on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Neil, kes on enda elu elanud hästi ning ausalt ja sisutanud selle filosoofiaga, on Hades ees ootamas suured hüved. Nemad jõuvad Jumalate juurde. Surm tähendab hinge eraldumist kehast. Ent see ongi ju see, millega filosoofid igapäevaselt tegelevad ­ keha juhib hinge õigelt kursilt kõrvale ning läbi tajude ning ihade teeb keha hinge jaoks tõeni jõudmise keerulisemaks. Kui hing saab eraldatud keha ihadest, on filosoof jõudnud pärale ­ tõeni. 3. Sokratese kaitsekõne oma surmaotsusega leppimiseks on veenev juhul kui on õige üks selle kaitsekõne eeldustest: et hing on surematu. 70a küsib Kebes Sokrateselt, kas on võimalik tõendada, et surnud inimese hing jääb alles ja ei haihtu pärast surma koos kehaga (70a-b). Vastuseks esitab

Filosoofia → Sissejuhatus filosoofiasse
4 allalaadimist
Meretranspordi geograafia
15
doc

Meretranspordi geograafia

lainetus ­ suurema perioodiga kõikuv liikumine. Väljakujunenud laine on veevall, mis näib liikuvat tuulega samas suunas. Tugevama tuulega on ka laine kõrgem. Laine kõrgust mõõdetakse laineharjast põhjani ja pikkust harjast harjani. Lainetuse hindamisel on tähtis ka laineperiood, s.o. ajavahemik, mille tagant järjekordne lainehari möödub mingist kindlast liikumatust punktist veepinnal. Lainetus paneb laeva kõikuma, vähendab tema kiirust, eksitab valitud kursilt ning võib tekitada laevale ja laadungile tõsiseid kahjustusi. Näiteks laine kõrgusel 6 ­ 8 meetrit väheneb laeva kiirus sõltuvalt sisenemisnurgast kuni 43 ­ 64% Tuule toimel tekkinud laine pealispind on säbruline. Täiesti siledad ja laugjad on ainult surnud lained. Need on lained, mis voogavad veel mõnda aega pärast tuule lakkamist kuni veepinna täieliku rahunemiseni. Murdlained esinevad nii ulgumerel kui ka rannikul

Merendus → Meretranspordi geograafia
6 allalaadimist
Sõda ja Saaremaa
28
doc

Sõda ja Saaremaa

mm statsionaarne patarei (; Sammet 1999, 163 jj.). Pilt 15 Saksa dessantgrupi võitlejad lahingus Kuivastu platsdarmil. 14. september 1941. Foto Hans-Eberhard Brossok, SMF SM 3901:6 14. septembri varahommikul tegi 61. jalaväediviisi 151. jalaväerügement ooberst Walther Melzeri juhtimisel 180 ründepaadil kahe lainena Virtsust dessandi Muhu saarele Kuivastust põhja poole ning Tusti küla alla moodustati sillapea. Osa paate eksis Virtsust välja sõites hommikuhämaruses kursilt, jõudis tagasi Virtsu alla ja asus ekslikult tulistama oma mehi. Kompasse ei saanud rohke raua tõttu kasutada. Õhtupoolikul järgnes 162. jalaväerügement. Dessandi maandamine ei toimunud enam ootamatusena, ilmselt olid eelnevate päevade ettevalmistused Nõukogude poolele siiski arusaadavad (BA MA, RH 24-42/10, 296­308, 347, vt. ka Hubatsch 1961, 79). Pilt 18 151. jalaväerügemendi staap pikksilmaga maastikku uurimas. Käärpikksilmaga ooberst Melzer, vasakul 3

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

(i) Kasutage kiirust ettevaatlikult ja korrektselt teiste laevade ja süvendatud kanalikalda läheduses. Ülemäärane kiirus kutsub esile interaktsiooni (ii) Kui võimalik, tunnetage ja reageerige interaktsioonile. Eelistatum ja lihtsam on seegamine ära hoida kui püüda sellest välja tulla. (iii) Interaktsiooninähtus on suurem madalvees. Laias madalas jões võib laev mõõna ajal "haista" madalat kohta ja kursilt välja minna. (iv) Kalda lähedal liikudes peab korrigeeriv roolikalle olema ilmtingimata kalda poole. (v) Teise laeva pardasse sildumisel on interaktsiooni seisukohast parim lähenemispiirkond teise laeva keskosa. Interaktsioon avaldab suurimat mõju teise laeva vööri või ahtri lähedal. (vi) Olge ettevaatlik teisest laevast suurema kiirusega möödasõidul. Hoidke küllaldast

Merendus → Ohutus ja ohuteave
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun